Filosoofia sünd Antiik-Kreekas.
varasematel ajastutel, on just see, et tänapäeva inimene ei seo enam oma eksistentsi müüdiga.
Tema jaoks on müüt mitte tegelikkus, vaid fantaasia ning võib sellisena olla näiteks esteetiliselt
nauditav. Seega kujutab see endast nähtust, mis esineb hoopis teistsuguses funktsioonis, mis ei ole
seotud maailmamõistmisega. Müüdilise maailmamõistmisega inimese jaoks on aga müüt just
nimelt tegelikkus ise ja seejuures olulisem tegelikkus kui tavaline profaanne igapäevaelu
kogemustegelikkus.
Müüdilise maailmamõistmisega inimese eksistents seondub müütidega ühelt poolt selle kaudu, et
müüdid kõnelevad talle tema maailma kujunemisest ja ülesehitusest. Kõigi asjade ja nähtuste
kohta, mis niisugust inimest puudutavad, leidub pärimuses üks lugu, mis kõneleb nende nähtuste
tekkimisest. Asjad ja nähtused tekkisid jumalate ja kangelaste tegude kaudu, mis on müüdi
faabulaks. Need teod leidsid aset justkui teatud “algaajal” – ajal, millal asjad oma alguse said ja