keevaliselt meelestatud noorem kaupmeeskond (Mustpead olid nii Riias, Tartus kui ka Tallinnas agarad reformatsiooni pooldajad, osaledes vähemalt Riias ja Tartus ka otseselt pildirüüstes). Ideoloogiline pind reformatsiooniks oli Liivimaal äärmiselt nõrk ning peamised põhjused kirikuelu muutmiseks majanduslikku laadi. Pildirüüstete järel hakati linnades kirikuelu järk-järgult ümber korraldama -- raad võttis arvele kiriku varad, sundis kloostreid ja kogudusekirikuid vastu võtma luterlikke jutlustajaid ning hakkas järk-järgult ümber korraldama hoolekandesüsteemi. Loodi nn. vaestekassa, mis pidi oma sissetulekud saama varasematest katoliku kiriku sissetulekutest, näiteks rentidest. Katoliku piiskopid ja toomkapiitlid jäid esialgu veel tegevusse ning ka maale luterlikud ümberkorraldused esialgu ei ulatunud. Riias likvideeriti rae algatusel dominiiklaste ja frantsisklaste, Tallinnas
Järk-järgult astusid ristiusku ka barbarid. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli väga pikk protsess. Seda edendasid ka misjonärid. Täiesti rahumeelselt toimus ristiusustamine Iirimaal. Vaimulikkonna kujunemine Kuna kirikud paiknesid algul linnades, siis kogunes sinna suurem osa vaimulikkonnast. Aja jooksul tõusid suuremate piirkondade piiskoppide eesotsa peapiiskopid. Kui hakati ristiusustama maapiirkondi, siis hakati koos ristiusustamisega sinna rajama ka kogudusekirikuid. Kuna jumalateenistuste tähtsus suurenes, koondas piiskopi ümber madalamate astmete vaimulikke. Piiskopi ülesandeks oli preestrite ametissepühitsemine, kiriklike toimingute juures kasutatava õli pühitsemine, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. Lisandus veel hulganisti teisigi kohustusi oma piiskopkonnas, olulisim oli vaimulike kontrollimine. Kristlaste hingehoiutööd tegi preester
õpetus kiiresti toetuse, ning ka kuramaa vasallide seas. -Pildirüüsted 1524-5 Liivimaal ikaldus, mis põhjustas rahutusi. Inimesed valgusid linnadesse, ning Luterliku kihutustöö tulemusel toimusid Riia, Tallinnas, Tartus, Uus-Pärnus nn pildirüüsted, kus linlased röövisid ja rüüstasid kogudusekirikute ning kerjusordude konventide kirikute sisustust. Pildirüüstete järel hakkas raad kirikuelu ümber korraldama. Raad võttis kiriku varad arvele, sundis kerjusvendade konvente ja kogudusekirikuid vastu võtma luterlikke jutlustajaid ning hakkas ümbes korraldama hoolekandesüsteemi. Loodi ühislaegast, mille vahenditest tuli palka maksta evangeelsetele vaimulikele ja toetada vaestehoolekannet. Riias, Tallinnas ja tartus hakati kerjusvendi linnast välja ajama. Linnade raed hakkasid evangeeliumiusu õpetajaid kaitsma, vasturääkijaid ähvardas karistus. Luterliku jutlustamise algus Liivimaal. Eri poliitiliste ja sotsiaalsete suhe reformatsiooni. Pildirüüsted.
aastate algul, tervikuna kujunes usupuhastus aga mitme aastakümne pikkuseks. Sajandi teiseks pooleks oli küll muudetud kirikukorraldus, sisulised muutused usulistes tõekspidamistes toimusid aga aeglaselt. Veel 18. sajandilgi kurtsid luterlikud kirikuõpetajad maal oma koguduseliikmete katoliiklike kommete üle Pildirüüstete järel hakati linnades kirikuelu järk-järgult ümber korraldama -- raad võttis arvele kiriku varad, sundis kloostreid ja kogudusekirikuid vastu võtma luterlikke jutlustajaid ning hakkas järk-järgult ümber korraldama hoolekandesüsteemi. Rõhuasetus eesti keele omandamisele vaimulike seas võis pärast reformatsiooni seoses vana katoliikliku vaimulikkonna väljatõrjumisega ning sisserännanud jutlustajate tegevusega koguni taanduda -- polnud ju vastsaabunud luterlikel vaimulikel mingeid kogemusi siinse põlisrahvaga ega ka tema keele oskust. 1535
pildirüüsted, kus linlased ja röövisid kogudusekirikute ning kerjusordude konventide kirikute sisustust. 1524-1526 toimus kogu Liivimaal pildirüüsteid 10's linnas. Riias rüüstati Peetri kirikut, Tallinnas dominiiklaste konvendikirik, Oleviste ja Pühavaimu kirikud, Tartus rünnati toomhärrade elamuid. Pildirüüstete järel hakati linnades kirikuelu järk-järgult ümber korraldama: 1) Raad võttis arvele kiriku varad, 2) Sundis kerjusvendade konvente ja kogudusekirikuid vastu võtma luterlikke jutlustajaid, 3) Hakkas ümber korraldama hoolekandesüsteemi. Loodi ühislaegas, mis pidi oma sissetulekud saama varasematest katoliku kiriku sissetulekutest (rentidest), mille vahenditest tuli maksta palka evangeelsetele vaimulikele ja toetada vaestehoolekannet. Katoliku piiskopid ja toomkapiitlid jäid esialgu tegutsema. Maale luterlikud ümberkorraldused ei tulnud niipea. Riia algatusel likvideeriti dominiiklaste
annaabi.ee 
