ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMINE 1. Arengupsühholoogia põhimõisted: areng, füüsiline-motoorne, kognitiivne, sotsiaalne, külbeline, ja vaimne arend, kasvamine, küpsemine, õppimine, sensitiivne periood, kriitline periood. Areng–igasugused muutused (käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne). Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Füüsiline ja motoorne areng–kasvamine, motoorsed oskused jm. Kognitiivne (tunnetuslik) areng tunnetusprotsessid (taju, mälu, mõtlemine jt ) , kõne Sotsiaalne areng (sotsiaal- emotsionaalne, psühho -sotsiaalne)–emotsioonid, suhtlemine. Kõlbeline areng –väärtused, hoiakud, õige -vale
hääldamisoskusi, mis on vastavuses nende intellektuaalsete võimetega. Düslektikud on siiski sama intelligentsed kui nende klassikaaslased. (Smith, Cowie, Blades 2008: 354-355) Mõned enamlevinud definitsioonid on järgmised: Düsleksia on (Ülevaade lugemispuuetest 2011): · häire, mis ilmneb lugemaõppimise raskustes, sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures. See tuleneb sageli orgaanilise põhjuslikkusega puuetest kognitiivsetes protsessides; · orgaanilise põhjuslikkusega spetsiifiline õpiraskus lugemisel, häälimisel või kirjutamisel eraldi või seotult, mis võib olla seotud ka arvutamisraskusega. See võib esineda vaid kirjalikus kõnes (tähed, numbrid, noodimärgid), kuid enamasti mõjutab ka suulist kõnet. Mõiste düsleksia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast-DYS (eesliitena rike, häire) ja LEXIS (sõna, kõne) (Wikipedia)
-Puhkus ja lõdvestustehnikad Piisav uni  ööuni vähemalt 8 tundi, vajadusel lõunauinak. Puhkepäevad: (kohustustevabad päevad), võimalus olla üksi, jooga jm. ARENGUPSÜHHOLOOGIA PÕHIMÕISTED Arengupsühholoogia  uurib inimese arngut viljastamisest alates. Tegeleb vanusega seotud psüühiliste ja käitumuslike muutuste teadusliku seletamisega. Areng  igasugused muutused (käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne). Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Füüsiline ja motoorne areng  seisneb kasvamises Kognitiivne e tunnetuslik areng  taju, mälu, mõtlemise jt tunnetusprotsesside areng. Sotsiaalne areng (sotsiaal-emotsionaalne, psühho-sotsiaalne)  emotsioonid, suhtlemine. Kõlbeline areng  väärtused, hoiakud, õige-vale. Vaimne areng  teadmised, oskused.
oskan, ma võin, ma suudan. -Puhkus ja lõdvestustehnika: piisav uni- ööuni vähemalt 8 tundi, vajadusel lõunauinak. Puhkepäevad(kohustusevabad päevad). Võimalus üksi olla. Jooga. ARENGUPSÜHHOLOOGIA Põhimõisted Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut viljastamisest alates. Tegeleb vanusega seotud psüühiliste ja käitumuslike muutuste teadusliku seletamisega. Areng- igasugused muutused(käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne). Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Füüsiline ja motoorne areng- seisneb kasvamises Kognitiivne e tunnetuslik areng- taju, mälu, mõtlemise jt tunnetusprotsesside areng, kõne areng. Sotsiaalne areng- emotsioonid, suhtlemine Kõlbeline areng- väärtused, hoiakud, õige-vale. Vaimne areng- teadmised, oskused. Õppimine- keskkonna poolt tingitud muutus
mälustruktuurides ja metakognitsiooni. Töö põhiseks allikaks on Edgar Krulli õpik ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat". Lisaks on kasutatud materjale, mis toetavad teema psühholoogilist aspekti. 1. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus Edgar Krulli õpiku ,,Pedagoogiline psühholoogia" järgi on kognitiivsete õppimisteooriate põhiliseks tõukejõuks õppija sisemine huvi. Laias laastus võib kognitiivsetes teooriates eristada kahte äärmuslikku suunda: 1. õppimine kui info vastuvõtmine, 2. õppimine kui info rekonstrueerimine e konstruktsionism. Käesoleva referaadi teemaks on esimene suund. Kognitiiv-informatsioonilise õppimisteooria järgi toimubki õppimine eelkõige info vastuvõtmisena. Seega ,,eeldatakse, et õpetajad edastaksid õpilastele kindlapiirilist informatsiooni ja õpilased toimiksid selle vastuvõtjatena.
aasta jooksul (Wechsler, 1981). Langus toimub eelkõige muutlikus intelligentsuses, kusjuures kristalliseerunud intelligentsus jätkab kasvu või püsib samal tasemel eluaja jooksul. Uuringud on näidanud, et on olemas seos mentaalse aktiivsuse ja kognitiivse funktsiooni peetuse vahel. Alzheimer-i tõve ja teiste dementsuse vormide sagedus on pöördvõrdelises korrelatsioonis inimeste hariduse tasemega ja kognitiivsete võimetega. Sagedam osalemine kognitiivsetes aktiivsustes näitas omavat seost vaskulaarsete probleemide tagajärjel tekkiva kognitiivse häire väiksema esinemisriskiga. Tehnoloogia arenguga ligipääs informatsioonile muutus kergemaks ja kiiremaks, oluliseks sai informatsiooni töötluse ja selle kasutuse oskus. Nüüd väärtustatakse probleemidelahendusvõimet ja mõtlemis- ning seoste loomise võimet. Flynn-i efekt. Rahvused üle maailma on saanud u. 20 IQ ühiku juurde ühe põlvkonna aja jooksul (30 aastat)
Loetu mõttest arusaamise võime, loetud sõnade tähenduse mõistmine, suuline lugemisoskus võivad olla puudulikud. (Pruulman, 2010). 5 Düsleksia on: 1. häire (disorder), mis ilmneb lugemaõppimise raskustes, sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures. See tuleneb sageli orgaanilise põhjuslikkusega puuetest (disabilities) kognitiivsetes protsessides. (Lukanenok & Kasper, 2004) 2. orgaanilise põhjuslikkusega spetsiifiline õpiraskus lugemisel, häälimisel või kirjutamisel eraldi või seotult, mis võib olla seotud ka arvutamisraskusega. See võib esineda vaid kirjalikus kõnes (tähed, numbrid, noodimärgid), kuid enamasti mõjutab ka suulist kõnet. (Reid, 2011) Teadlastel on palju teooriad, kui täpsed põhjused miks düsleksia esineb on teadmata.
sotsiaalsete faktorite panusest kognitiivsesse arengusse. Me nägime, et evolutsioonilised ideed on distsipliinis levinud ning avaldanud mõju peaaegu kõigile arenguteooriatele. Suur osa kaasaegsetest uurimustest tugineb Piget', Võgaotski ja Bowlby teooriatele või on neile vastureaktsiooniks. Nende ideid hinnatakse põhjalikumalt järgnevates peatükkides, kus antakse ülevaade kaasaja avastustest arengupsühholoogia kognitiivsetes, sotsiaalsetes ja rakenduslikes aspektides. Kuigi teooriate põhirõhk on erinev, ühendab neid kõiki eeldus, et areng toimub astmelisel. Piaget' teooria käsitleb eelkõige intellektuaalse arengu mehhanisme ning teadmiste omandamist. Võgotski panus aitab meil mõista, kuidas kultuur keele ja ühiskonna sotsiaalsete ning materiaalsete struktuuride kaudu arengut mõjutab. Bowlby oli eklektik, kes tugines Freudile ning paljudele
kirjutamisel eraldi või seotult, mis võib olla seotud ka arvutamisraskusega. See võib esineda vaid kirjalikus kõnes (tähed, numbrid, noodimärgid), kuid enamasti mõjutab ka suulist kõnet. 5 Häire, mis ilmneb lugemaõppimise raskustega, sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures. See tuleneb sageli orgaanilise põhjuslikkusega puuetest kognitiivsetes protsessides.(Tallinn, 2011) Düsleksikute probleemid võib jagada üldiselt viieks:  Sarnaste või seotud asjade segi ajamine. Nagu näiteks tähed ,,b“ ja „d“ või suunajuhised nagu „parem“ ja „vasak“.  Probleemid jadadega. Ükskõik, mis jookseb jadas, võib tekitada raskusi, näiteks tähestik või korrutustabel.  Probleemid lühimäluga. Düsleksikutel on tihti tõsised lühimälu probleemid. Neil on väga
4) Fiksatsioon – kui mõne arengustaadiumi vajadused jäävad rahuldamata, pöördub inimene sellele astmele tagasi (prelatentsesse perioodi) 6. L. Võgotski nägemus arengust. Lähima arengu tsooni mõiste Võgotski arvas, et käitumise mõistmiseks on vaja seda vaadelda arengus. Ta pidas oluliseks arengu suunajateks kultuuri ja ühiskonda (sh kodu ja kool), rõhutas seost keele omandamise ja mõtlemise arengu vahel. Võgotski leidis, et kool põhjustab suuri muutusi kõigis kognitiivsetes protsessides Lähima arengu tase – erinevus selle vahel, mida laps on võimeline probleemide lahendamisel saavutama üksi ja täiskasvanu abiga. Seotud on ka mäng, kasutatakse mänguasju ja ühiskonnas erinevaid rolle imiteerimisega ning ollakse tegelikusest vanem. 7. Kohlbergi kõlbelise arengu teooria, staadiumid, nende kirjeldused Leidis, et oluline piir lapse kõlbelises arendus läheb 10.eluaasta juurest – enne on
Hüperkineetiline laps on sageli: 1) hoolimatu ja impulsiivne, 2) temaga juhtub sageli õnnetusi ning 3) pigem mõtlematuse kui sihiliku vastuhaku tõttu eksib ta kergesti distsipliininõuete vastu. 4) Suhetes täiskasvanutega on selline laps pidurdamatu, puuduliku austusega ja vähese tagasihoidlikkusega, 5) teiste laste hulgas on ta ebapopulaarne või tõrjutud, 4 6) reeglina esineb neil hälbeid ka kognitiivsetes protsessides; sageli kaasnevad lugemis- ja/või muud õpiraskused, 7) teistest lastest sagedamini täheldatakse ka motoorse ja kõne arengu pidurdust. Sekundaarseteks komplikatsioonideks võivad olla: 8) sotsiaalse suhtlemise häired ja madal enesehinnang. Hüperkineetilised häired kattuvad oluliselt teiste käitumishäirete, näiteks sotsialiseerumata käitumishäirega. Käesoleval ajal võimaldavad uurimisandmed siiski eristada grupi lapsi, kelle
Kokkuvõte Kognitiivsed õppimisteooriad said laiemalt tuntuks 1960. aastatel. Kognitiivsete õppimisteooriate kohaselt ajendab õpilast õppima tema sisemine huvi õpitava vastu ja sellest lähtuvalt sisemine aktiivsus. Enamiku kognitiivsete õppimisteooriate teoreetiliseks lähteallikaks on Piaget' tunnetusprotsesside üldmudel, kus õppimine tähendab uue teadmise integreerimist eelnevate kogemustega. Biheivioristlikest õppimisteooriatest eristab kognitiivseid see, et kognitiivsetes õppimisteooriates on õppimine protsess, kus õpilane on loov, kaasamõtlev ja aktiivne ning kus õpetajal lasub suur vastutus. Õppimise kognitiivses käsituses on kaks peamist suunda: informatsiooni vastuvõtmine ja informatsiooni rekonstrueerimine. Gestaltpsühholoogide panus tunnetusprotsessi mudeli kujunemisele oli suur, sest nad näitasid arvukate katsetega, et tajume maailma juba valmis olevate skeemide ja mudelitena ja et see,
Kui laspsed istuvad põrandal, laguneb nende püsti tõustes ring ning nad kaotavad oma kohad. Prioriteediks on kõikide osavõtjate jaoks võimalus kuulata ja pidada silmsidet. Tegevus võib kesta umbes 20 minutit. Ringi aja keskne eesmärk on enesehinnangu kujundamine. On kaks reeglit, mida järgitakse: räägib see, kelle käes on asi (algselt oli see suur teokarp, kasuloom vms) ja võid oma rääkimise korra vahele jätta. Kokkuvõte - muutused kognitiivsetes protsessides (hoiakud, kujutlused, taju uskumused, suhtumised ja nii edasi) põhjustavad muutusi. Probleemse käitumise põhjuseks on moonutused kognitiivsetes protsessides. Ökosüsteemne lähenemine Ajaliselt on ökosüsteemne lähenemine sarnane biheiviorismile. Probleeme ei seletata ühepoolse lähenemisega vaid põhimärksõnaks on interaktsioon (ala)süsteemide vahel. Teoreetiline alus Bronfenbrenner: ta seletas teoreetiliselt, kuidas indiviid areneb
BIOLOOGIA JA SUGULUS Inimeste kõige olulisem tegevus on ühiskonna reprodutseerimine. Solidaarsust sugulaste vahel võib seletada ühiste geenide kaudu. Globaliseerumise tõttu ei peeta enam kultuuri edasikannet nii oluliseks. See töötab järglaste kaudu iseenesest ja kandub edasi. 8 ABIELU JA LIIT Mees vajab enda kõrvale naist, et jääda ellu. Matrilineaalsetes süsteemides täidab seda kohta õde, patrilineaarsetes ühiskondades naine ja kognitiivsetes või pilateraalsetes ühiskondades teevad nii õde, kui ka naine oma osa sellest ,,tööst". Üldiselt tahavad mehed palju lapsi. (õpiku tekst, mina nii ei arva või on lihtsalt mul enda tutvusrindkonnas vale mulje jäänud) Selle jaoks võib olla mitmeid põhjusi: abiks töötegemisel, poliitiline toetus jms. Muidugi ka bioloogilised põhjused. Mitmetes ühiskondades on polügaamia. Samas on polüandria ebatavalisem. Sellisel juhul on abielu tavaliselt organiseeritud pere poolt
interpersonaalne kognitiivne probleemi lahendamise treening (e. reaktsioonid on suures osas determineeritud kognitsioonidest sot- sotsiaalne probleemi lahendamise treening). Esimese meetodi siaalsete situatsioonide kohta ning sekkumiste puhul on fookuses ka keskseks jooneks on sotsiaalsete oskuste õpetamine - sotsiaalsed moonutused kognitiivsetes protsessides, mis võivad mõjutada käitu- oskusi saab identifitseerida ja süstemaatiliselt õpetada ning need on mist (Connor, 2002). aluseks sotsiaalsele kompe-tentsusele. Teise meetodi puhul SOTu käigus õpetatakse lastele/noortele erinevaid sotsiaal- keskendutakse strateegiale: õpetatakse üldisi strateegiaid seid oskusi (nt vestlusoskus, oma käitumise kontrollimine) ja tegel-
magnotsellulaarne, väikeaju ja loomulikult multikausaalne teooria (olulisim). Mida vaja on: kuulmine, rütmitaju, nägemine, pertseptsioon, mälu, tähelepanu, analüüsivõime. - Magnotsellulaarne teooria – liikumise ja must-valge nägemisega seotud nägemisalade defitsiit, sõnad hüppavad ringi. Kui ühe silmaga lugeda või värvifiltrit kasutada on parem - Väikeaju teooria – väikeaju on liikumisega seotud, aga osaleb ka kõrgemates kognitiivsetes funktsioonides nagu ajastus, koordinatsioon ja tähelepanu mis lugemisel olulised. - Multikausaalne lähenemine – palju erinevaid defitsiite näitab et probleem pärineb peamiselt kõne ja keelega seotud ajualade tööst, kuid ka muud alad võivad häiritud olla ja asja halvemaks teha. - Fonoloogilise ja grafeemilise lugemise erinevused, mõju lugemaõppimise ja lugemise eri etappides üldiselt.
1. Võta risk enda kanda A) Ebaedu ärhvarduse kõrvaldamine B) Süü enda peale võtmine C) Varajane sekkumine D) Sanktsioonide ohu kõrvaldamine E) Usalduse kasutamine 2. Märgista tegevust 3. Kastua mitteverbaalseid sõnumeid( nn salavihjed) 4. Oma kommete jälgimine A) Vabandus B) Tänamine C) Vaikne sõna kõrva KOKKUVÕTE: Teoreetiline alus: muutused kognitiivsetes protsessides põhjustavad muutusi. Isiksuse mudel Formuleerimine prob. Käi. Põhjuseks moonutused 27 Sekkumine: enesinstruktsioonid, enesehinnangu tõstmise võimalused, stressi vastu immuunseks muutumise treening jne. 9.loeng - SEKKUMISSTRATEEGIAD IV  ÖKOSÜSTEEMNE LÄHENEMINE Ökoloogiline süsteemi teooria ulrih brohenbrenner. (1979) Olemas ökoloogilised süsteemid.
Kui stiimulit ei töödelda teadvustatult siis võib selle põhjustada liiga nõrk signaal (alalävine töötlus) või puudub tähelepanu (eelteadvuslik) Aju TP-süsteem - Tähelepanul on omaette närvivõrgustik ja selleks ei pea kasutama teiste ressursse - Kuigi ta on neuroanatoomiliselt eraldiseisev on tal oma võrgustik - Tp kasutab anatoomiliste piirkondade võrgustikke - Nende võrgustike tegevust saab kirjeldada kognitiivsetes terminites Kolm TP anatoomilist võrgustikku - Ärksustloov – erksuse loomine ja säilitamine (ka hoiatussignaalidega, valmistumine) - Orienteerumissüsteem – sisendi valik modaalsuse või asukoha alusel, fookus nihkunud posterioorselt süsteemilt ja parietaalselt aladelt ka frontaalsele, suunab selektiivse ruumitähelepanu ust sinna kuhu tarvis - FEF – osaliselt kattuvad neuronite populatsioonid aktiveeruvad silmade liigutamiseks
Seos erinevate kasvatusstiilidega. Murdeiga G.Stanley Hall (1904)  kirjutas raamatu Adolscence. Võttis kasutusele termini mureiga. See jääb lapsepõlve ja täiskasvanu ea vahele. Varem sellist perioodi ei olnud, nt kui hakati väga vara tööl käima. See üleminekuperiood ilmneb, kuidas teismelised välja näevad, saabub seksuaalne küpsus, aga ka emotsionaalses sfääris on suured muutused, ka kognitiivsetes võimetes ja suhetes ning sotsiaalsetes oskustes. Hakkas rõhutama, et see on tormi ja tungi periood  iseloomustab suur tundlikkus igasuguste maailma asjade suhtes, emotsionaalne ebastabiilsus, emotsioonid, mida ei suudeta vaos hoida, käitumist ei suudeta mõtetega paika panna. Periood, mis on raske teismelistele endile ja inimestele, kes nendega kokku puutuvad. Sageli püütakse see periood välja kannatada ja loodetakse, et see läheb mööda. Kas murdeiga on kultuuriuniversaalne?
Seda Aristoteleselt pärit teadmist on kõik ajastud aktsepteerinud. Kõlbelist (ehk moraalset, sotsiaalset, enesetunnetuslikku) arengut on psühholoogid palju uurinud. Üldistatult võime rääkida kolmest erinevast lähenemisest. Kognitiivsed teooriad uurivad inimese moraalseid otsustusi, sotsiaalse õppimise teooriad inimese igapäevast käitumist ja psühhoanalüütilised teooriad inimese tundlikku südametunnistust. Kognitiivsed teooriad Kognitiivsetes teooriates arutletakse inimese mõtlemise - moraalsete otsustuste - järk- järguliste muutuste üle. Jean Piaget "Lapse moraalsed otsustused" ilmus 1932. aastal. Eksperimentidele tuginedes iseloomustab ta lapse mõtlemist, tema otsustuste küpsemist, kaheastmelise mudelina. Esimene aste on s u n d u s e moraal. Seda astet iseloomustab lapse intellektuaalne ebaküpsus, moraalsed otsustused sõltuvad armastusest vanemate vastu. Lapse ebaküpsus väljendub
annaabi.ee 
