Kuidas muutub selle käigus energia? Absoluutselt elastne on põrge, mille korral ei esine kehade mehaanilise energia muundumist mittemehaaniliseks. Kehade kineetiline energia muundub kas osaliselt või täielikult elastse deformatsiooni potentsiaalseks energiaks. Pärast seda kehade kuju taastub ja nad tõukuvad. Selle tulemuselmuundub elastse deformatsiooni pot. Energia taas kineetiliseks ja kehad lendavad laiali kiirustega, mille väärtus ja suund on määratud süsteemi koguenergia ja koguimpulsi jäävusega. · Millised jäävuse seadused kehtivad absoluutselt plastilise põrke korral? Kuidas muutub selle käigus energia? Deformatsiooni potentsiaalset energiat ei teki. Kehade kineetiline energia muundub kas osaliselt või täielikult siseenergiaks. Pärast põrget kehad kas liiguvad ühesuguse kiirusega või jäävad paigale. Kehtib vaid impulsi jäävuse seadus. Energia jäävuse seadus ei kehti (peame teadma soojushulka Q), vaid summaarne energia. Ep+Ek alguses = Ep+Ek+Q
keskmist kiirust selekteeritud alas. Kui teil on selekteeritud just graafiku osa enne pörget, leiate siit vankrikese kiiruse enne pörget. Leia mölema vankrikese kiirus enne kokkupörget. < NB! lmpulssmoment on vektoriaalne suurus ja ühe käru impulssmoment on negatiivne, söltub liikumissuunast. Absoluutselt elastse pörke korral (ja eeldusel, et höördumine puudub) peab vankrikeste koguimpulsi suurus enne pörget (summa impulsside absoluutväärtustest) vörduma koguimpulsiga pärast pörget. 4. Analoogiliselt selekteeri graafiku osa mölema vankrikese jaoks, mis vastaks ajale pärast pOrget. Leia vankrikeste kiirused ja impulsid pärast pörget. Pea meeles, et impulssmoment on vektoriaalne suurus ja ühe käru impulssmoment on negatiivne, tingituna liikumissuunast. 5. Tehke sama katset veel korra, seejärel korrake katset (kaks korda) juhul, kui üks
2 Kerade tsentraalne põrge Põrkumisel kehad deformeeruvad. Absoluutselt elastseks nim põrget, mille korral ei esine kehade mehaanilise energia muundumist teisteks, mittemehaanilisteks energiavormideks. Antud juhul muundub kehade kin. energia kas osaliselt või täielikult elastse deformatsiooni potents. energiaks. Pärast seda kehade kuju taastub ja nad põrkuvad. Kehade laiali lendamise kiirus ja suund on määratud koguenergiaga ja koguimpulsi jäävusega. Absoluutselt mitte- elastset põrget iseloomustab see, et deformatsiooni ei teki ja kehade kin energia muundub kas osaliselt või täielikult siseenergiaks, pärast põrget kehad kas liiguvad ühesuguse kiirusega või seisavad. Abs mitteelasts põrke puhul kehtib ainult impulsi jäävuse seadus ja mehaanilise ja siseenergia summa jäävuse seadus. Mehaanilise energia jäävuse seadus ei kehti, kuna see energia muundub osaliselt siseenergiaks, seega keha soojeneb.
mittemehaanilisteks energiavormideks. Niisugusel põrkel muundub kehade kineetiline energia täielikult elastse deformatsiooni potentsiaalseks energiaks. Pärast seda kehade kuju taastub ning need tõukuvad. Selle tulemusena muundub elastse deformatsiooni potentsiaalne energia uuesti kehade kineetiliseks energiaks ja kehad lendavad laiali kiirustega, mille väärtus ja suund on määratud kahe tingimusega süsteemi koguenergia ja koguimpulsi jäävusega. 43. Mis on absoluutselt mitteelastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. Absoluutselt mitteelastsel põrkel deformatsiooni potentsiaalset energiat ei teki. 44. Mis on jõuvälja väljatugevus, jõujoon, potentsiaal, ekvipotentsiaalpind? Lähtuge gravitatsiooniseadusest. Väljatugevus on vabalangemise kiirendus. Jõujoon on joon gravitatsiooniväljas, mille igas punktis on väljatugevuse vektor sellele puutujaks.
0,6 0,6 ( ) 0,5 | : 0,5 kg = 0,4 / Vastus: Keha A kiirus pärast kokkupõrget on -0,4 m/s 49. Kaks keha liiguvad hõõrdevabalt teineteise suunas ja kleepuvad kokku. Keha A mass on 0.50 kg ja keha B mass 0.30 kg. Enne põrget liiguvad mõlemad kiirusega 2.0 m/s. Leida ühendkeha kiirus. Lahendus: Analoogselt eelmise ülesandega kirjutame välja võrrandi süsteemi koguimpulsi kohta, kus vasakul pool on koguimpulss enne kokkupõrget ja paremal pool peale kokkupõrget. Seega | Avaldame siit kiiruse , , , , = = 0,5 m/s , , , , Vastus: Ühendkeha kiirus pärast kokkupõrget on 0,5 m/s 50. Auto massiga 2
annaabi.ee 
