RAIMUNDO PANIKKAR 1.) Kristofaania- Inimese jõudmine täielikule kogemuslikule tasandile ei pea alati nii- väga välja paistma. Kuna mulle isiklikult endale tundub, et tänapäeva inimeste ligimese tunnetamine on teatavaks kaduvaks kunstiks muutumine. Sõnadeta arusaamine üksteisest ei ole eriti levinud. Kristofaania kui, aga kogemuslik edasiminek inimeses on samuti spirituaalne avamine ning jõudmine maailmamõistmise uuemale tasandile. Samas kristoloogia asendumine kristofaaniaga on raskesti ette kujutatav kuna millegi
ühikute asemele võivad asuda tuttavad, hilisem võib asenduda varasemaga ja vastupidi - Liiga individuaalne ja konkreetne, ,,mittepõhimõtteline" võib ununeda (nt pärisnimed), detailid taanduvad - Ilmuvad uued teemad, mida algselt ei olnud, see toimub vastavalt ootustele, hoiakutele, kogemuslikule tõenäosusele - Subjekti ootustega sobimatu, tema jaoks mitteloogiline info ununeb(vrdl kognitiivse dissonantsi teooria) - Ilmneb ratsionalisatsioon.lisandub info, mis aitaks saeletada ebaselget või vastuolulist mäletatavas - Domineeriva teema teke, osa teemasid muutuvad valdavaks, teiste elemendid lisanduvad sinna juurde või ununevad
Seen ja viin on vastupidise toimega. Näiteks kui seeni söönnu ja viina joonu kohtuvad, näib viinajooja seenesööjale mustana, inimesele kahjuliku jõuna, ja sellepärast läheb ta viinajoojast eemalt mööda. 16 4. PUNANE KÄRBSESEEN EESTI KULTUURIS Räägin mõnedest vahendajatest, nende arvamusest, kes on meie kirjasõnas sellest kärbseseene asjast kirjutanud või sellega kuidagi seotud. Ega kirjasõna seesugusele kogemuslikule ja peaaegu alati pajatuslikul teel levinud materjalile sobiv mõõtkava olegi. Kuid siiski... Müstik Uku Masingu arvates:,,... ei ole identne nõia arvamus seenest ega meie arvamus muskariini toimest. Neil on seene kaudu johtuvad ilmutused üks samm pikal teel. Meile muskariini toime takerduks iseendasse ega juhata edasi enam kuskile." Keskkonnatundlik kunstnik Peeter Laurits on öelnud:,,Olen korduvalt kogenud,
ja niisuguse rakenduse tulemused ei ole enam puhtad aprioorsed teadmised. Kant kasutab “Prolegomenas” tihti formuleeringut: aprioorne teadmine eelneb igasugusele kogemusele. See ei ole range väljendusviis ning toob aprioorse teadmise iseloomustusse sisse eksitava ajalisuse momendi. Tunnetuse aprioorne komponent on iseenesest väljaspool aega. Kuid olles sellisena alati tunnetuse struktuuri kätketud see tõepoolest justkui eelneks enda igale kogemuslikule rakendusele, mis leiab paratamatult alati aset ajalisena. 4 Andrus Tool/Klassikaline saksa filosoofia/FLFI.01.020. Aposterioorne tunnetus ei saa anda teadmisele ranget üldisust ja paratamatust. Parimal juhul võib sellest allikast pärinev tunnetus saavutada induktsiooni abil tingliku ja suhtelise üldisuse. Niisiis on kogemuse alusel võimalik väita üksnes seda, et seni kogetu põhjal pole me täheldanud
somatosensoorsetele meeltele ka keskkonna tegevuspotentsiaali vahendajana Paljud abstraktsed mõisted on keeles ja psüühikas metafoorselt seotud otseselt tajutavate ja sealhulgas kehaliste kogemustega Hüpoteetiline mõtlemine sisaldab ka tegevuse simuleerimist motoorsete representatsioonide osalusel Teise olendi kehalise kogemuse tahtmatum nakkumine ja tahtlikum simuleerimine on aluseks (vastavalt kogemuslikule ja tuletuslikule) empaatiale. Mäletatavasti kasutab liigutuste juhtimise süsteem palju tajutud informatsiooni Info liikumine toimub ka vastassuunas – teave parasjagu võimalikest liigutustest saab tekkiva tajumulje osaks. Näiteks tekib haaratavate objektide nägemisel aktiivsus võimaliku haarde motoorsetes representatsioonides. Nii võibki öelda, et maailma tajudes simuleerime selles tegutsemist. Näiteks näib mägi meile pärast väsitavat jooksu järsem kui enne seda.
info redutseerub (lüheneb, lihtsustub); info muutub isikupärasemaks, sh tekivad isikupärased moonutused või varjundid, suhtumised muudavad neutraalse isiklikuks; transformeerub; tekivad lüngad ja vahelejätud, vähemtuntud ühikute asemele võivad asuda tuttavad; detailid taanduvad, liiga individuaalne, konkreetne võib ununeda (nt pärisnimed); ilmuvad uued teemad, mida algselt polnud, see toimib vastavalt ootustele, hoiakutele, kogemuslikule tõenäosusele; ununeb mitteloogiline, subjekti ootustega sobimatu info ununeb; ratsionaliseerimine, lisandub info, mis aitaks seletada ebaselget või vastuolulist mäletatavas; domineerivad teemad, osa teemasid muutuvad valdavaks, teiste elemendid lisanduvad sinna juurde või ununevad. Unustamine negatiivne induktsioon – häirivad intensiivsed kõrvalärritajad informatsiooni omandamise ajal. proaktiivne pidurdus – eelnev info häirib uue omandamist.
- Info muutub isikupärasemaks, tekivad isikupärased moonutused või varjundid; mälumaterjaliga liitub subjektiivne hoiak, suhtumised muundavad neutraalse isiklikuks; - Info transformeerub; tekivad lüngad ja vahelejätud; - Liiga individuaalne ja konkreetne, ,,mittepõhimõtteline" võib ununeda (nt pärisnimed); detailid taanduvad; - Ilmuvad uued teemad, mida algselt ei olnud; see toimub vastavalt ootustele, hoiakutele, kogemuslikule tõenäosusele; - Subjekti ootustega sobimatu, tema jaoks mitteloogiline info uueneb; - Ilmneb ratsionalisatsioon lisandub info, mis aitaks seletada ebaselget või vastuolulist mäletatavas; - Domineeriva(te) teema(de) teke; osa teemasid muutuvad valdavaks, teiste elemendid lisanduva sinna juurde ja ununevad. Hästi säilib mälus see materjal, mida on pidevalt vaja kasutada tegevuses. Unustamist põhjustab negatiivne induktsioon
- Info muutub isikupärasemaks, tekivad isikupärased moonutused või varjundid; mälumaterjaliga liitub subjektiivne hoiak, suhtumised muundavad neutraalse isiklikuks; - Info transformeerub; tekivad lüngad ja vahelejätud; - Liiga individuaalne ja konkreetne, ,,mittepõhimõtteline" võib ununeda (nt pärisnimed); detailid taanduvad; - Ilmuvad uued teemad, mida algselt ei olnud; see toimub vastavalt ootustele, hoiakutele, kogemuslikule tõenäosusele; - Subjekti ootustega sobimatu, tema jaoks mitteloogiline info uueneb; - Ilmneb ratsionalisatsioon lisandub info, mis aitaks seletada ebaselget või vastuolulist mäletatavas; - Domineeriva(te) teema(de) teke; osa teemasid muutuvad valdavaks, teiste elemendid lisanduva sinna juurde ja ununevad. Hästi säilib mälus see materjal, mida on pidevalt vaja kasutada tegevuses. Kaheks tähtsaks
- Info muutub isikupärasemaks, tekivad isikupärased moonutused või varjundid; mälumaterjaliga liitub subjektiivne hoiak, suhtumised muundavad neutraalse isiklikuks; - Info transformeerub; tekivad lüngad ja vahelejätud; - Liiga individuaalne ja konkreetne, „mittepõhimõtteline“ võib ununeda (nt pärisnimed); detailid taanduvad; - Ilmuvad uued teemad, mida algselt ei olnud; see toimub vastavalt ootustele, hoiakutele, kogemuslikule tõenäosusele; - Subjekti ootustega sobimatu, tema jaoks mitteloogiline info uueneb; - Ilmneb ratsionalisatsioon – lisandub info, mis aitaks seletada ebaselget või vastuolulist mäletatavas; - Domineeriva(te) teema(de) teke; osa teemasid muutuvad valdavaks, teiste elemendid lisanduva sinna juurde ja ununevad. Hästi säilib mälus see materjal, mida on pidevalt vaja kasutada tegevuses. Kaheks tähtsaks