Seda võis filmis näha stseenist, kus Driss esimest korda Philippe'i juurde tööintervjuule läks. Kui kõik teised kandidaadid olid kõrge kogemusega ning antud valdkonnas haritud, siis Driss seda polnud ning filmis oli tunda tema vastu algset üllatust, et ta positsioonile üldse kandideeris. 2.3. Kultuur Filmis olid esindatud kõik kolm kultuurilist komponenti: kognitiivne, normatiivne, materiaalne. Stseen, mis näitas kognitiivust oli näiteks see, kus Driss helistas naisele, kes oli Philippe'iga pool aastat kirjasuhtes olnud. Noormees tõi välja selle, et ta tahab kuulda tema aktsenti ning arutles Põhjas elavate naiste füüsilise atraktiivsuse üle. Normatiivsust näitas stseen, kus Driss hakkas ooperi alguses kõva häälega esineja kostüümi üle naerma, häirides seda tehes enda ümber istuvaid inimesi. Sellega eiras ta norme, mis ühiskonna poolt seatud olid. Materiaalsust näitas aga see kui noormees
aspektidest saabki järeldada, et tegemist oli kapitalismiga. 1.3. Kultuur Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli. Samuti tähendab kultuur ka niisuguse inimkoosluse ühist omadust, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel ning kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti. Kultuurile on omased 3 peamist komponenti, milleks on kognitiivne, normatiivne ja materiaalne komponent. Kognitiivust iseloomustab mõtlemisviis, tunnetlikkus, näiteks keel, sümbolid, väärtused. Normatiivsust iseloomustab see, kuidas käitutakse, mida iseloomustavad normid ja kombed. Materiaalsust iseloomustab see mida tehakse, mida omakorda iseloomustavad näiteks kunst ja arhitektuur. Filmis „Mandariinid“ oli näha kognitiivseid komponente Ivo käitumises. Tal oli hea taju, mälu ja mõtlemine. Filmis esines keeruline olukord, kus Ivo võttis kaks omavahel
annaabi.ee 
