3. Õpetaja ja õpilased mudelina. Õpetajad on õpilastele eeskujuks vähemalt kolmel viisil. Nad edastavad õpilastele ühiseid hoiakuid ja käitumismudeleid, kuidas suhtuda ümbritsevatesse inimestesse ja ühiskonda, kujundavad õpilastel üldise suhtumise õppeainetesse ja üldised lähenemisstrateegiad probleemidele ning demonstreerivad konkreetseid toiminguid ja ülesannete lahendamise viise. 5. Kognitiivsete õppimisteooriate olemus Kognitiivste õppimisteooriate kujunemine Kognitiivsete õppimisteooriate võidukäik algas 1969a. Kognitiivsete õppimisteooriate sisuna näevad peamise motiivina õpilase sisemist huvi õpitava vastu ja sellest lähtuvat aktiivsust. J.Piaget tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete ja konstruktivistlike õppimiskäsitluste lähtealusena. Enamiku kognitiivsete õppimisteooriate lähtealuseks on Piaget tunnetusprotsessi üldmudel. Kognitiivsete õppimisteooriate seas eristuvad kaks vastandlikku suunda
ebaõnnestumistesse jne. Sarnasus ja erinevus- KKMMi ja BKMMi sarnasus on selles, et mõlemate eesmärgiks on õpilaste väliselt jälgitava käitumise muutmine. Erinevus on selles et BKMMil püütakse seda teha alateadvusliku stiimul- reaktsioon seoste kujundamisega aga KKMMi puhul õpilase teadliku eneseregulatsiooni arendamisega. d)Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitlused 1. Kognitiivste õppimisteooriate kujunemine Kognitiivsete õppimisteooriate võidukäik algas 1969a. Kognitiivsete õppimisteooriate sisuna näevad peamise motiivina õpilase sisemist huvi õpitava vastu ja sellest lähtuvat aktiivsust. 2. J.Piaget tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete ja konstruktivistlike õppimiskäsitluste lähtealusena. Enamiku kognitiivsete õppimisteooriate lähtealuseks on Piaget tunnetusprotsessi üldmudel. Kognitiivsete õppimisteooriate seas eristuvad kaks vastandlikku suunda
· Kui uurimine tuvastab, et olukord on ohtlik või ähvardav, reageerime sellele hirmu või ärevusega · Kui tajume olukorda aga väljakutsena, reageerime positiivsete emotsioonidega, mis seostuvad meisterlikkuse ja pühendumusega · Autonoomne emotsionaalne reaktsioon (aktivatsioon) on väga difuusne ja pole iseenesest ei hea ega halb. Alles meie hinnang muudab selle kas ärevuseks või eduootuseks · Kognitiivste teooriate kohaselt on ärevus isiksuse omadus, ent nad ei suuda seletada irratsionaalse ärevuse põhjusi. Sageli inimesed teavad, et nende hirm või ärevus on põhjendamatud, ent ei suuda neid kontrollida · Vaatamata nimetatud puudusele osutavad tunnetusprotsessid sellele olulisele, mida tippsooorituseks vaja on · Uute väljakutsete või läbikukkumisega toimetulekuks tuleb leida olukorra nägemise viise, mis kahekordistaksid meie jõupingutusi õppimiseks ja toimetulekuks
annaabi.ee 
