teadvus on üks tema sotsiaalse arengu olulisemaid indikaatoreid. Moraal hõlmab inimõiguste ja ühiskondliku kokkuleppe ning eetiliste printsiipide astmeid. 2.Miks on nii palju erinevaid teooriaid inimese kõlbelise arengu seletamiseks ja millised on tuntumad teooriad? Levinud on terve rida inimese kõlbelist arengut avavaid teooriaid. Psühholoogias on kõlbelist arengut ja käitumist püütud avada biheivioristlikelt, psühhoanalüütilistelt, emotsionaal-füsioloogilistelt, kognitiivsetelt ja teistelt positsioonidelt (Hoffmann, 1980) Filosoofias püütakse samu probleeme sagelilahendada aksioloogia ehk väärtusteoreetilistelt positsioonidelt (hartman, 1967). Pedagoogilises psühholoogias on levinumaks kõlbelist arengut kirjeldavaks teooriaks saanud kõlbelise arutlusvõime vaatlemine sarnaselt intellekti arenguastmega. J.Piaget oli üks esimesi psühholooge, kes uuris laste kõlbelise arutluse arengut sõltuvalt nende vanusest.
ning hakkavad mõtlema abstraktselt, käituma loogiliselt ning tegema järeldusi vastavalt olemasolevale informatsioonile ning on võimeline kõiki neid tegevusi teostama hüpoteetilistes situatsioonides. Selles staadiumis hakkab nooruk aru saama asjadest nagu armastus, loogilistest tõenditest ja väärtustest. Ta hakkab huvituma tulevikuvõimalustest ning nendest vaimustuma. Nooruk muutub oma kognitiivsetelt võimetelt ka selle poolest, mida ta arvab sotsiaalsetest probleemidest.(7) 5.2. Kohlbergi moraali arengu staadiumid Kohlbergi astme teoorias oluline osa on kognitiivsel ehk teadmuslikkuse konfliktil. Moraalses arengul esineb kolm tasandit, igas tasandis kaks astet. Põhineb moraali kognitiivsel komponendil. Kirjeldab, kuidas indiviidil areneb võime teha iseseisvaid moraalseid otsuseid. 5.2.1. I tasand tavapärasele eelnev tasanad (pre conventional)
baas, mis võimaldab hõlpsat juurdepääsu ja aktiviseerimist igal ajal. Tead- hästi struktureeritud baasteadmiste tase, mis miste taseme küsimust pole andekate lastega seoses siiski eriti uuritud – võimaldab hõlpsat juur- pole selge, miks mõned lapsed omandavad teadmisi hõlpsamini kui teised. depääsu ja aktivisee- Kuna andekad lapsed on kognitiivsetelt võimetelt sarnasemad neist ealiselt rimist. vanemate lastega, siis võimaldab laialdasem baasteadmiste tase neil esine- da kõrgemal tasemel kui eakaaslased. On ka leitud, et suurem kogemus mingis valdkonnas mängib õppimise ja mälu protsessides palju suuremat rolli kui näiteks intelligentsus. Harjutamise ja praktika osa rõhutavad eriti teoreetikud, kes käsitavad andekust kui vilumust/eksperttaset. Nii näiteks esitavad K
annaabi.ee 
