NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU
t. teatrikunsti
ühiskondlikule mõõtmele püüab tähelepanu osutada ka siinne käsitlus;
rahvusvahelises teatriuurimuses tõusis nimetatud aspekt jõulisemalt esile alates
1980. aastatest. Eesti teatriloo näitel on põhjust viidata nii draama ja teatri
sotsiaalse angažeerituse nähtudele (nt. 1930ndate ametlik omateatri-ideoloogia,
samuti 1940. aastate lõpu ja 1950ndate esimese poole jäigad ideoloogilised
ettekirjutused) kui ka teatri-institutsiooni rituaal-koguduslikule loomusele
(sotsiaalse surutise aegadel toimis teater nn. abiventiilina, mille kaudu elati välja
allasurutud pingeid). Võib tõstatada küsimuse poliitilisest teatrist või teatrikunsti
poliitilisusest Eestis. Osa kultuuriteoreetikud rõhutavad kogu inimkultuuri,
sealhulgas teatri ja draamakirjanduse põhimõttelist poliitilist või ideoloogilist
loomust (Holderness 1992: 5; Worthen 1992: 146); Euroopa kultuuriloo taustal on
annaabi.ee 
