,, Andekas laps" Kay Pittelkow ja Angelica Jacob on kirjutanud huvitava ja asjaliku raamatu ,, Andekas laps, milles lahatakse andeka lapse definitsiooni läbi Francois Gagne: Andekad lapsed on need, kellel on potensiaal saavutada suurepäraseid tulemusi tervel real (enamasti kognitiivsetel) aladel. Võimekad lapsed on need, kellel on potensiaal saavutada suurepäraseid tulemusi ühel kindlal (mitte ilmtingimata kognitiivsel) tegevusalal. Howard Gardneri järgi on inimene intelligentne, kui ta suudab lahendada igapäevaelus ette tulevaid probleeme ning oskab luua asju või tegutseda viisil mida väärtustavad teda ümbritsevad inimesed. David Wechsleri järgi on andekas see, kellel on püsivus, nautimisvõime ja eesmärgiteadlikus.
Praegused juhtivad neuroteaduslikud hüpoteesid lapseeast alates püsiva delinkventse käitumise võimalike alusfaktorite kohta: - kogntiivsete võimete defitsiit ilmneb neil isikutel nii verbaalsete kui mitteverbaalsete võimete osas ; - need defitsiidid ei ole tingitud väärkasvatusest või närvisüsteemi varastest kahjustustest; - delinkventse käitumise lõpetamine täiskasvanueas ei ole seotud kognitiivse defitsiidi taandumisega; - kognitiivsetel defitsiitidel võib olla oluline geneetiline komponent. Kohtupsühholoogia SOPH.00.178 Tiina Kompus [email protected] 4. loeng 07.11.08. Emotsionaalsete seisundite käsitlus juriidilises kontekstis Kirjandus iseseisvaks tööks: 1. Impulsive versus premeditated aggression: implications for mens rea decisions. Barratt, Ernest S.; Felthous, Alan R.. Behavioral Sciences & the Law, Sep/Oct2003, Vol. 21 Issue 5, kirjandus_4_1 2
kohta Praegused juhtivad neuroteaduslikud hüpoteesid lapseeast alates püsiva delinkventse käitumise võimalike alusfaktorite kohta: - kogntiivsete võimete defitsiit ilmneb neil isikutel nii verbaalsete kui mitteverbaalsete võimete osas ; - need defitsiidid ei ole tingitud väärkasvatusest või närvisüsteemi varastest kahjustustest; - delinkventse käitumise lõpetamine täiskasvanueas ei ole seotud kognitiivse defitsiidi taandumisega; - kognitiivsetel defitsiitidel võib olla oluline geneetiline komponent. ???????? Need on teooriad, mis oma lähtekohalt on bioloogilised ning mis sisaldavad etoloogilisi, sotsiobioloogilisi ja arengulisi lähenemisi ning kommenteerivad füsioloogilisi faktoreid, mis mõjutavad agressiivsust: - etoloogilised teooriad: K.Lorenz- agressiivsus on tung/aje/jôud (drive), mis on omane enamikule loomadele, ka inimesele. Agressiivsus on süsteem, mis on n.ö. teenendavas
7. Nende usulised veendumused on filtriks suhtumisel sotsiaalsetesse protsessidesse ja teadussaavutustesse. 22. Psühholoogilised protsessid pöördumisel. kirjeldamisel on lähtutud erinevate pöördumiskogemuste kvalitatiivsest analüüsist. Enam on uuritud pöördumist kui loovusprotsessi, pöördumist kui hoiakute muutust ja pöördumisega kaasnevad tunded. Batson jt (1993) kirjeldavad pöördumist kui loovprotsessi ja pöördumiskogemust kui loomingulist kogemust. Meie maailmataju rajaneb kognitiivsetel struktuuridel, mille abil korrastatakse ja mõtestatakse ümbritsevat. Nii loovkogemuses kui ka pöördumises muutuvad sisemised struktuurid, mille abil siiani ollakse eluga toime tulnud. Ühel hetkel senine maailmapilt ei pruugi enam töötada. Nii loovkogemus kui ka pöördumine toimivad läbi kriisi ja otsingu, milles püütakse leida lahendus sisemistele vastuoludele. Järgneb sisemine selginemine, milles avastatakse uus lähenemis- ja seletusviis
Hans Selyé - stress kui üldine kohastumisreaktsioon (GAS general adaptation syndrom), eustress - positiivne pinge (hea pinge) organismi elutegevust stimuleeriva toimega, toniseeriv, distress - negatiivne pinge (halb pinge) organismi kohastumisvõime alanemine Füsioloogilise stressi mehhanism, stressireaktsiooni neurohumoraalne tee: ajuripats hüpotalamus - limbiline süsteem - ajukoor- neerupealised adrenaliin/noradrenaliin · Psühholoogiline rõhk kognitiivsetel ja emotsionaalsetel faktoritel (nt. Lazarus); emotsionaalse stressi aluseks hinnang, mis käivitab vegetatiivsed ja endokriinsed reaktsioonid Psühholoogilise stressi uurimisel proovitakse leida, mis on psühholoogiliselt kahjustav, so mis teeb sündmuse stressi tekitavaks Stressi kognitiivne mudel - stress kui seisund või protsess, mis järgneb, kui isik tajub mittevastavust situatsiooni nõudmiste ning enda bioloogiliste, psühholoogiliste või
Laps ei vaata sind normaalselt kui ema/isa ei lähe lapse mõtetega kaasa. naiivne realism- laps ei suuda eristada välismaailma on psüühikast. Näen psühholoogilis sündmuseid nii nagu nad omaksid füsioloogilist eksistentsi. Mõtted oleks nagu kõne ja kuuldavad kõigile. Kui mina näen unenägu, siis näevad kõik seda. Oma mõtetele füüsilised omadused. Stressiga toimetuleku mehhanism nendel suurem, kelle on animistlikumnad pered. Fantaasia toetab ülesaamist kognitiivsetel juhtududel. Suudad näha ennast suurema tervikuna. Märkab ümberringi, millest jõudu saaks juurde. Nt. Lapsed kes murravad puuoksi, keegi ütleb, et ära murra, et puul valus, aga mõni murrab ikkagi ja ütleb, et phäh, ei ole midagi valus. Puul ei ole tundeid. Need animistlikumad, kes arvavad, et puul on tunded. Muinasjutud puhas ainimism nt. 4. Formaalsete operatsioonide periood- noorukiiga kuni täiskasvanuiga . suundumus käsitleda asju
püsivad ja ei allu muutmisele või ümberkujundamisele. 22) Psühholoogilised protsessid pöördumisel Pöördumise psühholoogilistel protsesside kirjeldamisel on lähtutud erinevate pöördumiskogemuste kvalitatiivsest analüüsist. Enam on uuritud pöördumist kui loovusprotsessi, pöördumist kui hoiakute muutust ja pöördumisega kaasnevad tunded. (Batson jt (1993) kirjeldavad pöördumist kui loovprotsessi ja pöördumiskogemust kui loomingulist kogemust. Meie maailmataju rajaneb kognitiivsetel struktuuridel, mille abil korrastatakse ja mõtestatakse ümbritsevat. Nii loovkogemuses kui ka pöördumises muutuvad sisemised struktuurid, mille abil siiani ollakse eluga toime tulnud. Ühel hetkel senine maailmapilt ei pruugi enam töötada. Nii loovkogemus kui ka pöördumine toimivad läbi kriisi ja otsingu, milles püütakse leida lahendus sisemistele vastuoludele. Järgneb sisemine selginemine, milles avastatakse uus lähenemis- ja seletusviis. Seda elatakse läbi kui sisemist
kujutluse ja loogilis-verbaalsel tasandil (näiteks vastase tegevuse „üleskirjutamine“ või spordiala teoreetiliste alustega tutvumine). Kui kolmest nimetatud võimalusest kahe viimase korral saab ettevalmistuses kasutada informatsiooni analüüsiks teadlikku tegevust, näiteks videosalvestiste analüüsi või spordialade spetsiifikaga seotud kirjanduse lugemist, siis liikuvast objektist saadava informatsiooni mehhanismi juures on sportlikus tegevuses peamine osa nägemisaistinguga seotud kognitiivsetel võimetel. Nende hulgas on olulisemateks bioloogilise liikumise taju ja antitsipatsioon liikumiskiiruste eristamisel. 2. Mida annab treeneritele sportlaste bioloogilise liikumise taju võime suuruse määramine? Liigutustegevuse tajumisega seotud kognitiivset võimet nimetatakse bioloogilise liikumise tajuks, kusjuures evolutsiooni jooksul on keskkonnaga kohanemiseks välja arenenud ühed ja samad närvisüsteemi struktuurid nii teiste liigutustegevuse
Teisel juhul ei peeta aga andekust eriliseks harulduseks, vaid üsna tihti esinevaks nähtuseks, mille määr on isikuti erinev; ühtlasi peetakse silmas iseäranis seda, et lastel ilmnevad anded paljudel aladel üks on andekas ühel, teine teisel alal (ibid). Levinuim haridusringkondades kasutatav definitsioon andekuse kohta pärineb Francois Gagnélt: · Andekad lapsed on need, kellel on potentsiaal saavutada suurepäraseid tulemusi tervel real (enamasti kognitiivsetel) aladel. 4 · Võimekad lapsed on need, kellel on potentsiaal saavutada suurepäraseid tulemusi ühel kindlal (mitte ilmtingimata kognitiivsel) tegevusalal. Talendi arengut mõjutavad katalüsaarorid on isiksuslikud, keskkonnast tulenevad ja seotud juhustega (joonis 1) (Sepp 2010: 9) Seega hõlmab andekus terve hulga tugevaid külgi ning eeltoodud definitsioon haarab
lõimida omavahel kognitiivsed ja sotsiaalpsühholoogilised oskused, et muuta ajaloopilti tõelisemaks. Faktivastused sellistele küsimustele nagu millal?, kus?, kuidas? moodustavad kognitiivsete oskuste tugeva põhja. Et saavutada mitmekülgsemat vaatenurka ja rohkem põhjalikke vastuseid küsimusele miks?, uurib õpilane peategelaste mõtteid, motiive ja tundeid, tuginedes oma taustateadmistele.3 Vastus küsimusele miks? põhineb nii kognitiivsetel kui sotsiaalpsühholoogilistel oskustel. Õpilane omandab sotsiaalpsühholoogilised teadmised peamiselt niinimetatud autentseid küsimusi kasutades. Norra pedagoogikateadlane Olga Dysthe põhjendas oma töös „Mitmehäälne klassituba“ (The Multivoiced Classroom), 1996, et autentsete küsimustega töötamine annab tihti paremaid tulemusi. Täielikult autentset küsimust iseloomustab tõsiasi, et sellel pole etteantud vastust erinevalt
• Terminoloogiatöö lähtekoht on mõistmisüksus (unit of unders- tanding), mis sisuliselt tähendab mõiste sellist üldistust, et kaasa oleksid haaratud prototüübistruktuuriga nähtused. Teaduses ja tehnikas kasutatakse ka täpselt piiritletud mõisteid, kuid prototüübistruktuuri leidub rohkem. Terminoloogiateooriatest 63 • Mõistmine põhineb ka oskuskeeles kognitiivsetel mudelitel. • Määratlemisel oleneb vajaliku teabe liik, hulk ja valik konkreet- sest mõistmisüksusest ning kõneleja ja kuulaja teadmiste tase- mest; traditsioonilisest lähimat soomõistet ja eristustunnuseid kasutavast definitsioonist töötavad paremini Fillmore’i freimid või Lakoffi idealiseeritud kognitiivsed mudelid. • Sünonüümia ja polüseemia on kommunikatsiooniprotsessis funkt- sionaalsed, järelikult tuleb neid kirjeldada.
annaabi.ee 
