TARBIMISKÄITUMINE piirkasulikkus täiendavast tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkuse hulk, mis suurendab või kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu. Piirkasulikkuse kõver on alati alanev. Kasulikkuse ühik UTIL. Piirkasulikkuse teooria reeglid: Piirkasulikkuse kõver on alati alanev. Kogukasulikkuse kõver algab 0-st (o-tarbimist, 0-kasulikkust). Kogukasulikkus kõver saavutab lae, kui piirkasulikkus on 0. Piirkasulikkus annab kogukasulikkusele kõvera kalde. piirprintsiip majandusteooria põhiprintsiip, millest lähtudes huvitutakse mitte niivõrd tarbitud ja toodetud hüviste ühikutest kokku kuivõrd viimasest tarbitavast ühikust saadud kasulikkusest (piirkasulikkus) ning viimasest toodetud ühikust (piirprodukt). samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega.
TARBIMISKÄITUMINE piirkasulikkus täiendavast tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkuse hulk, mis suurendab või kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu. Piirkasulikkuse kõver on alati alanev. Kasulikkuse ühik UTIL. Piirkasulikkuse teooria reeglid: Piirkasulikkuse kõver on alati alanev. Kogukasulikkuse kõver algab 0-st (o-tarbimist, 0-kasulikkust). Kogukasulikkus kõver saavutab lae, kui piirkasulikkus on 0. Piirkasulikkus annab kogukasulikkusele kõvera kalde. piirprintsiip majandusteooria põhiprintsiip, millest lähtudes huvitutakse mitte niivõrd tarbitud ja toodetud hüviste ühikutest kokku kuivõrd viimasest tarbitavast ühikust saadud kasulikkusest (piirkasulikkus) ning viimasest toodetud ühikust (piirprodukt). samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega.
Ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt.Küllastuspunkti või rahulolupunkti leidmine põhineb piirkasulikkusel(MU).Küllastuspunkt saavutatakse siis, kui piirkasulikkus võrdub nulliga.sellisel juhul kogukasulikkus enam ei suurene. Kogukasulikkus on maksimaalne punktis, kus piirkasulikkus võrdub nulliga(MU=0). Kahanev piirkasulikkus-näitab kui mingi hüvise tarbimist suurendada, lisab iga täiendav ühik tarbimisest saadavale kogukasulikkusele vähem kui eelmine. Nõudmise ja pakkumise hinnaelastsus näitavad, kui tundlikult reageerivad ostjad ja müüjad hinna muutusele. MRSxy= Hinnasuhe näitab määra, kui palju tarbijad saavad asendada hüvist Y hüvisega X. MRSxy= Tarbimise tasakaalutingimuse väljendamine kasutades piirkasulikkust. Sissetuleku muutuste mõju mingi hüvise tarbimisele näitab Engeli kõver.Kõver näitab hüvise tasakaalukoguseid sissetuleku erinevate tasemete korral.
X iga täiendava ühiku tarbimisest. Piirkasulikkuse valem on järgmine: Küllastuspunkt saavutatakse, kui piirkasulikkus (MU) võrdub nulliga. Vastavalt sellele on kogukasulikkuse maksimum punktis, kus MU= 0. Tänapäeval kasutatakse Gosseni I seadust kui maksimeerimise esimest reeglit. Kahaneva piirkasulikkuse seadus: Kahanev piirkasulikkus näitab, et kui mingi hüvise tarbimist suurendatakse (ceteris paribus), lisab iga täiendav ühik tarbimisest saadavale kogukasulikkusele vähem kui eelmine ühik. Hüvise X piir- ja kogukasulikkus: Hüvise X tarbitav kogus Kogukasulikkus (TU) Piirkasulikkus (MU) 0 0 - 1 12 12 2 19 7 3 23 4
Joon.9.3. Tarbimistasakaal Eelarvejoone iga punkt tähistab mingit kaupade kombinatsiooni, mida tarbija võib endale lubada. Mida kaugemal on ükskõiksuskõver, koordinaatide lõikepunktist, seda suuremale kogukasulikkusele see vastab. B on eelistatavam A suhtes, B ja C on võrdse kogukasulikkusega. Punkt D on aga tarbija sissetuleku piirist väljaspool. Antud sissetuleku (eelarve) puhul on maksimaalse kasulikkusega E, st punkt, kus eelarvejoon puudutab kasulikkusekõverat.
negatiivsete seisundite tõenäosuste väiksus – suure korduste arvu korral tuleb arvestada mõlema äärmuse tekkimise võimalusega. Seega tuleb alternatiivide kogumist välja arvata tegevusvariandid, mis äärmuslikult ebasoodsates tingimustes katastroofini viivad. Äärmuslikult soodsatest väliskeskkonna tingimustest pole aga mõtet kasulikkuse prognoosimisel eufooriasse minna, sest neid esineb väga harva ja tegevuse kogukasulikkusele kõigi alternatiivi korduste suunas ei ole sel märkimisväärset mõju. Alternatiivi elluviimise tulemused erinevates väliskeskkonna tingimustes nivelleeruvad aja jooksul mingil keskmisel tasemel. Alternatiive on vaja võrrelda oodatava keskmise kasulikkuse alusel. Protsessi lõpmatu kordumise korral võib vaadelda keskmist kasulikkust konstantse suurusega. 164
annaabi.ee 
