viidatud Eisenberg, 2005 j). Tundeelu seosed laps motivatsioonilise arenguga Enesehinnang on üldise motivatsiooni aluseks - kui mul on usk iseendasse, on ka usk ettevõetud projekti õnnestumises. Viienda ja seitsmenda eluaasta vahel areneb võime end võrrelda teiste omavanustega. Lapsed hakkavad mõistma, et teised jälgivad ja hindavad neid. Suureneb teadlikkus sellest, mida teised neist arvavad enesehinnang võib siin all suuresti kannatada saada. Lisaks kognitiivsetele võimetele sõltuvad lapse tulemused õppimises suuresti tema hoiakutest õppimise suhtes, entusiasmist, avatusest ja püsivusest eesmärkide poole võidelda. Kõik oleneb sellest, kui suure väärtuse laps paneb ülesandele/tegevusele ja samuti on mõjutajaks tema ootused ja uskumused. Kes ei usu oma võimekusse, peavad ülesannet raskeks. Lapsed, kes usuvad enda võimekusse reageerivad ebaõnnestumisele pigem positiivselt ja püüavad järgmine kord rohkem
küsitlemine. Mis on töömälu peamine Säilitada psüühikas (olulist) ÕO9, L9 ülesanne? Tooge näiteid informatsiooni aktiivsena ja igapäevaelust. kättesaadavana, samal ajal eesmärgipäraselt selektiivselt töödeldes uut informatsiooni. Aluseks teistele kognitiivsetele protsessidele: näiteks planeerimisele, probleemilahendusele, lugemisele ja abstraktsele mõtlemisele. Kuidas seostub töömälu teiste Töömälu on: L9 psüühika funktsioonidega? Tähelepanuprotsess- Tähelepanu fookuses olev info saab siseneda
Mis on töömälu peamine ülesanne? Säilitada psüühikas (olulist) ÕO9, L9 Tooge näiteid igapäevaelust. informatsiooni aktiivsena ja kättesaadavana, samal ajal eesmärgipäraselt selektiivselt töödeldes uut informatsiooni. Aluseks teistele kognitiivsetele protsessidele: näiteks planeerimisele, probleemilahendusele, lugemisele ja abstraktsele mõtlemisele Kuidas seostub töömälu teiste psüühika Töömälu seotus: L9 funktsioonidega? Tähelepanuprotsess- Tähelepanu
Üleüldiselt, alkoholi mõju mälu konsolideerimisele näib olevat tunduvalt suurem kui varem moodustatud mälestuste meenutamisele või võimele uut informatsiooni lühimälus hoida. Siiski sõltub alkoholi mõju meenutamisel meenutamise formaadist: väidetakse, et joobes olek halvendab mälu ilmselgete kuid mitte kaudsete testide puhul. See, kas uus informatsioon nõuab äratundmisel pingutust nõudvat või automaatset töötlemist, võib määrata alkoholi mõju kognitiivsetele protsessidele ning hilisemale meenutamisele. Teatud tingimustel, tundub alkoholi mõju mälu parandavat: alkoholi mõju mälule sõltub alkoholi tarvitamise ajast sündmuse toimumise ning meenutamise suhtes. Kui alkoholi tarbitakse varsti pärast kodeerimist, siis alkohol tõepoolest hõlbustab hilisemat meenutust kainena. Vaieldakse, et alkohol surub maha kognitiivset tegevust, mis võib takistada uue mälujäle loomist. Teised on
Vaimse tervise seisukohast peetakse tähtsaks, et imik ja väikelaps kogeksid oma emaga (või alalise ema asendaja ehk isikuga, kes on lapsele pidevalt ema eest) sooja, intiimselt ja kestvat suhet, millest mõlemad saavad rahuldust ja naudingut. Emast lahutamise võib korvata aga teise kiindumissuhte isiku kohalolu. Teadlased teatasid, et kui ema läks tööle imiku esimesel eluaastal, siis oli sel „oluline negatiivne mõju kognitiivsetele ja käitumuslikele omadustele“, ja kui ema lükkas tööleminekut edasi lapse teisele või kolmandale eluaastale, siis seda ei täheldatud (ema hoolitsusest järgmisena andis parimaid tulemusi vanaema hoolitsus). Kolmeaastased lasteaias hoiul viibivad lapsed said jätkuvalt vähem keelelist stimulatsiooni. Nende sõnavara oli kõige vähem arenenud, kuigi teiste keeleliste näitajate poolest nad ei erinenud. Kognitiivses arengus
kirjutamist trükitähtedega ja numbrite kirjutamist 1-10-ni. Kuueaastane laps oskab paelu siduda, kääridega lõigata ja riietel nööpe kinni panna. Kirjutamiseks kasutavad lapsed liigutamisel kogu kätt ja käekiri on üsna suur. Kolmandas klassis enamus lapsi on saavutanud kontrolli ja nad kasutavad kirjutamisel ranneat ja sõrmi. 6-12 eluaasta vahel hakkavad paljud lapsed õppima muusikainsrumentidel mängima, see on võimalik kasvanud kognitiivsetele võimetele ja paranenud motoorsetele oskustele. 8 3.ÜLEMINEK ESIMESSE KLASSI Lapsed alustavad liikumist läbi makrosüsteemi, institutsionaalsed struktuurid on loodud neid teenindama ja harima. Esimesse klassi astumist võib võrrelda kui kognitiivse purskega, mida läbib enamik 6 aastaseid lapsi. Koolivalmidus on lapse tervislik, sotsiaalne, motivatsiooniline ja vaimne valmisolek minna mänguliselt põhitegevuselt üle suunatud õpitegevusele
väljade bioloogilise mõju kohta. Need uuringud hõlmavad nii in vitro kui in vivo ekpositsiooni üksi ja koos teiste keemiliste ja füüsiliste ainetega. Ning pole leitud tõendeid, et raadiosageduslained oleksid kartsinogeensed labori närilistele või põhjustaksid DNA kahjustusi raku kultuuris.11 Kognitiivsed oskused Meriani teostatud uuringus vaadeldi raadiosageduslainete mõju kognitiivsetele funktsioonidele. Katsealusteks olid terved paremakäelised mehed. Nende ülesanne oli lahendada ruumilisi mälu ülesandeid samaaegselt kui kaks telefoni oli paigutatud kummalegi poole nende pead. Osadel esines ekspositsioon ainult paremal või vasakul pool ning kolmanda gruppi moodustasid need, kellel puudus ekspositsioon. Katses mõõdeti reaktsiooniaega ja täpsust. Keskmine vastamise aeg pikenes märgatvalt neil, kellel esines ekspositsioon vasakul
· Mõnede indiviidide puhul on esteetiline vajadus tõeliselt basaalne. Nad on aktiivsed himustajad ning nende himusid saab rahuldada ainult ilu (A.M. 1967) · Mingeid tõendeid sellest impulsist võib leida igas kultuuris ja igas vanuses koopaelanikeni välja (A.M.) · Suur kattumine ajeliste ja kognitiivsete vajadustega teeb nende terava eristamise võimatuks. Korra, sümmeetria, lõpetatuse, süsteemi ja struktuuri vajadused võib omistada nii kognitiivsetele, ajelistele, esteetilistele vajadustele, ka võib olla tegemist sootuks neuoroosiga (psühhogeenne haigus). · Madalamad vajadused on selgemad, määratletavamad, nähtavamad. · Maslow teooria järgi kalduvad inimesed rahuldama kõigepealt madalama astme vajadusi ja siis liiguvad kõrgemate vajaduste rahuldamise suunas: kui madalamad vajadused pole rahuldatud, siis kõrgemad ei motiveeri. · Samas: kui alama astme vajadused on (mõõdukalt) rahuldatud, siis nad
kinnitatakse saavutusi ja tegevusi, omistades neile mõnes muus sotsiaalses praktikas tarbimisväärtuse. 3. Teoreetiline nägemus inimese õppimisest ja arengust Õppimise ja arengu uurmise teoreetilised traditsioonid: Biheiviorism Käsitlus õppimisest, mis vastab empiristlikule mõttetraditsioonile. Peab välist käitumist reaalseks, konkreetseks ja tõeliseks. Õppimist nähakse põhinevana indiviidi füüsilistel kogemustel. Kognitiivsetele tegevustele ei pääse objektiivsete uurimismeetoditega ligi. Tugineb andmete vaadeldavuse ja ,,objektiivsuse" nõuetele. Biheiviorism sai alguse Vene füsioloogi ja psühholoogi Ivan Pavlovi (1849-1936) töödega. Keerukam käitumine on komplitseeritud tingitusprotsesside ahel, kus inimese reaktsioonid on üha keerukama tingimuse tulemus. Biheivoristliku traditsiooni teise revulutsiooni teostas Ameerika psühholoog B.F. Skinner (1904- 1990)
tekitanud nõudluse paremate töötingimuste ja töökohtade järele. Huvi suurendab globaalne konkurents, mille tõttu on vaja rohkem tähelepanu pöörata toodete kvaliteedile ja tooteergonoomikale. 2.Kognitiivne ergonoomika. Internet ja elektroonilised meediavahendid muudavad üha ligitõmbavamaks virtuaalse konverentsi korraldamise, kuna see on operatiivsem ja odavam kui reaalne korraldus. Samas tuleb organiseerimisel palju tähelepanu osutada tehnilistele ja kognitiivsetele aspektidele ning sotsiaalsetele arvutilehekülgedele. 3.Vananemine ja ergonoomika. Tänapäeval on kiiresti kasvanud uuringute osatähtsus, mis pööravad tähelepanu seostele keskkonnategurite ja vananemise vahel. Uuring näitas, et töölise vananemist võib käsitleda kaheastmelisena: bioloogilise ja kutsetööga seotud vananemisena. 4.Terviseergonoomika. Autor uuris tervise probleemiks muutumist, millal situatsioon ja sümptom saavad töötaja tähelepanu objektiks
Eriti suur oli kooli mõju alatestidele, mis olid seotud verbaalse intelligentsusega - Suvevaheajal IQ langeb - Ebaregulaarselt kooliskäijad on madalama IQga - Iga kooliskäidud aasta tõstab IQd 2-2,5 palli võrra - Kooliskäimise mõju testitulemustele võib KAIA LAIDRA 170 olla otsene, tulenedes sellest, et kool varustab last testis oluliste teadmistega ja harjutab vajaliku vastamisstiiliga või koolis tehtavad ülesanded avaldavad üldisemat mõju kognitiivsetele protsessidele, mida rakendatakse ühtviisi nii koolis kui intelligentsustesti sooritades - Eelnevat kokku võttes võib öelda, et kõige ettevaatlikum järeldus, mida intelligentsuse ja kooliskäimise uuringutest saab teha, on see, et kool sobib hästi keskkonnaks, kus intelligentsus saab areneda. Võimalik, et kool ei ole selleks ainumõeldav keskkond ja laste võimed areneksid sama edukalt ka mõnes muus piisavat vaimset stimulatsiooni pakkuvas keskkonnas
- Rahustid – GABA pidurdava toime tugevdamine Ebasoovitav toime: KNS üldine pärssimine, unisus, mälupuudulikkus, pikk reaktsioon, alkoholi jms toime tugevdamine, ärevus ja agressiivsus - Kanep – aju kannabinoidide retseptorite ärgastamine Ebasoodsad mõjud: uimasus, enesekindlus, pikk reaktsioon, nõrk mälu, kitsenenud huvid, meeleoluhäired, hingamisteede kahjsustused, kognitiivsetele protsessidele kaugtagajärjed - Inhalandid – rakumembraanide fluiidsus ajus suureneb Ohtlikkus: äge mürgistus (südamepuudulkkus, kõriturse jms), õnnetusjuhtumid, krooniline mürgistus - Amfetamiin – noradrenaliini ja dopamiini vabastamine Toime: eufooria, erutatus,isutus, aktiivsus, vähene uni, enesekindlus, suutlikkus, kõrge agressiivsus, stereotüüpne käitumine, psühhoos, vereõhu
Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitiivsed õppimisteooriad lähtuvad Piaget tunnetusprotsesside mudelist. Kolmanda õppimisteooriate grupi moodutavad käsitlused, mis toetuvad nii biheivoristlikule kui kognitiivsetele ideedele õppimisest. 2. Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid. Esimesed selgitused õppimisele kujunesid antiikajal, mil pöörati esmakordselt inimkonna ajaloos teadlikult tähelepanu inimesele kui isiksusele ja temaga toimuvale. Antiikfilosoofid Platon (427-347 eKr) ja Aristoteles (384-322 eKr) leidsid, et kõik inimese mõtted, ideed, arusaamad ja üldistused on kaasa sündinud. Õppimise eesmärk on nende ideede või ideede algete ilmutamine ja esilekergitamine
vastu. 5. Põhilised õppimisteooriate liigid. Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitiivsed õppimisteooriad lähtuvad Piaget tunnetusprotsesside mudelist. Kolmanda õppimisteooriate grupi moodutavad käsitlused, mis toetuvad nii biheivoristlikule kui kognitiivsetele ideedele õppimisest. b)Õppimise biheivoristlikud käsitlused 1. Klassikaline tingimitus ja selle rakendused. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil nagu tingimatule ärritajale. Klassikaline tingituse kohaselt seisneb õppimine uue märguande omandamises. Rakendused- klassikalise tingitust kasutatakse laialdaselt reklaamis(positiivne reklaam-positiivne kaup)
Kuigi detailides võivad nimetatud probleemide lahendamise viisid erineda, on nende kõigi ühiseks taotluseks kujundada õpilastel veendumus, et nad suudavad kontrollida oma tegevust mitmesuguste probleemide lahendamisel ja tulevad edukalt toime tavaliselt pettumusi valmistavates situatsioonides, kui nad planeerivad ning langetavad otsuseid arukalt. Kognitiivkonstruktivistlikud õppimisteooriad 1. Milline tunnetus- ja õppimisprotsesside mudel on aluseks kognitiivsetele ja konstruktivistlikele õppimisteooriatele? Piaget’ tunnetusprotsesside mudel, kus õppimist käsitletakse uue teadmise integreerimisena eelnevate kogemustega. Selle kohaselt põhineb inimese intellekti kujunemine tema enda sisemisest aktiivsusest tingitud toimingutest pärinevate tegevus- ja mõtteskeemide talletumisel mälus. 2. Millised on põhilised protsessid, mille vahendusel toimub mõtteskeemide konstrueerimine?
olendite perspektiivi tunnetamisel (ennustamine kui „virtuaalreaalsuste simuleerimine“) Eksplitsiitsed ja implitsiitsed mälusüsteemid lubavad psüühikale õppida nii keskkonna unikaalsetest kui universaalsetest aspektidest TÖÖMÄLU JA MÕTLEMINE Võime säilitada psüühikas (olulist) informatsiooni aktiivsena ja kättesaadavana, samal ajal eesmärgipäraselt selektiivselt töödeldes uut informatsiooni. See võime on nn baasmehhanism, see on aluseks teistele kognitiivsetele protsessidele: näiteks planeerimisele, probleemilahendusele, lugemisele ja abstraktsele mõtlemisele. Lühiajaline mälu termin tähistab ajalooliselt pigem mahutit. Töömälu uurijad tihti ei erista neid konstrukte, eelistatav on kasutada terminit – töömälu. Töömälu koosneb Baddeley teooriast lähtuvalt: Täidesaatvast kontrollsüsteemist (central executive) Fonoloogilisest ringest (fonological loop) Visuaal-ruumilisest visandsüsteemist (visuo-spatial sketchpad)
Funktsioonid erinevad kontekstiti ja keele abstraktsest kirjeldusest ei piisa, et keelt seletada. Pöörduti rohkem vormist funktsiooni poole. · Keelt ei vaadatud autonoomse ja suletud sutruktuurina vaadati keelt teatud kasutuskontekstis. Sotsiaalsuse rõhutamine. Kognitiivse keeleteaduse olulised suunad · Roland W. Langackeri kognitiivne grammatika keelt ei ole võimalik kirjeldada keelekasutaja kognitiivsetele struktuuridele viitamata ning et grammatilised strutktuurid ei ole autonoomne formaalne süsteem või pindstruktuuri avaldumisvorm. · Gtammatikaliseerumisteooria kognitiivne suund ja Bernad Heine keele struktuuri olemuse allikas on inimese suhtlus teda ümbritseva keskkonnaga; keelelised kategooriad lätuvad meie kogemustest ja teadmistest. 1)rõhutab ennekõike keelestruktuuri olemus on seotud inimese suhtlusega, teda ümbritseva keskkonnaga. 2)
Esteetilised vajadused: • Mõnede indiviidide puhul on esteetiline vajadus tõeliselt basaalne. Nad on aktiivsed himustajad ning nende himusid saab rahuldada ainult ilu. • Mingeid tõendeid sellest impulsist võib leida igas kultuuris ja igas vanuses koopaelanikeni välja. • Suur kattumine ajeliste ja kognitiivsete vajadustega teeb nende terava eristamise võimatuks. Korra, sümmeetria, lõpetatuse, süsteemi ja struktuuri vajadused võib omistada nii kognitiivsetele, ajelistele, esteetilistele vajadustele, ka võib olla tegemist sootuks neuoroosiga (psühhogeenne haigus). • Madalamad vajadused on selgemad, määratletavamad, nähtavamad. • Maslow teooria järgi kalduvad inimesed rahuldama kõigepealt madalama astme vajadusi ja siis liiguvad kõrgemate vajaduste rahuldamise suunas: kui madalamad vajadused pole rahuldatud, siis kõrgemad ei motiveeri.
veerandi jagu selliseid, mille puhul viidatakse teistele (ema ütles, et olen laisk). - lapsed ja noorukid rõhutasid perekontekstis oma passiivsust, koolisuhetes aktiivsust. - Enesekirjeldused on sarnased samasoolisele vanemale ja vastassoolisele õele-vennale. - Soolised erinevused – soo stereotüübid? Enesekontseptsiooni areng - konkreetselt – abstraktseks - staatiliselt – dünaamilisele - “mida ma teen” terminitelt – “kes ma olen” terminitele - afektiivsetelt verbidelt – kognitiivsetele verbidele - mõtlemine endast, kes ma olen – mõtlemiseni, kes ma pole Selfi mõju - Kujunenud self mõjutab seda, kuidas tajume ennast, teisi, ja olukordi … - selektiivne tähelepanu - Tähendused - Reaktsioonid Jne - ... selleks, et enesetaju oleks toimuvaga kooskõlas. Minakontseptsioon ja interpersonaalsed suhted. - Fiske jt (1991), Fletcher ja Fitness (1996): teadmised teistest inimestest säilitatakse suhte terminites, mis meil nendega on.
Tähtis on see, mida nad uute teadmiste, oskuste ja hoiakute osas koju tõid ning kuidas see aitab kaasa ühiskondade ja üksikisikute arengule. Põhiküsimus on järgmine: mis teeb välismaal viibimise eriti väärtuslikuks pedagoogiliseks tööriistaks? Osalise vastuse sellele võib leida Piaget (2001) välja töötatud õppimisteoorias. Ta tegutseb kahe erinevat tüüpi õppimisega: assimilatiivne õpe, kus õpime uute elementide lisamisega juba välja töötatud kognitiivsetele raamistikele, ja kohanemisõpe, kus neid raamistikke muudetakse või asendatakse, kuna me puutume kokku uute nähtustega, mis ei sobi nendesse juba väljatöötatud raamistikesse. . Kohaliku õppimise kaudu „seame väljakutse oma mõtteviisidele“, „vaatame ümber oma hoiakuid“ ja „laiendame oma silmaringi“ - õpitulemusi, mida paljud peavad ühiskonna jaoks, mida iseloomustavad globaliseerumine ja muutused, eriti väärtuslikuks
Emotsioonid mängivad suurt rolli inimkäitumise kujunemisel ning mõjutavad inimeste otsuseid ja käitumist. Alguses püüdis kognitiivne psühholoogia piirduda" külma kognitsiooni uurimisega, kus loodeti mõista inimmõtlemist ,,puhtal kujul". Psühholoogid on vaielnud pikalt selle üle, mis on primaarne , kas tunnetus või emotsioonid. Kujunes kaks vastandlikku seisukohta. Näiteks kinnitas Robert Zajonc oma katsetega, et tundeseisundid eelnevad kognitiivsetele hinnangutele. Ta osutas, et seoses afektiivsete reaktsioonide evolutsioonilise päritoluga on neil ellujäämist kindlustav väärtus: nad on sõltumatud tähelepanu teadlikust kontrollist, kiire toimega ja täidavad afektiivse diskrimineerimise funktsiooni. Zajonci seisukohale oponeeris raevukalt Richard Lazarus. Ta tegi katseliselt kindlaks, et inimeste emotsionaalne kaasaelamine teiste kannatustele oleneb seletustest toimuvale. Tegelikult on nii Zajoncil kui ka Lazarusel õigus.
lähtutakse ühistest põhiteooriatest nagu üldine süsteemiteooria, informatsiooniteooria jne. Nende kahe valdkonna teadusuuringuteks kasutatakse ühiseid mudeleid uurimisvaldkondade osalise kattumise mudeleid, ühisteooria mudeleid, teemade lõikumismudelt jne. Ingwersen leiab et üheks infoteaduse trendiks on just tema lähenemine kommunikatsiooniteadustele. See seos süvenes 1980ndatel kui keskenduti kasutajale orienteeritud ja kognitiivsetele uuringutele. 12 Sellist eeskuju järgis ka Vilniuse Ülikooli infoteaduste osakond. Euroopa näidetena võiks tuua Manchesteri Metropoli Ülikooli Info ja Kommunikatsiooniosakonna. Ka Sarasevic rõhuta infoteaduse ja kommunikatsiooniteaduse ühishuve inimkommunikatsiooni uurimisel. Ta rõhutab, et informatsiooni kui fenomeni ja
arvutitele. Ülesande täpsustamine ja lahendusprintsiipide otsing tuleb jätta aga konstruktoritele. Soome ja India uurijad (Ahasan, Sen, Ukkola ja Kisko, 1997) esinesid ühisettekandega "Virtuaalse konverentsi tunnetus: ergonomistide roll". Internet ja elektroonilised meediavahendid muudavad üha ligitõmbavamaks virtuaalse konverentsi korraldamise, kuna see on operatiivsem ja odavam kui reaalne korraldus. Samas tuleb organiseerimisel palju tähelepanu osutada tehnilistele ja kognitiivsetele aspektidele ning sotsiaalsetele arvutilehekülgedele. Kergemini on lahendatavad sotsiaalse kontakti probleemid, näiteks vastuvõtupeo või konverentsilõuna asendamine nalju või vestlusi pakkuvate lehekülgedega. Inglise uurijad Watson ja Richardson (1997) Loughborough´st selgitasid välja ergonomisti rolli inseneritöös. Esiteks läheb vaja inseneritöö mudelit, mis hõlmab ka inseneritöö tarbijat. Järgmine etapp on sellest lähtuv väljaõpe. Vananemine ja ergonoomika
Operantse õppimise tunnused Käitumist põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Alateadlik soov eelistada positiivset ja vältida negatiivset Suutlikkus õppida oma tegevuse ja käitumise tagajärgedest Tagajärgedeks on kinnitus ehk tasu või karistus (Palk, Õppimine 2013) 29 3.1.2 Sotsiaalne õppimine läbi keskkonna Sotsiaalse õppimise puhul pööratakse põhitähelepani kognitiivsetele muutujatele, mis on internaalsed (nt mõtlemine ja mälu). Inimene omandab sotsiaalsest keskkonnast palju asju teiste inimeste vaatlemisest ja kuulamise ehk sotsiaalse õppimise teel, mistõttu just sellel viisil on määrav tähendus käitumise kujunemisel. Sotsiaalse õppimise teooria järgi omandatakse agressiivse käitumise nn rudimendid esialgu mudelite järgmise või vahetu kogemuse kaudu. Mida rohkem määratleb inimene oma käitumist kui positiivset või kui vähemalt lubatut, seda
· Mõnede indiviidide puhul on esteetiline vajadus tõeliselt basaalne. Nad on aktiivsed himustajad ning nende himusid saab rahuldada ainult ilu (A.M. 1967) · Mingeid tõendeid sellest impulsist võib leida igas kultuuris ja igas vanuses koopaelanikeni välja (A.M.) · Suur kattumine ajeliste ja kognitiivsete vajadustega teeb nende terava eristamise võimatuks. Korra, sümmeetria, lõpetatuse, süsteemi ja struktuuri vajadused võib omistada nii kognitiivsetele, ajelistele, esteetilistele vajadustele, ka võib olla tegemist sootuks neuoroosiga (psühhogeenne haigus). · Madalamad vajadused on selgemad, määratletavamad, nähtavamad. · Maslow teooria järgi kalduvad inimesed rahuldama kõigepealt madalama astme vajadusi ja siis liiguvad kõrgemate vajaduste rahuldamise suunas: kui madalamad vajadused pole rahuldatud, siis kõrgemad ei motiveeri.
vähem. Üheks probleemide allikaks on taju maht. Et hulka tajuda, selleks peab tajuma rohkem kui ühte objekti, seda võimaldab taju maht. Matemaatikaraskustega laste tajumaht ei ole nii suur kui tavaarenguga lastel. Nemad kipuvad kinni jääma 1-2-3 objekti. Seetõttu võivad olla raskustes, et otsustada kas neljases hulgas on asju rohkem/vähem kui kuueses hulgas. Tähelepanu – valivus on probleemiks, et leida üles oluline info. Valivus toetub teistele psüühilistele, kognitiivsetele operatsioonidele selleks, et otsustada, mis on oluline, peab mõtlemise tasandil teadma, mis on oluline. Puhtalt tähelepanu küsimus see ei ole. Ümberlülituvus – lülituda ümber liitmisel lahutamisele. Töömälu on oluline asi, mis kipub olema kahjustatud ja see segab siis matemaatika omandamist. Kolmas töömälu oluline komponent – keskjuhtiv süsteem. (verbaalse infoga tegeles fonoloogiline komponent, visuaalruumilise infoga tegeleb visuaalruumiline komponent)
Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitiivsed õppimisteooriad lähtuvad Piaget’ tunnetusprotsesside mudelist (sensomotoorne aste; operatsioonide-eelne; konkreetsete operatsioonide aste; formaalsete operatsioonide aste ning peavad õppimist inimese sisemise aktiivsuse produktiks. Kolmanda õppimisteooriate grupi moodustavad käsitlused, mis toetuvad nii biheivioristlikele kui ka kognitiivsetele ideedele õppimisest. 8. Õppimise biheivioristlikud käsitused Klassikaline tingitus ja selle rakendused. Assotsiatiivne tingitus ja selle rakendused. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil nagu tingimatule ärritajale. (N:söögi andmisel süüdata lamp, siis varsti pole enam sööki vaja, reaktsioon vallandub juba lambi süttimisele). Vene teadlane Ivan Pavlov oli esimene, kes seda uuris
reaktsioone.Ei saa aga kogu inimkäitumise keerukust lahti mõtestada lähtudes vaid välistest stiimulitest.Ka paljud behavioristid peavad Skinneri lähenemist lihtsustavaks ja piiratuks.Just sisemised(internaalsed)faktorid kõrvuti välistega(eksternaalsetega)mängivad käitumise kujunemisel suurt rolli. 24.küsimus Kriminaalse käitumise sotsiaalne õppimine(J.Rotter,R.Akers,R.Hogan,A.Bandura) Sotsiaalse õppimise puhul pööratakse põhitähelepanu kognitiivsetele muutujatele,mis on internaalsed(nt mõtlemine,mälu).Inimene omandab sotsiaalsest keskkonnast palju asju teiste inimeste vaatlemise ja kuulamise ehk sotsiaalse õppimise teel,mistõttu just sellel viisil on määrav tähendus käitumise kujunemisel.Sotsiaalse õppimise teooriate hulka kuulub Julian Rotteri rolliootuste kontseptisoon,milles on püütud näidata,kui oluline on inimese käitumise determineerimisel inimese ootus selle tagajärgede suhtes.Vastavalt J
•Karvaretseptorid –fibromüalgia •Puuteretseptorid •Temperatuuriretseptorid Valu kontroll •Valutundega seotud retseptorid 1. Valu mõjub kognitiivsetele protsessidele 2. Hüperalgesia: juba kahjustatud kude tundlikum valuaistingule (sensibilisatsioon) Retseptorite paiknemine b. Valuaistingut võib modifitseerida mõni teine sensoorne input •erinev tihedus •erinev asetus (nt.keelel)
annaabi.ee 
