parimast püügiajast. Kala püüti õngede ja ahingutega, kuid suurem osa saagist saadi kalatõkete, võrkude ja mõrdade abil. Hilises mesoliitikumis kujunes välja hülgepüük, neid püüti harpuunidega. Keskmise kiviaja inimesed elasid Eesti alal suhteliselt väikestes rühmades. Hakati elama aastaringsetes emakülades, sealt lahkusid vaid osa kogukonna liikmed hooajalisteks püükideks. Kogukondades kehtisid tavad ja tööjaotus. Tavaõigus sätestas abielud ja arvatavasti olid need kogukonnasiseselt keelatud. Ilmselt just naiste kosimine naaberkogukondadest nn eksogaamilised abielud olid üheks laiemaid alasid ühendavaks ning suuremaid kultuuritraditsioone kandvaks ning säilitavaks teguriks. Nii levisid edasi ka uued ideed ja oskused. Hakkasid kujunema aastaringselt asustatud külad. Kiviajal valmistati tööriistu kivist, luust, sarvest ja puust. Leitud on palju kaape- ja lõiketöödel kasutatud kõõvitsaid. Mitmesugusteks puutöödeks kasutati kivist valmistatud
orgaaniline ühiskond, mis jaguneb selgelt valitsejateks ja valitsevateks, mingi ühiskonnagrupp suunab ja juhendab teisi; võim kui positiivne nähtus, stabiilsuse ja ühisuse looja (vt autoritaarne ühiskond kui/kas üldse konservatiivne, üldlevinud arvamuse kohaselt konservatism modernsem ja mitmekülgsem kui ürgne valitsejakeskne maailmanägemus); omandisse suhtub paternaalselt võimu õigus vajadusel omandisse/majandusse sekkuda, samas kogukonnasiseselt omandi ümberjagamise ja privileegide põhimõtted. SOTSIALISM: Teke 19.saj Euroopas ajendatuna soovist saada liberalismist veelgi radikaalsem ideoloogia. Eeldusteks rahvaarvu kahekordistumine (sündimus langeb, ent suremus samuti) seoses tehnilise ja meditsiinilise arenguga (aurujõud, vaktsineerimine jne, näljahädade ja epideemiate mõju vähenemine). Seega ilmneb varasemate ühiskonnakorralduste sobimatus suure rahvaarvu jaoks, seisuste funktsiooni jms kadumine
Siiski arendas parlamentaarset ühiskonda Venemaal. Neljas duuma tuli 1912 1917. Uued reaalsed valimised toimusid Venemaal alles 1990-del, sest vahepeal olid võimul enamlased, kelle poolt sai hääletada, aga mitte valida. Stolõpini agraarreform. Stolõpin oli Venemaa peaminister 1906 1911, kuni ta langes atentaadi ohvriks. Atentaat oli seotud agraarreformiga. Venemaal kehtis külakogukondlik maakasutus. Külakogukonna moodustasid ühes külas elavad inimesed. Kogukonnasiseselt toimus perioodiline maade ümberjagamine. Talupojad olid pärast pärisorjust saanud küll maaomanikeks, neil oli jaosmaa ehk hingemaa, aga Venemaal jagati hingemaad perioodiliselt ümber. See tähendas, et ind või huvi maalappi harida ja selle tootlikust tõsta, sest sa said mõne aja pärast järgmise maalapi, mis ei pruukinud nii hea olla. Külakogukonna liikmed vastutasid ka teiste võlgade eest. Inimesed ei
Kristliku õpetuse järgi on kirik inimkooslus, keda ühendab autoriteedi võim. Esimeste kristlaste seisundist tulenes sotsiaalne demokratism: nende hulgas ei olnud vaimulikke ega ilmalikke ameteid, igaüks võis jutlustada või ennustada. Nii vaba inimene kui ka ori olid Jumala ees võrdsed, ning igaüks pidi oma saatusega rahul olema. Esialgu jutlustasid riitusi kogukondade vaimulikud ehk prohvetid. Kogukonnasiseselt austati iidse juudi kombe kohaselt kõige vanemaid ja auväärsemaid liikmeid ehk prosviitreid. Diakon oli algul sulane, tema funktsioonidest kujunes diakoni kui piiskopi abilise amet. Laeka (seal hoiti annetusi ja kingitusi) ühisvara valvureid kutsuti piiskoppideks ehk vardjateks. Oli tuntud mõiste vaimne abielu, kus askeedid võtsid endale majapidamise eest hoolit-sema vanemaid vagasid või lausa askeetlusse kalduvaid naisi.
Kristliku õpetuse järgi on kirik inimkooslus, keda ühendab autoriteedi võim. Esimeste kristlaste seisundist tulenes sotsiaalne demokratism: nende hulgas ei olnud vaimulikke ega ilmalikke ameteid, igaüks võis jutlustada või ennustada. Nii vaba inimene kui ka ori olid Jumala ees võrdsed, ning igaüks pidi oma saatusega rahul olema. Esialgu jutlustasid riitusi kogukondade vaimulikud ehk prohvetid. Kogukonnasiseselt austati iidse juudi kombe kohaselt kõige vanemaid ja auväärsemaid liikmeid ehk prosviitreid. Diakon oli algul sulane, tema funktsioonidest kujunes diakoni kui piiskopi abilise amet. Laeka (seal hoiti annetusi ja kingitusi) ühisvara valvureid kutsuti piiskoppideks ehk vardjateks. Oli tuntud mõiste vaimne abielu, kus askeedid võtsid endale majapidamise eest hoolit-sema vanemaid vagasid või lausa askeetlusse kalduvaid naisi.
Teenindussektori kiire kasv eelkõige madalapalgaliste töökohtade arvel Majandussüsteemi osad: jaotamine ja vahetus Kaupade ja teenuste jaotumine on probleem, mis tuleb lahendada igas ühiskonnas. Aluseks sotsiaalsele stratifikatsioonile. 106 Korilastel jagati lihtsalt päevane saak kõigi liikmete vahel ära, keerukamates ühiskondades tekivad lisakaubad ja teenused, mida saab vahetada kogukonnasiseselt või eri kogukondade vahel. Barter sama väärtusega toodete või teenuste vahetamine. Malinowski kula. 15.1.2. Majandussüsteemi osad: jaotamine ja vahetamine Vahetus võib olla ka kaudne: retsiprooksuse reegel kingituse saamine kohustab midagi samaväärset hiljem tagasi andma. Kaupade ja teenuste jaotamine valitsuse vm kõrgema organi tasandil keerukamates ühiskondades kui korilus. Kaasaegses ühiskonnas põhiliseks jaotusmeetodiks vabaturg, kus kauba väärtust