2. Kogu võimutäius (kõrgem sõjaline, administratiivne, kohtuvõim) kuulus keisrile ehk basileusele. Mõnevõrra piirasid tema võimu riiginõukogu, senat (sünkliit) ja linnakodanike organisatsioonid nn tsirkuseparteid ehk deemosed. 3. Sisepoliitika: *Justianus arendas välja tugeva sõjalisbürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva ,,Tsiviilseaduste kogu. *Iseloomulik tugev tsentraliseeritus. *Vabade kogukondlaste suur osa elanikkonnas. *Orjatööjõu kasutamine.*7. saj moodustati uued piirkonnad ehk teemad, mille eesotsas seisid asehaldurid ehk strateegid, nende kasutuses oli 5000liimeline talupoegade ehk stariootide maakaitsevägi. Talupojad said teenistuse eest jaosmaa. 11. saj kaotas maakaitsevägi aga oma sõjalsie tähtsuse. Seejärel tõusid esile suurfeodaalidest ratsaväelased.
riikide (Palestiina, Süüria) vahel oli 1948 sõda. 3. Kiviaja jagunemine: vanem, keskmine, noorem. Kiviajal arenes australopiteekuste liigist inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo erectus. 4. Üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele toimus nooremal kiviajal (kliima soojenes). Kaasnesid muutused ühiskonna arengus: kujunesid püsivad suured asulad, inimesed eristusid senisest selgemalt tegevusalade järgi, järk-järgult süvenes varanduslik ebavõrdsus kogukondlaste vahel, hakati relvade ning tööriistade valmistamise materjalina kasutama pronksi ja rauda. Rephrase: Viljelusmajandus, kasutati metalli, ühiskondliktööjaotus, erinevad varanduslikud klassid, riiklus, kiri. 5. Esimesed tsivilisatsioonid hakkasid tekkima 3000 eKr (Egiptus, Mesopotaamia). Pronksiaeg. 6. Egiptuses oli kirjaoskus kitsalt levinud (1%), sest see oli privileeg. Kirja keerukuse tõttu nõudis kirjaoskuse omandamine palju aega. Õppimine algas kodus ja jätkus mitmesugustes koolides
korilusega. Eelised Kirja oskuse eelis oli see et paljud inimesed ei osanud kirjutada ja lugeda. Ainud vähesed oskasid seda ja neid peeti ka paremateks kui talunikud. Need kelle oli ka kirja oskus võis saada ka Kirjutajaks, olenemata mis peres ta sündinud on. Viljelusmajandusega kaasnenud muutused Kaasnes kiiremad muutused ühiskonna arengus : Kujunesid püsivad suured asulad Inimesed eristusid senisest selgemalt tegevusalade järgi Järk-järgult süvenes varanduslik ebavõrdsus kogukondlaste vahel Tehnoloogia arenes Egiptuse geograafilised ja looduslikud eripärad Egiptus asus teistest riikidest kaugel ja eraldatult. Egiptusest voolab läbi Niiluse jõgi, tänu millele saab seal põllundusega tegeleda (Niilus ajas üle ja niisutas maad). Ilma selleta oleks see võimatu kuna Egiptuses ei saja peaaegu üldse. Niiluse üleujutused kestsid juulist sügiseni. Pärast vee taandumist külvati seeme maha ja kevadel saadi saak. Tänu sellele tekkis sealsele rahvale korrapärane elurütm
-10. sajandil sõjakäike Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed (varjaagid) koos Kiievi-Vene slaavlastega. 1071 said türklased Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle võidu. Bütsantsile kuulus kogu maa ning seda käsutas keiser, kes läänistas maid feodaalidele teatud riigifunktsioonide täitmise eest. Feodaalaristokraadid resideerisid linnades, elatudes kinnisvara rentimisest, teenistusest riigi tsiviilasutustes ja sõjaväes. Vabade kogukondlaste suhteliselt suur osa elanikkonnas kindlustas riigimaksude laekumise, olles keskvõimule oluline sotsiaalne tugi. Formaalselt kuulusid kogukonnamaad riigile. 10. sajandil püüdsid Bütsantsi Makedoonia dünastia keisrid maade endale haaramist seadustega pidurdada. 13. saj-ni kasutati orjatööjõudu (hinnatud tööjõud). Kuna barbariseerunud sõjaväge oli kulukas ülal pidada, moodustati provintside asemele teemad, mille eesotsas seisid kõrgema sõjalise ja
Vene slaavlastega. · 11. Saj alates kujunesid peamisteks vaenlasteks türklased, kes said 1071 aastal Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle esimese suure võidu. · Büts. iseloomulik tugev tsentraliseeritus. Riigile kuulus kogu maa, mida käsutas keiser, kes läänistas maad feodaalidele teatud riigifunktsioonide täitmise eest. · Linnades elatuti kinnisvara rentimisest, samuti teenistusest riigi tsiviilasutustes või sõjaväes. · Vabade kogukondlaste suhteliselt suur osa elanikkonnas. Kogukond kindlustas riigimaksude laekumise olles keskvõimule oluliseks sotsiaalseks toeks. · Orjaks müüdi suur osa sõjavange. Orjad, eriti oskustöölised olid hinnatud kaup. · Seoses araablaste pealetungiga 7.saj. moodustati provintside asemele uued piirkonnad teemad, mille eesotsas seisid kõrgema sõjalise ja tsiviilvõimuga asehaldurid strateegid. Käsutasid talupoegade stratiootide maakaitseväge.
lojaalne alistatud rahvaste ülemkiht, kellel oli privileege ja kellele oli kohalikes asjades jäetud teatud otsustusõigus. Suurem osa rahvastikust, kes külades põldu harisid, karja kasvatasid või käsitööd tegid, olid töötegijad hatunruna. Inkade riigi elanikkonna sotsiaalse 10 organisatsiooni jaotuse aluseks oli ayllu ehk külakogukond. Ayllu'dest koosnesid piirkonnad ja provintsid. Lihtrahva eraldatus aristokraatiast oli range ja kogukondlaste vertikaalne mobiilsus kõrgematesse ühiskonnakihtidesse ei olnud reeglina võimalik. Ka elukutse valik ühiskonna sees allus võimude rangele valikule ja kontrollile. Põllumaa ja kariloomad olid inkade riigi kõige suuremate materiaalsete väärtuste allikas. Riik, st keiser oli kõrgeim maaomanik. Riigivõim reguleeris kõlvikute ümberjagamist ja kasutamist. Suurem osa põllumaast oli ayllu'de kasutuses ja see jagati kolme ossa. Üks osa
Pikka aega oli kõik jõgede ümbruskonnas. 4.at rajati kuivendus ja niisutussüsteeme. 2.at eKr võeti kasutusele pronks. Sellest ajast periodiseeritakse Hiina ajalugu ja see jaguneb: 1. Pronksiaeg 2.at-11.saj eKr 2. Zhou periood 11-3.saj eKr 3. Quin'i dünastia 221-210 eKr 4. Hani dünastia 206-220 pKr I Pronksiaeg Kasutusele tuli relvade ja tööriistade materjal pronks. Esimene hieroglüüfkiri. Kirjamärgid on templitel, kilpidel, vappidel. Ühtset riiki ei olnud, vabade kogukondlaste ühing. Nimeliselt oli kuningas eesotsas vang. Reaalset võimu ei omanud. Riigimakse ei makstud, maa kasutamine oli vaba II Zhou periood Pärit põhjast, tungisid Hiina alale ja lõid riigi. Hõimu järgi sai nime Zhou riik-> Zhou dünastia. Pealinn Huanghe jõe suures. Algas rauaaeg. 6.saj asendus pronks rauaga. Esimesi piirkondi maailmas. Kuningas oli tugeva võimuga Taeva poeg. Hakkas ennast nim keisriks. Kuningas võttis kagu maa endale, kasutas sõjaväge. Talupojad
Iseloomustus Talmud demonstreerib heebrea õiguse muutumist. See ei ole enam pelgalt maaharijate õigus, vaid eelkõige kaupmeeste ja käsitööliste õigus. See on seostatav just küüditamise mõjuga. Siinne õigus on juudi ühiskonna õigus, mitte juudi riigi õigus. Kommentaarid Talmudi teksti ümber kujunes omakorda arvukas kommenteeriv kirjandus, mis jaguneb eri koolkondadeks. Kirjandus ise oli kujunes vastustest, mis anti juutide kohtute, kogukondade, samuti üksikute kogukondlaste kirjalikele järelepärimistele. Üks olulisemaid autoreid oli rabi Schlomo ben Jitzchaki (1040-1105). Tema eluajast alates ei anta ühtki Talmudi välja ilma tema kommentaarita. Teine olulisemaid autoreid oli samuti ka 12. sajandil elanud ja kirjutanud rabi Mosche ben Maimon (Maimonides). Uusajal oli kogu Euroopas oluline Josef Karo töö "Schulchan-Aruch", mis süstematiseerib nii õiguse kui rituaalid. Talmudi kommentaaride baasil kujuneb uusi õigusallikaid, näit. Taqqana.
Naisekujukesed, esivanemate kolbad hoone seinas ja maalitud sisekujundusega majad osutavad arenenud religioossetele ettekujutusele, mille täpsem sisu jääb meile paratamatult saladuseks. Samal ajal pole kummaski asulas tõendeid suurtest varanduslikest erinevustest elanike vahel. Sellest ei saa küll järeldada kogukonnaliikmete täielikku võrdsust. Võrdlus tänapäeva või lähimineviku algeliste põlluharijatega lubab oletada, et kogukondlaste seas tõusis esile jõukam kiht, kelle seast pärinesid ka kogonna liidrid. Kuid selgelt eristuvateks varanduslikeks klassideks toonane ühiskond arvatavasti veel ei jagunenud. Stonehenge kultuskompleks (III aastatuhandest eKr) on kuulsaim näide mitmetest megaliitilistest ehitistest (megas kreeka keeles suur, lithos kivi) Euroopas. Varasemad nende seast rajati juba V aastatuhandel eKr. Megaliitilised ehitised olid kindlasti varaste
Sellest orjade hulgast, millist tundis Vana Riigi ajastu, juba enam ei jätkunud ja nüüd tuli pidada süstemaatilist jahti inimestele. Nõnda ütleb Amenemhet I oma tuntud manitsuskirjas enese kohta: "Ma vedasin sunniviisil kokku nuubialasi, aga asiaate ma sundisin käima nagu koeri!" Enamik sõjavang-orjadest anti üle vaarao majapidamisse. Osa orjadest andsid vaaraod templitesse, osa neist sattus eraisikute kätesse, ja mitte ainult ülikonna, nagu varem, vaid ka teatava osa kogukondlaste kätte. Nüüd kingib vaarao orje oma sõduritele ja ametnikele. Nedzesed muutusid väikeorjapidajaiks. Materiaalselt olid nad täiesti kindlustatud ja neid võis kutsuda sõjaväkke. Tugevad nedz esid moodustasid sõjaväe tuuma. Nende ridadest rekruteeriti semsu, "kaaslased", kellest moodustati vaarao ja nomarhide ihukaitsja rühmi. Sõduritel oli juba teine sotsiaalne seisus, nagu kirjutajatel. Kaubandus ja sõjad. Sel ajajärgul muutub intensiivsemaks nii sise- kui ka väliskaubanduse kasv
annaabi.ee 
