tekkisid Austria, Ungari jaTsehhoslovakkia. Türgi kaotas kõik kolooniad, samuti Bulgaaria. Saksamaale oli kaotus siiski kõige kibedam, kuna prantslased hakkasid sakslasi mõnitama ja alandama ning see oli ka üks põhjustest, miks Teine maailmasõda alguse sai. Kokkuvõtvalt võin öelda, et I maailmasõja kaotused olid katastroofiliselt rängad ning see annab alust kahelda, kas võitjariigid tundsid end ikka võitjatena. Minu arvates ei lahendatud Esimeses maailmasõjas koflikte ega vastuolusid, mille pärast sõda üldse algas, vaid see andis tõuke Teise maailmasõja pidamiseks.
Kolmikliidu majanduspoliitika eesmärgid *Üldised eesmärgid *konkreetsed eesmärgid Riikliku vahelesegamise peamised vahendid: 1)eelarve 2)maksud-rahamassi reguleerimine 3)krediidimass ja-tingimused 4)kohustusliku riigiresevri nõue 5)maksu- ja laenusoodustused jne Liiga suur riiklik vahelesegamine pidurdab ressursside efektiivset kasutamist,vähendab soovi teha rohkem tööd -liiga vähene vahelesegamine suurendab ebavõrdsust,võib kaasa tuua sotsiaalseid koflikte ,majanduskriise ja kaost,(pronksöö) -parempoolseid eelistavad inflatsiooni vastaseid meetmeid parempoolsed on võimul ja nemad peaksid seisma et inflatsioon oleks väiksem aga tegelikult nad ei suuda seda teha. Rahvusvaheline hinnang Eesti majanduspliitikale: *majandusvabaduste hinnang *konkurentsivõime. 1) ressursipõhine-kasv rajaneb primaarsete tootmisressursside kastusel 2)investeeringutepõhine.import, tehonoloogia jne 3)innovatsioonipõhine-tehnoloogia innovaator *riigireiting
28.juuli kuulutab aus-ung serbiale sõja 29.kuulutas venemaa üldmobilisatsiooni, tühistas 30.kuulutas uuesti välja üldmobilisatsiooni 1.august Saksamaa kuulutas Venemaale sõja, seejärel Prantsusmaale, kui S poleks tungind kallale ka Belgiale poleks Inglismaa pidanud ka sekkuma. 23.aug astus sõtta Jaapan Atanti poolel Ül2 1 polnud rahvusvahelisi kriise lahendavaid organisatsioone 2 sõjaline mõtlemine oli ülekaalukam kui diplomaatia 3 konfliktid väikeriikidel tekitasid koflikte ka suurriikide vahel Ül3 Nõrk: Vene armee oli suur aga varustus oli vilets, ründas idapreisimaad aga oleks kasulik anda löök austria ungarile. Aus ungaril tuli sõdida mitmel ringel, suurem vene vastu, väiksem serbia vastu. Saksa tugevus: sai rünnata belgia kaudu prantsusmaad. Ül4 Läänerindel positsioonisõda, idarindel mänööver sõda Ül5 Schleiffeni plaan nägi ette Pr kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu
annaabi.ee 
