rauda. 26)27)28)Hetiidi kuninga võim oli piiratud. Ta polnud ainuvalitseja nagu olid Mesopotaamia kuningad või Egiptuse vaaraod. Ta juhtis sõjaväge ja korraldas riigiasju, kuid pidi arvestama ülikutest koosneva nõukoguga. Enamik hetiite olid vabad põlluharijad ja karjakasvatajad. Käsitöölisi ja orje oli vähe.Hetiidi toetusid oma sõjalises võimsuses mitte palga- või ülikuarmeele, vaid vabadest kogukondlastest moodustatud sõjaväele. Armee peajõu moodustasid hobukaarikud, mis kaalusid vaid 5-10 kg ning olid seetõttu väga kiired. Peale vankrijuhi oli sellises kaarikus mõnikord ka kilbikandja. Jalavägi oli relvastatud kõverate mõõkade ja sõjakirvestega. Kõige tugevam oli riik Suppiluliuma ajal 1400 e.Kr. Suurem konflikt egiptlastega oli hettitidel 13.saj.e.Kr. Egiptuse vaaraoks oli sel ajal Ramses II ning hetiite valitses Hattusili III. Nende vahel sõlmiti ka rahu ja sõpruse leping (1269.e
pärijaks. Elukoht ja elanik olid lahutamatud. Perekonna maatükk koos seal asuva õuega, isikliku eluasemega, oli talu. (Karilatsi aeg 2010). Suur sõltuvus loodusest, majanduslikud piirangud ning talupoeglikule eluviisile iseloomulik traditsioonidest kinnihoidmine, vähene vastuvõtlikkus uuele, hoidis talurahvast kõige uue suhtes umbusklikuna (Vanamölder, 2009:10-11). 13.saj. alguses koosnes Eesti ühiskond valdavalt vabadest talupoegadest kogukondlastest, kes harisid üksikperedena nende pärilikus valduses olevaid põlispõlde. Ühiskonna heaks kandsid nad mitmesuguseid kohustusi. 15. sajandil kinnistati adratalupojad mõisate külge. (Karilatsi aeg 2010). 2. Eesti külaelu 17.-19. sajandi keskpaigani Talu tähendas Eesti külas suuresti peret ehk samas majapidamises elavat leibkonda (koos elavaid ja ühes lauas söövaid inimesi). Talupere tuuma moodustas peremees ja tema perekond
kasutada kanalite ja tammide ehitusel ning korrashoiul naaberrahvastelt sõdades võetud vange. Esialgu koheldi neid inimlikult. vangil võis olla teatud varandus ja perekond. Järk-järgult vangide arv kasvas, töökoorem suurenes ning õigused vähenesid. Lõpuks jäid nad hoopis ilma õigusteta ning muutusid peremehe omandiks ehk orjadeks. Orje omasid rikkamad, kes olid suutelised neid ülal pidama. Neid nimetatakse orjapidajateks. Rikkad orjapidajad said suursugustest kogukondlastest. Orjade töö suurendas nende rikkust veelgi ning nad moodustasid ühiskonnas jõuka ülemkihi. Tavalised kogukondlased, kes orje pidada ei jaksanud, vaesusid konkurentsis orjapidajatega ning moodustasid vaeste vabade põlluharijate kihi. Riigi tekkimine. Riigi tekkimisele on nimetatud mitmesuguseid põhjuseid: on loomulik, et vanimate kõrgkultuuride elanikud muutusid rikkamaks neid ümbritsevate alade elanikest ning