võetud 4. Mis on vaatlusõpe See on õppimise vorm, mis esineb siis, kui ÕO14 (observational learning, social jälgida teiste käitumist. Peegelneuronid nimelt learning) ja mis rolli mängivad aktiveeruvad mõlemal korral: nii jälgides teise selles peegelneuronid? inimese tegevust kui ka siis, kui ise seda tegevust teha, seega aitavad tegevust matkida 5. Mis on kogemuslik empaatia Kogemuslik empaatia on teise olendi L14 ja mis rolli mängivad selles (emotsionaalse) seisundi tahtmatu ja vahel ka peegelneuronid? märkamatu kogemine, mis on tõenäoliselt vahendatud peegelneuronite poolt. Millistest elementidest koosneb Liigutuskorraldus koostatakse eesmärgist, L11 liigutuste juhtimise süsteem? mälust ja tajust lähtuvalt (aju otsmikusagaras
Teoloogilised teosed Neis oli filosoofiat `'De trinitate'' Tunnetusteooria `'Pihtimused'' Ajakontseptsioon Augustinuse filosoofia oli allutatud teoloogiale, sest arul puudub võimalus jõuda tõeni ilma ilmutuseta. Minu olemasolu Minu olemasoluga seostab ta elu ja mõistmist Ta on kindel kolmes asjas: Ta on olemas Ta elab Ta mõistab Kogemuslik tunnetus Meelte abil tunnetatavate asjade suhtes võime end petta. Meeltemuljed on suhtelised selles mõttes, et näiteks otsustus kuuma või külma kohta sõltub teatud määral meeleelundite seisundist. Meeltega tajutavad objektid ei ole inimmõistusele kohased objektid. Kehalised objektid on vaid lähtekoht hinge tõusule Jumala poole, kuid hing ise on kohasem lähtekoht. Tuleb tagasi tulla iseendasse, kus tõde elab,
(observational learning, social käituvad ja õpime nende näitest/eeskujust. learning) ja mis rolli mängivad Peegelneuronid vallanduvad ka siis, kui üks selles peegelneuronid? vaatab, kuidas teine temaga sama toimingut sooritab. Nendel neuronitel on oluline roll teiste käitumise mõistmises ja käitumise jäljendamises. 5. Mis on kogemuslik Kogemuslik empaatia on teise olendi L14 empaatia ja mis rolli mängivad (emotsionaalse) seisundi tahtmatu ja vahel ka selles peegelneuronid? märkamatu kogemine, mis on tõenäoliselt vahendatud peegelneuronite poolt. Millistest elementidest koosneb On eesmärk, eesmärk tõlgitakse L11 liigutuste juhtimise süsteem? mingisuguseks korralduseks. Korralduse ÕO11
Nendel neuronitel on oluline roll teiste käitumise mõistmises ja käitumise jäljendamises. Osalt võime hakata teisi tahtmatult matkima – neid kellega vestleme või kellega oleme ühes ruumis. ( paneme samal ajal jala üle põlve või silume juukseid jms.) 5. Mis on kogemuslik Kogemuslik empaatia on teise olendi empaatia ja mis rolli mängivad emotsionaalse seisundi tahtmatu ja ka selles peegelneuronid? märkamatu kogemine.( teise inimese nutt ajab nutma ja naer naerma) See on tõenäoliselt vahendatud peegelneuronite poolt. Millistest elementidest koosneb On eesmärk, eesmärk tõlgitakse liigutuste juhtimise süsteem
Nendel neuronitel on oluline roll teiste käitumise mõistmises ja käitumise jäljendamises. Osalt võime hakata teisi tahtmatult matkima neid kellega vestleme või kellega oleme ühes ruumis. ( paneme samal ajal jala üle põlve või silume juukseid jms.) 5. Mis on kogemuslik empaatia Kogemuslik empaatia on teise olendi L13 ja mis rolli mängivad selles emotsionaalse seisundi tahtmatu ja ka peegelneuronid? märkamatu kogemine.( teise inimese nutt ajab nutma ja naer naerma) See on tõenäoliselt vahendatud peegelneuronite poolt. Millistest elementidest koosneb On eesmärk, eesmärk tõlgitakse L12
Tähelepanu on suunatud isiku isiklikele omadustele, ennekõike minevikule. Eesmärk on tugevdada probleemi usaldusväärsust ühiskonnas. Samuti esineb ka jõu argumendi kasutamist. See tähendab, et hirmutatakse ebameeldivate tagajärgedega(enesetapuplaanid, rahasummad, mis makstakse sensitiividele). SEOS: Kuna pöördeliste muutuste ajastul puuduvad inimestel varasemad kogemused, et näha, mis tulevik toob. Selleks loodetakse leida abi erinevate sensitiivide käest. Esineb kogemuslik seos ennekõike (Merike Aus) näol. Argumendid kinnitavad teesi tõepärasust. Samuti on ka põhjuslik seos, mille puhul on argumendid seostatud teesiga samm-sammulise põhjendatud arutlusega.
Tähelepanu on suunatud isiku isiklikele omadustele, ennekõike minevikule. Eesmärk on tugevdada probleemi usaldusväärsust ühiskonnas. Samuti esineb ka jõu argumendi kasutamist. See tähendab, et hirmutatakse ebameeldivate tagajärgedega(enesetapuplaanid, rahasummad, mis makstakse sensitiividele). SEOS: Kuna pöördeliste muutuste ajastul puuduvad inimestel varasemad kogemused, et näha, mis tulevik toob. Selleks loodetakse leida abi erinevate sensitiivide käest. Esineb kogemuslik seos ennekõike (Merike Aus) näol. Argumendid kinnitavad teesi tõepärasust. Samuti on ka põhjuslik seos, mille puhul on argumendid seostatud teesiga samm-sammulise põhjendatud arutlusega.
probleemide ja ül. lahendamisel.*Ruumiline intel hea ruumitaju ja orjenteerumis võime.*Kehalis- kinesteetiline intel keha ja liigutuste tunnetamine ja taujumine.*Muusikaline intel muusika mängimine, loomine ja kuulamine.*Personaalne intel 1)interpersonaalne tajub ja mõistab hästi teisi; 2)intrapersonaalne tunneb ja tajub ennast. Robert Sternberg: 1)seesmine komponent info hankimine, probleemi käsitluse planeerimine, teadmiste kohandamine. 2)kogemuslik komponent - korduvas situatsioonis kasutame teadmisi automaatselt. 3) seotus väliskeskkonnaga eri kultuurid seavad esiplaanile erinevad ülesanded ja oskused. IQ test 1904 (Alfred Binet & Theodore Simon) tegid laste vaimse arengu testi. William Stern võttis tarvitusele intelligentsuskvoodi IQ. David Wechsleri testid on maailmas väga popid. Jonn C. Raven lõi progressiivsete maatriksite testi.
halbadest külgedest. Põhiliselt keskendub artikkel Tervise Arengu Instituudi toitumiseksperdi Tagli Pitsi nõuannetele ning kogemustele. SEOS: Kuna inimesed on harjunud suure osa oma toidukorrast sööma loomse päritoluga toiduaineid siis vajaliku energia kätte saamiseks peab väga täpselt teadma mida, mis kogustes ning millal süüa. Energiadefitsiidi vältimiseks peab menüü kindlasti sisaldama piisavas koguses teraviljatooteid. Esineb kogemuslik seos Ellen Vene näol. Samuti on ka põhjuslik seos, mille puhul on argumendid seostatud teesiga samm-sammulise põhjendatud arutlusega. Viide: Tarbija24 25.01.2012 09:44
Mälu on protsess, mille kaudu tähelepanu ja tajumise abil vastu võetud informatsiooni talletatakse kesknärvisüsteemis. Näiteks aistingu vastuvõtmine toimub kiiresti. Kui asiting on vastu võetud, salvestatakse see lühimälus, seejärel olenevalt tegurite arvust salvestatakse osa informatsiooni püsi- ja pikaajalises mälus. Väikesed lapsed vajavad ühe ja sama sündmuse korduvat kogemist, enne kui see püsimälus talletatakse. Kui lapse kogemuslik taust laieneb, läheb informatsioon edasi lühimällu ja talletatakse püsimälus. Tuttavat objekti tajudes meenuvad lapsele ka need detailid ja tunnused, mida hetkel ei tajuta Tähelepanu, tajumine, mälu ja mõtlemine on üksteisega tihedalt seotud protsessid. Kui laps ei suuda tähele panna, ei saa ta ka informatsiooni vastu võtta, seda püsimälus talletada, ega selle üle juurelda.
ülevaade olemas ). Eeskuju võttis ta Michelangelolt (vt. renessanss) Llisas juurde salapärase heletumeduse Peamiselt maalis kummalisi fantaasiaid ("Luupainaja") William Blake (1757 1827) * Võttis oma teoste aineks fantaasiad * Ühendas Piibli ja kaasaja tegelasi * Tema teosed on raskesti mõistetavad * Joonistused on tugevate kontuuridega, * Ta püüdis tõestada, et fantaasia on olulisem kui kogemuslik maailmapilt William Turner (1775 1851) * Tähtsaim inglise romantik ja kõigi aegade suurim meremaalija * Impressionistide eelkäija * Piltidel on tihti uskumatu vihma, lume, udu ja vahutava vee möll, mida valgustavad päike, kuu või vikerkaar Oli marinist (maalis väga palju meremaale) ja kasutas enamasti spaatlit Maalikunst Saksamaal CASPAR DAVID FRIEDRICH (Joonistasite viimastes tundides)
13. Kirjelda tunnete ilmutamist ja selle mõju. Tunnet ma tunnen, näiteks tunnen rõõmu, kurbust, viha jne. Ma lihtsalt tunnen teda. Tunne on kogetav kehalisena südames, kurgus, kõhus. Tunnete mõjul tekivad emotsioonid. 14. Kuidas emotsioonid nakkavad? Emotsioonid on need, mis paistavad välja, see tähendab, et kui inimene naerab siis naer on nakkav. 15. Millised on interpersonaalse intelligentsuse komponendid? 1) Seesmine komponent ehk analüütiline intelligentsus. 2) Kogemuslik komponent – loovus ehk kreatiivne intelligentsus. 3) Seotus väliskeskkonnaga ehk praktiline intelligentsus.
V teema eksam: keha ja tegevus 1. ...... võib võrrelda operantse tingimisega, mille käigus tekib assotsiatsioon tegevuse ja selle tagajärje vahele. See võrdlus on seotud ka peegelneuronitega – just taolised närvirakud võimaldavad õppijal representeerida kolmanda isiku käitumist mitte ainult visuaalse stiimulina vaid ka motoorse tegevusena. 2. On teada, et komöödiasarjade taustaks kostuv naer suurendab tõenäosust, et sari tundub vaatajale naljakas. Seda võib pidada näiteks kogemuslik ja mitte tuletuslik empaatiast, kuna ühe inimese seisund kandub teisele üle tahtmatult ja peegelneuronite vahendusel. 3. Nii aferentne kui eferentne kommunikatsioon kehaga on ajus organiseeritud ..... ehk keha ehitusest lähtuvalt. 4. Hõbedase kuuli/palli pilt) Katseisikule näidatakse kaks korda seda pilti. Esimesel korral teatatakse, et kujutatud ese on valmistatud plastikust, teisel korral väidetakse see aga olevat metalne
ennekõike lapsele, ebasoodsa olukorra algataja. Vaatamata sellele, et antud artikkel ei too konkreetselt välja, mille alusel on tekkinud väide, et emad soovivad peale lahutust oma meestele kätte maksta, eeldasin lugejana, et psühholoog on teinud üldistuse tuginedes oma erialase praktikale. Seega eeldan, et tegemist on oma ala spetsialisti väidetega. Artiklis esitatud teesi argumenteerimisel on tegemist otsese argumentatsiooniga. Argumentide seos teesiga on pigem kogemuslik. Artikkel ei käsitle ühtki konkreetset uuringut, millest selguks, millisel põhjusel on lapsed isata jäänud. Olen arvamusel, et teesi kohta käivad argumendid ei anna piisavalt kinnitust argumente on vähe ja need rõhuvad peamiselt psühholoogilisele eesmärgile. Argumentatsioon on osaliselt vigane. Vastavalt C. Sagani ,,tüüpvigade loendile" on analüüsitavas artiklis mahavaikitud tõed või pooltõed ei ole ühtki viidet sellele, kui palju on neid üksikisa
Näiteks mõiste VAIDLUS ja mõistemetafoor ,,VAIDLUS ON SÕDA" näitab metafoori olemust mõista ja kogeda üht liiki asja (sõnastades selle) teist liiki asja kaudu. Veel enam, kogu mõtlemisprotsess on metafoorne - inimesele omane mõistete süsteem on oma ülesehituselt kujundatud metafooride abil - ning see mõjutab viisi, kuidas mõtleme, mida kogeme ja mida teeme. 2. Metafoorsete mõistete süsteemsus Metafoor on oma olemuselt kogemuslik ja kultuuriline. Me ei kasuta väljendeid millestki rääkimiseks juhuslikult, vaid nende tähenduse tõttu ja kuna metafoorne mõiste on loomult süsteemne, on süsteemne ka keelekasutus, mida me mõiste teatud aspektist kõnelemiseks kasutame. Metafoorist ,,AEG ON RAHA" tuleneb, et AEG ON PIIRATUD RESSURSS ning sellest omakorda, et AEG ON HINNALINE VARA. Aja seletamine raha kaudu tuleneb meie kultuurist - kapitalistlikust süsteemist - kus aeg on piiratud ressurss eelkõige tänu töö
protsesse e. infotöötlust käsitlevad mudelid. Need kaks põhigruppi jagunevad veel omakorda väiksemateks alarühmadeks: 1) a) üldandekuse e. ühe faktori mudelid; b) esmaste e. primaarsete võimete mudelid ning c) võimete hierarhilisteks mudeliteks. 2) See rühm järgib peamiselt Robert Sternbergi ,,intelligentsuse triaadilist teooriat", mille järgi on intelligentsusel kolm peamist aspekti: a) komponendiline aspekt: informatsiooni analüüsis osalevad vaimsed võimed; b) kogemuslik aspekt: kogemuste kasutamine probleemi lahendamisel ja c) kontekstiline aspekt: intelligentsuse rakendamine igapäevastes situatsioonides. Intelligentsitaset mõjutavad nii pärilikkus kui keskkond. Tänapäeval mõõdetakse intelligentsust juba ka imikutel ning selles eas mõõdetud tase ei pruugigi elu jooksul eriti muutuda. Kuid samuti mängib rolli intelligentsitaseme kujunemisel ümbritsev keskkond. On leitud, et algklassides võrdseid tulemusi saanud
mis onvõrdeline nende masside korrutisega ning pöördvõrdeline nendevahelisekauguse suurusega. p on ruudus 14. Kirjuta impulsi jäävuse seadus Impulsi jäävuse seadus väidab, et igasuguste kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju välised jõude. 15. Mis vahe on inertsel massil ja raskel massil? Inertse massi ja raske massi samaväärsus on klassikalises mehhaanikas mõõtmistele tuginev kogemuslik tõsiasi, millel puudub teoreetiline põhjendus.
ning mitmest kehast koosnevate süsteemide (n. Päikesesüsteem, kristall, aatom) ehitus ehk struktuur. ________________________________________________________________________________ Eksaktne teadus reaalne, olemas olev loodus täpisteadus Empiiriline teadus kogemuslik Kuidas on need mõisted seotud füüsikaga ? Sellepärast et eksaktnes teaduse kirjeldamiseks kasutatakse arve ja andmetöötluseks matemaatika meetoteid. ________________________________________________________________________________ Kas poliitika on osa loodusest ? ei ole ________________________________________________________________________________
süsteemide (n. Päikesesüsteem, kristall, aatom) ehitus ehk struktuur. ________________________________________________________________________________ Eksaktne teadus reaalne, olemas olev loodus täpisteadus Empiiriline teadus kogemuslik Kuidas on need mõisted seotud füüsikaga ? Sellepärast et eksaktnes teaduse kirjeldamiseks kasutatakse arve ja andmetöötluseks matemaatika meetoteid. ________________________________________________________________________________ Kas poliitika on osa loodusest ? ei ole
(www.areng.ee/public/.../virovere-hea_too_algab_hea_tundega.pdf ) Robert Sternbergi arvates oli vaja kindlasti juurde lisada ka praktiline intelligentsus. Tema lõigi 1985. aastal kolmekomponendilise intelligentsusteooria. Selle teooria põhiaspektid olid: 3 1. komponendiline aspekt: informatsiooni analüüsis osalevad vaimsed võimed ehk analüütiline komponent 2. kogemuslik aspekt: kogemuste kasutamine probleemi lahendamisel ehk loov intelligentsuse komponent 3. kontekstiline aspekt: intelligentsuse rakendamine igapäevastes situatsioonides ehk pratiline komponent. (Krull 2000: 77-80) Viimane aspekt vastab mitmetele uuematele teooriatele, kus pööratakse suurt tähelepanu praktilisele intelligentsusele, mis on seoses üleüldise eduga elus. Vaimse intelligentsuse mõiste ütleb, et üldjuhul peetakse inetlligentseks inimesi, kellel
RAIMUNDO PANIKKAR 1.) Kristofaania- Inimese jõudmine täielikule kogemuslikule tasandile ei pea alati nii- väga välja paistma. Kuna mulle isiklikult endale tundub, et tänapäeva inimeste ligimese tunnetamine on teatavaks kaduvaks kunstiks muutumine. Sõnadeta arusaamine üksteisest ei ole eriti levinud. Kristofaania kui, aga kogemuslik edasiminek inimeses on samuti spirituaalne avamine ning jõudmine maailmamõistmise uuemale tasandile. Samas kristoloogia asendumine kristofaaniaga on raskesti ette kujutatav kuna millegi asendumine millegi uuega ei ole inimeste jaoks lihtne eriti siis kui tegu. Me võiks asendada oma auto uuega või pastaka pliiatsiga, aga inimmõistuse mõttesuuna asendamine uuemaga ning hoopis erinevaga vanast ei ole ette kujutatav. Kristofaania
FLA- Füüsika loodusteaduslikud alused https://www.syg.edu.ee/~peil/10_fla/ Tähtsamad mõisted, teadmised Mis on loodus- see on see mis on reaalselt ja sõltumata meist endist. Füüsikaline maailm ongi loodus. Füüsikaks nimetatakse loodusteadust, mis uurib kõigi mateeriavormide ehituse, liikumise ja vastastikmõjude kõige üldisemaid omadusi ja seaduspärasusi. Mida tähendab, et füüsika on empiiriline teadus- kogemuslik, tunneme ja tajume meelte abil kõike. Füüsika on täppisteadus, uurib looduse kõige üldisemaid nähtusi ja püüab leida neis loodusseadusi. Vaatlejal peab olema meeled; mälu ja mõistus. Füüsikaline tunnetusprotsess- vaatleja saab loodusest infot meelte kaudu. Katse- ehk eksperiment. vaatlust, mis viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Vaatlemine- tähtsaim uurimismeetod. Andmetöötlus- uuritavaid objekte, nähtusi ja sõltuvusi kirjeldatakse arvude abil.
3.Robert Sternbergi kolm intelligensuse liiki (näited) Üheks suureks intelligentsuse teooriate rühmaks on (2) informatsioonitöötluslikud lähenemised. Selle rühma tuntuimaks esindajaks on Robert Sternbergi (1985) intelligentsuse triaadiline teooria, mille järgi on intelligentsusel kolm peamist aspekti: (a) komponendiline aspekt: informatsiooni analüüsis osalevad vaimsed võimed; (b) kogemuslik aspekt: kogemuste kasutamine probleemi lahendamisel ja (c) kontekstiline aspekt: intelligentsuse rakendamine igapäevastes situatsioonides. 1)Analüütiline intelligentsus seostub inimeste seesmiste kognitiivsete protsessidega: vajaliku teabe omandamine; probleemi käsitluse plaanimine; teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel; 2) Loovus ehk kreatiivne intelligentsus seostub inimese kogemustega - teadmisi ja kogemusi kasutatakse uute
Gardner analüüsis igat intelligentsustüüpi eraldi, lähtus sellest, et inimene, kes on andekas ühel alal, ei pruugi olla seda teisel alal. Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria( Robert Sternberg) 1.Seesmine komponent seondub inimeses endas toimuvate kognitiivsete protsessidega. Need protsessid jagunevad omakorda kolmeks: vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine ja oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel. 2.Kogemuslik komponent hõlmab kogemuste mõju intelligentsusele. Me peame probleemi analüüsima hoolikalt, enne kui leiame sobiva lahenduse. Korduvad situatsioonis saame oma teadmisi ja kogemusi automaatselt uuesti kasutada. 3.Seotus väliskeskkonnaga on intelligentsuse avalik külg. Erikultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid. Sternberg rõhutas, et intelligentsus peab olema praktiline ning tähenduse annab talle ainult mingi kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond.
arusaama neist motiividest või kavatsustest, on Dilthey ometi veendunud selles, et suure looja teos on igatahes tema hingeelu tõene väljendus. Selle väitega võib nõustuda või mitte, aga lähtudes teoses väljendatu tõesuse põhimõttest võimaldab selle teose interpreteerimine seega siis tõlgendajale objektiivse arusaama autori mõtetest ja tunnetest. Sisemise kogemuse juurde tulles annab kogemuslik ja analüüsiv lähenemine koos teadusliku filoloogilise tõlgitsemisega tekstide interpreteerimisele vaimuteadustele vajaliku tõestuse tunnetuse üleüldisest võimalikkusest ja ka selle piiridest. Hans-Georg Gadamer, Mõistmise ringist. Gadameri arvates ei ole hermeneutika ülesanne mitte jagatud tähenduse mõistmine ega ka tõlgendaja ja autori võimalik lähedus nagu interpreteerimist nägi Dilthey. Asi on ratsionaalsem ja
3.11.2009 Mudel Mudel on omavahel seostatud ja sobivate väidete kogum (abstraktne mudel) või ese (füüsikaline objekt). Mudel kirjeldab objekti, mille mudeliks ta on, teatud omadusi. Mudel on mingi objekti lihtsustatud koopia. Kõik mudelid on vigased, kuid mõned neist on kasulikud. Kuidas me mõtleme? Induktiivne ja deduktiivne mõtlemine Induktiivne mõtlemine (kogemuslik) õppimine Deduktiivne mõtlemine tõestamine, tuletamine Keel Keel, mida me räägime on mitmeti mõistetav Loomulik keel ja formaalne keel 6 3.11.2009 Argumentatsioon on mingi väite tõesuse või tõepärasuse põhjendamine tuginedes teistele väidetele. Argumentatsioon Psühholoogiline eesmärk kellegi (ka iseenda) veenmine
rootsiga ) kust võeti kasutusele seal kasutatavad normid (VAT/MYSBY) . Laialdaselt hakati nimetatud norme kasutama seoses kohustusliku liikluskindlustuse kehtestamisega. 1998.aastal toodi Eestisse Consulting AB poolt välja töötatud arvutiprogramm Cabas uuendatud versioon WinCABAS , mis leidis kasutust Eesti suuremates remondiettevõtetes ja kindlustusseltsides. Autodata on Eestis kasutusel alates 1995- 1996.a , kui tuli välja arvutitel põhinev demoversioon. Kogemuslik meetod Kogemusliku meetodi puhul hinnatakse sõiduki remondi mahtu ligikaudselt. Kogemusliku meetodi puhulpuhul on remonditööde eelarvestajal kujunenud teostavate tööde mahu kohta suurusjärgud ning remondi maksumust hinnatakse lähtudes varasematest kogemustest. Eestis kasutavad antud meetodit firmad , kes ei suuda neing kellel ei ole majanduslikult otstarbekas investeerida kallitele enamasti läänes toodetud ja levitatud arvutisüsteemidele ja teabevarale. Eelised:
inimene õpib keskkonnasündmusi ette nägema ja neid kontrollima. Selle vastastikuse toimimise kaks mehhanismi on assimilatsioon ehk samastumine ja akommodatsioon ehk kohanemine. Assimilatsioon käivitub juba olemasolevate skeemidele info vastuvõtmisel ning akommodatsioon käivitub siis, kui uus info vanasse skeemi enam "ei mahu" ning skeem vajab uuendamist. Seega toimub inimese teadvuses lõputu teadmis- ja mõtteskeemide konstrueerimine. Et iga inimese kogemuslik baas on ainulaadne, siis on ka kujunevad mõtteskeemid unikaalsed. Piaget´i järgi on inimese tunnetusliku aktiivsuse aluseks ebakõla väliskeskkonnast tuleva uue info ja juba olemasolevate mõtteskeemide vahel. Ta väidab, et selle ebakõla vähendamise püüdlus ongi igasuguse õppimise aluseks ning liikumapanevaks jõuks. Huvi uute kogemuste vastu ning mõõdukas ebakõla teadaoleva ja tundmatu vahel loovas soodsad tingimused õppimiseks ning arenguks. Kui aga ebakõla või
Keeruline puhastada Heitvesi kasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi. Heitvesi võib olla reostunud või mitte. Jaguneb: sademevesi, drenaazivesi, lekkevesi, puhastatud reovesi. Eriveekulu vee hulk, mis kulub ühe tarbija ööpäevase vajaduse rahuldamiseks või toodanguühingu valmistamiseks. Veetarbenorm ametlikult normitud eriveekulu. Mida väiksem tarbija, seda ebaühtlasemalt tekib reovett. Veekulu: soovituslik 143 l/d, kogemuslik 60-100 l/d Reovesi BHT, Heljuvaine e hõljum, üldfosfor, üldlämmastik. BHT hapniku hulk milligrammides, mis kulub liitris vees oleva orgaanilise aine biokeemiliseks lagundamiseks kokkulepitud ajavahemiku kestel kindlates katseoludes Biokeemilised protsessid aeroobsed ( vees on lahustunud hapnikku), hapnikuvabad ( vees ei ole lahustunud, kuid on keemiliselt seotud hapnikku), Anaeroobsed ( vees ei ole lahustunud ega seotud hapnikku) Reoainete keskkonnamõju
Induktsioon, deduktsioon ja nende kriitika Kanti poolt Kant: 1) Aprioorne tunnetus põhineb mõistusel ja on kogemustest sõltumatu, puhtast arust pärinev ehk tõsikindel. Aposterioorne ehk empiiriline tunnetus on aga kogemuslik, järeldused tehakse meeltekogemuste põhjal. Esimese puhul kasutame me teadmiseni jõudmiseks ratsionaalset lähenemist ehk eirame kõike meelte teel vastuvõetut ning lähtume objektide kirjeldamisel vaid nende kindlatele omadustele. Aposterioorse tunnetuse korral võetakse kõike meelte poolt tajutut tõesena, mis tähendab et uute kogemuste teel on võimalik uuritava objekti mõistet avardada.
Huygens- valgus on lainete voog. (levimisel). Valgusel on dualistlik (kahene) iseloom. Geomeetriline optika Uurib valguse levimist vaakumis ja keskkondades, peegeldumist ja murdumist keskkondade lahutuspindadel ning valguse interferentsija difratsiooni nähtusi. Valguse sound määratakse kiirtega. Valguskiir- geomeetriline mõiste, mis tähendab mitte peenikest valguskiirte kimpu vaid joont, mida mööda levib valgusenergia. Homogeenses (ühtlane) keskkonnas levib v sirgjooneliselt. See on kogemuslik fakt (katseline tõestus on vari). V iseloomustab 3 põhilist suurust: 1. valgusvoog (fii) valgusenenrgia hulk (L), mis läbib ajaühikus t mingit pinda. Ühik on luumen (lm). Fii =L/t. 2. valgustugevus (I) valgusvoog, mis levib ühes ruuminurgas (ühik on steradiaan, tähis srad).Ühik on kandela, tähis cd). 3. valgustatus (E)- pinnale langeva valgusvoo ja selle pindala suhe. Ühik on luks (lx)- E=fii/S. Valgustatud sõltuvalt pinna kaugusest valgusallikast r: E=...
1) tunnetamise vormid 1) Filosoofia 3 põhiprobleemi a) meeleline tunnetamine e sensuaalne a) Metafüüsiline –so on olemisõpetus, mis pärit Aristotelese käsikirjadest, kus füüsikale b) kogemuslik tunnetamine e empiiriline (empirism Bacon) järgnev osa oli pühendatud olemise probleemidele. Hakati mõtlema, et mis on alge- c) mõistuslik tunnetamine e ratsionaalne (ratsionalism Descartes-mõtlen, järelikult monism-1alge näit Thales-vesi, dualism-2alget, näit keha ja hing, sisu ja vorm, aineline ja olen olemas) d) mittemõistuslik e irratsionaalne (Schopenhauer)-tunnetus rajaneb vaimne, pluralism-mitu alget(vähemalt 3) näit aatomiõpetus.
4. Kongruentsus tähendab seda kuivõrd ideaalne- ja reaalne-mina kokku lähevad. Mida rohkem kokku lähevad seda suurem on tõenäosus hälvete tekkeks Täielikult funktsioneeriv isiksus (aktualiseerinud inimene): 1. Avatus kogemustele vähe kaitse kätumisi 2. Eksisteentsiaalsus elab siin ja praegu, minevik ja tulevik on olemas, aga siin ja praegu 3. Eneseusaldus inimene käitub nii nagu talle tundub, et on sobilik, usaldab oma sisetunnet 4. Kogemuslik vabadus inimene on võimeline tegema valikuid, mis elu ette seab 5. Loovus lihtne loovus + loovad vanemad, loovad töötajad loovus laias mõttes Kliendikeskne psühhoteraapia Rogers on väitnud, et vestlus on see, mis lahendab probleemid klient peaks paranema läbi spontaansse vestluse Lähtutakse klliendist, sellest reaalsusest, mida klient pakub Terapeudi juures on tähtis: 1. Kogruentsus loomulikkus, ausus, tingimusteta positiivne suhtumine klienti 2
ajumehhanismid? Mis on artikulatsiooni allasurumine Artikulatsiooni allasurumine kaotab ära ÕO9 (articulatory suppression)? sõna pikkuse efekti, akustilise sarnasuse Milliseid töömälu ülesande efekti ning mitteseotud kõne efekti soorituse efekte see mõjutab ning töömälu ülesande sooritusel. kuidas? Mis on fenomeniline teadvus, Fenomeniline teadvus (phenomenal ÕO10a juurdepääsuteadvus ja consciousness) - vahetu kogemuslik eneseteadvus? meeleliste kvaliteetide tunnetamine, millel on oma kindel sisu (nt roosi punasus, nõelatorke valusus). Juurdepääsuteadvus (access consciousness) - teadlik võime leida mälust vajalikku teavet, suunata oma mõtlemist, aru saada tajutava
Viis, kuidas me mõistame maailma ja ennast sealhulgas, sõltub sellest, kuidas me maailma kogeme. Locke väitis: “Ei ole olemas kaasasündinud ideid ja pole ka kaasasündinud mõistmist sellest, missugune see maailm lõppkokkuvõttes on.”. Sellest võib välja lugeda seisukoha, et maailmas peaks olema üks kindle viis, kuidas seda mõista, aga kuna me ei mõista maailma ühtemoodi, siis ei saa olla ka kaasasündinud “ideid” maailmast. Tema teooria kohaselt on “idee” otseselt kogemuslik või kogemuslikest ideedest kokku pandud. Empirismis hinnatakse kõrgelt ka meeleelundeid nagu kõrvad, silmad, nina jne, sest ilma kõrvadeta poleks helisid, silmadeta-värve ja ninata-lõhna. Siiski ei saa kõike meeltega tajuda ning asjad, mida saab on inimesele piiratud ning kogutud infole ei saa alati kindlaks jääda. Neid tuleb omakorda kontrollida teiste meeltega. Näiteks kuuldes pimedas, et teises toas kukkus midagi võib hirmust tekkida reaktsioon “Appi! Mu kodus kummitab
29. Koherentsiteooria väidab, et väide on tõene kui on kooskõlas teiste tunnustatud väidetega. Väite tõesus ei ole igaveseks omaduseks. 30. Mis on tunnetus? Protsess, mille tulemuseks on teadmised, kogemused ja oskused. 31. Mis on teadmine (2)? tähis ja selle vaste (c=a+b). põhjendatud tõene uskumus. 32. Mis on aprioorne teadmine; mis on empiiriline teadmine? Aprioorne teadmine- kogemusele eelnev, kogemustest sõltumatu teadmine. Empiiriline teadmine- kogemuslik teadmine. 33. Kui individuaalsel inimelul on sügav mõte, kas siis saab inimkonna eksistentsil mõte puududa? Seda ei saa väita. 34. Kuidas jaguneb aprioorne teadmine? 1)loogiline ehk mõistuspärane 2)konventsionaalne ehk kokkuleppeline 35. Mille poolet erineb argiteadmine teaduslikust teadmisest? Argiteadmised ei moodusta süsteemi ja neid on raske ümber lükata. 36. Kust pärinevad teadmised, millelt saab (Kanti põhjal) teadmine sisu ja materjali, millelt aga vormi?
See tähendab, et aina vähem oluliseks muutub teose esteetiline ilu ning selle mõistetavus. Teos vajab lahti seletamist. Dante sõnul tänu sellele agressiivsele käitumisele tunnistab kunst iseenda lõppu, keerates selja sellele filosoofilisele mõttele, milline kunst peaks olema. Seega on kunstil õigus määrata iseennast erinevate väärtuste süsteemi, kui valides ning kummardades üht ja ainsat väärtust, mis ainulaadne on. Danto teooria kunsti lõpust on pigem kogemuslik, kui normatiivne. Ta seletab, kust kunst on tulnud ja miks, mitte ei näita teed, kuhu kunst peaks minema. Milliseid põhimõtteid peaks suunama kunstikriitikut praegusel ajastul? See küsimus huvitab ka Dantot ennast, kuna tema teine roll on olla kunstikriitik. 4 Üldiselt on Danto kunstikriitika ülesanne mõista kunsti protsessi, mitte hinnata esteetilisi tulemusi. Mõned filosoofid süüdistavad teda selles, et ta segab kokku oma
toime. 15.Väljapaistvamad inteligentsuse uurijad on Charles Spearman,Raymond Cattell, Howard Gardner, Robert Sternberg, Alfred Binet,William Stern, John C.Raven 16.Multiinteligentsus 1. Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus 2. Loogilis.matemaatiline intelligentsus 3. Ruumialane intelligentsus 4. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus 5. Muusikaline intelligentsus 6. Personaalne intelligenstsus 17.Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria Seesmine komponent Kogemuslik komponent Seotus väliskeskkonnaga 18.Juhan Tork Ta oli Eesti pedagoogikateadlane, kes kohandas aastatel 1933-1939 kooliõpilaste intelligentsuse testi eesti lastele. 19.IQ Intelligentsuskvoot.selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100-ga. 20. Motivatsioon Nim vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. 21.Optimaalseisund
20. Teaduse kolm taotlust on... 1) kirjeldamine 2) seletamine 3) ettenägemine MÕISTED: induktsioon- uurimismeetod üksikult üldisele. Illusioon- Meelepete. Petlik ettekujutlus. "Cogito, ergo sum"- Mõtlen järelikult olen olemas (Descarte) Dogma- tõde, mis ei vaja tõestamist (piibel) falsifitseerimine- väite ümber lükkamine, kindlaks tegema, et väide on väär. "tabula rasa"- puhas leht (J.Locke), elukogemus kirjutab selle lehe täis subjektiivne- inimesest sõltuv aposterioone- kogemuslik, kogemusega seotud. süntees- teaduslik uurimis meetod. Osadest terviku moodustamine, tervikuks liitumine. verifitseerimine- väite tõestamine, kindlaks tegemine, et väide on õige. konventsionaalne- kokkuleppeline (mõõtühikud) "asi iseeneses"- J.Kont arvates objektiivne maailm. intuitsioon- 7 meel. Alateadvuse abil leitud õige otsus. aprioorne- kogemusele eelnev, kogemusest sõltumatu. analüüs- uurimismeetod. Terviku lahutamine osadeks.
vorm +tähendus. Vähim iseseisev keelemärk on sõna-vastab mingi objekt või nähtus. Tähendus sisaldab objekti e. Tähistatava omadusi(kogemus ja kontekst). Sõnaga saab osutada referendile- esindab reaalsust,millest räägitakse(reaalsusobjekt). Mõte-meeles tekkiv kujutluspilt – varieerub(olukord). Nominalism- reaalses maailmas on keel primaarne, sõnad on objektide nimed. Realism – entiteetidel on olemas liigid ning inimene annab neile nimetused. Kontseptualism – sõna tähendus on kogemuslik, omadused ja tunnused, mis objektil on. Argikasutus- lähtub naiivsest maailmapildist. Ekspertkasutus- oskussõnavara. Genotatiivne tähendus- ühisosa. Konnotatiivne tähendus- kõrvaltähendus. Ekstensionaalne tähendus- peab koondama kõik referendid. Pragmaatika-konkreetste keelekasutusjuhtude tähenduse tõlgendamine. Sõnasemantika-uurib sõnatähendust(avaneb kontekstis). Lausesemantika-uurib lausetähendust-avaneb situatsioonis. Keelesüsteemi aluseks on teadvustatud mõistesüsteem
optimaalset varu. Sellise olukorras kasutatakse suhtarvu realiseerimirentaablus, mis eeldatakse teatud ajavahemikul jäävat konstantseks. Realiseerimisrentaablus =( realiseerimiskasum : müügi netotulu) x 100% Näide Olgu varude soetusmaksumus arvestusperioodi algul 50000 . Ostude maksumus arvestusperioodi jooksul on kas teada või hinnatav (planeeritav), näiteks 150000 . Kaubaressursi maksumus on seega 200000 . Perioodi (neto) müügitulu on samuti teada või planeeritud 180000. Kogemuslik realiseerimisrentaablus olgu 30%. Müüdud kaupade kulu moodustab sel juhul 70% netokäibest (100%-realiseerimisrentaablus). Müüdud kaupade eeldatav soetusmaksumus on sel juhul 180000 x 0,7 = 126 000 . Kaubavarude eeldatav maksumus perioodi lõpul on: 200000 – 126000 = 74000 Varude eeldatava maksumuse järgi võib hinnata varude piisavust. Varade inventeerimine Mõningaid majandustegevuses ja arvestuses tekkivaid nähtusi nagu nt materjalide loomulik
peaks olema. Teisisõnu, eetika tahab Ettekirjutavus moraalinormid on juhtida inimeste käitumist. normatiivsed (neid tuleb järgida). Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist Üleskaaluvus moraalinormid kaaluvad üles psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teised väärtused nagu näiteks ilu või teisalt aga juhendav ehk normatiivne majanduslik kasu. teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid
V: pluralism, aktualism, realism. 87. Mida väidab tõe koherentsiteooria? V: väide on tõene, kui ta on kooskõlas teiste, tunnustatud väidetega. 88. Mis on tunnetus? V: protsess, mille tulemuseks on teadmised, kogemused ja oskused. 89. Mis on teadmine? V: on tähis ja selle vaste. Filosoofia seisukohalt põhjendatud tõene uskumus. 90. Mis on aprioorne teadmine ja empiiriline teadmine? V: aprioorne teadmine kogemusele eelneb teadmine, mis kogemusest ei sõltu. Empiiriline teadmine - kogemuslik teadmine. 91. Kui individuaalsel inimelul on sügav mõte, kas siis saab inimkonna eksistentsil mõte puududa? V: ei saa. 92. Kuidas jaguneb aprioorne teadmine? V: loogiline teadmine ja konvensionaalne kokkuleppeline. 93. mille pooles erineb argiteadmine teaduslikust teadmisest? V: argiteadmine ei ole süstematiseeritud ja neid on raske ümber lükata. 94. Kust pärinevad teadmised, millest saab teadmine sisu ja materjali, millest aga vormi? V: Mõistusest ja kogemustest
pistis (kr. K) - usaldus, tõekspidamine, veendumus, kindlus Usk alustala, tugi, millelegi toetuma. Usk avaldub positiivses reageeringus väärtusobjektile, objekti suhtes Usk üleloomulikku tähtsa religiooni tunnusena. R.F Paloutzian, 1996 : 1. uskumus (ideoloogiline) (ideoloogia on maailmakäsitus, mis püüab mingit nähtust näidata sellisena, nagu ideoloogia väljendaja arvab seda olevat; sõnaline) 2. religioosne praktika (ritualistlik; teoline) 3. religioosne tunne (emotsionaalne, kogemuslik) 4. teadmine (intellektuaalne; religioosne tarkus) 5. käitumine (traditsioon, kombed, eetika, moraal) nii ükskikinimese kui suurema inimrühma, koguduse plaanis. Indiviid - rühm. N. Smart : 1. dogmaatiline ja filosoofiline (kindel õpetustesüsteem, religioonifilosoofilised süsteemid) 2. praktiline ja rituaalne (toimingute, riituste läbiviimise pool) 3. kogemuslik ja emotsionaalne (inimene omandab mitte ainult elu jooksul, mitte
5 Millise mõttelise eksperimendiga on püütud seada kahtluse alla jäika determinismi? a ? Buridani eesli mõttelise eksperimendiga 6 Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni rikas inimene ei ole õnnelikum mõnest vaesest inimesest a Õige! See on loogiliselt võimatu ning seetõttu ka teoreetiliselt ja reaalselt võimatu 7 Milline järgmistest seletustest on empiiriline (kogemuslik)? a Õige! Ta võpatas seetõttu, et ootamatult hüppas põõsast välja koer 8 Millise järgneva väitega nõustuks Paul Holbach ("Looduse süsteem" XI ja XII ptk)? a Õige! Kuigi kuritegijaks saamine polnud kurjategija vaba valik, on ühiskonnal õigus kurjategijate karistamise teel ennast kaitsta 1 Millise mõttelise eksperimendiga on püütud seada kahtluse alla jäika determinismi? a Õige
L vaimu olemasolu kinnitab keha-vaimu lahknevusest ja keelelisest koheselt E ema, isiku vaimu eksistentsi, sest seosest. Ajaloolise vaimu kontseptsiooni L tuleneb E-t otseselt rakkude jagunemise teel. kohaselt on osade filosoofide arutlusel tegu Olles kindlalt a posteriori8 tüüpi teadmine läbi ,,tondiga masinas", mis tänu sündimise empiirilise fakti, mis on kogemuslik. vastuargumentidele ja nende edasi Sellest teadmisest saab aga a priori9 teadmine arendamise tulemusel on vaimu filosoofia I isa, isiku enese sündimist ja paljunemist muutunud relativistlikuks. 5 Materialism väidab puudutava informatsiooni alusel. (vt. Lisa, eelkõige vaimu mitte eksisteerimist dualismist Joonis1) Siin kohal on vajalik sõnastada
vabakonkurents, riik sekkugu üha vähem. Uute väärtuste otsingul pöördutakse vanade kultuuriväärtuste poole. Välispoliitikas toetatakse sõjalist üleoleku ja jõu ideoloogiat. 29. Tõe koherentsiteooria- tõesed on väited, mis on kooskõlas teiste, tunnustatud väidetega. 30. Tunnetus- protsess, mille tulemuseks on teadmised. 31. Teadmine- tähis ja selle vaste; põhjendatud tõene uskumus. 32. Aprioorne teadmine- kogemusele eelnev, kogemusest sõltumatu. Empiiriline teadmine- kogemuslik teadmine. 33. Inimkonna eksistentsil ei saa mõte puududa, kui individuaalsel inimelul on sügav mõte. 34. loogiline ja konventsionaalne e kokkuleppeline 35. Argiteadmise erinevus teaduslikust teadmisest: argiteadmine ei ole täpselt väljendatud, ei ole süstematiseeritud ja seda on raske kummutada, sest see ei ole täpne. 36. Teadmised pärinevad mõistusest ja kogemustest. Teadmine saab sisu ja materjali kogemustelt ning vormi mõistuselt. 37. Teadlased tegutsevad katseeksitusmeetodil. 38
kindlapiirilisest infost samalaadsed teadmised. Põhitähelepanu pööratakse õpisisule. Tulemuseks on vastavalt inertsed teadmised, mida õpilased on võimelised reprodutseerima, kui neil tuleb vastata kas suulistele või kirjalikele küsimustele või kasutada situatsioonis, mis on sarnane sellega, kus materjali õpiti. Kahjuks ei suudeta nii omandatud teadmisi sageli kasutada praktilistes situatsioonides, sest puudub kogemuslik baas. (Krull 2000: 229-230) Näiteks kui õpitav on õppijale mõttetu, ebahuvitav, elukauge, raskesti mõistetav, võib ta seda mehaaniliselt korrates pähe õppida (nt definitsiooni, tüüpülesande lahendamiseviisi). Selliseid teadmisi ei integreerita (seostata) üldjuhul olemasolevatega, vaid need liidetakse mehaaniliselt. Niisugused teadmised on fragmentaarsed, tihti ebapüsivad (võivad ununeda kergesti) ja mittekasutatavad (mälust raskesti kättesaadavad). (E. Kikas )
tuleb paremini toime nende ülesannetega, mis eeldavad kogemusi. Osade teadlaste arust saab intelligentsust käsitleda ainult paljude eri võimete kogumina. Mõne autori arvates võiks intelligentsuse tegureid olla koguni 150 ümber, ehkki neid ei ole suudetud eristada. Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria Robert Sternberg eristas intelligentsuses kolme osa: 1) Seesmine komponent – inimeses toimuvad kognitiivsed protsessid. Näiteks vajaliku info omandamine. 2) Kogemuslik komponent – kogemuse mõju intelligentsusele. Situatsioonis mis on juba kord olnud oma teadmiste automaatne kasutamine ja lahenduse leidmine. 3) Seotus väliskeskkonnaga – intelligentsuse avalik külg. Eri kultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid. Sternberg rõhutas, et intelligentsus peab olema praktiline ning tähenduse annab talle ainult mingi kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. INTELLIGENTSUSE MÕÕTMINE
(articulatory suppression)? Milliseid sõna pikkuse efekti, akustilise sarnasuse töömälu ülesande soorituse efekte see efekti ning mitteseotud kõne efekti mõjutab ning kuidas? töömälu ülesande sooritusel Mis on fenomeniline teadvus, ÕO10 juurdepääsuteadvus ja eneseteadvus? Fenomeniline teadvus - vahetu kogemuslik meeleliste kvaliteetide tunnetamine, millel on oma kindel sisu (nt roosi punasus, nõelatorke valusus). Juurdepääsuteadvus - teadlik võime leida mälust vajalikku teavet, suunata oma mõtlemist, aru saada tajutava tähendusest,
annaabi.ee 
