inhibiitor - molekul, mis seob ennast ensüümiga ja vähendab selle aktiivsust. , temperatuuri optimum Temperatuur, mille juures on ensüümreaktsiooni kiirus maksimaalne, pH optimum PH-tase, mille puhul on ensüümreaktsiooni kiirus maksimaalne ensüümi kõrge spetsiifilisus -ensüümi aktiivtsentriga saab seonduda vaid spetsiifilise struktuuriga molekul kofaktor ensüümi mittevalguline osa. koensüüm- madalmolekulaarne orgaaniline ühend, üks võimalikest kofaktoritest proensüüm - ensüümi mitteaktiivne eellane 17. Too näiteid ensüümide kasutamise kohta väljaspool organismi. Amülaas, mis toodab tärklisest suhkruid. Seda kasutatakse siirupite, puuviljamahlade, sokolaadi ja muude toiduainete valmistamisel. Proteaas lõhub valke. Seda kasutatakse nt. liha pehmendamiseks, pesupulbrite koostisosana jne 18. Selgita mõiste: hormoon organismis tekkiv aine, mis edastab signaali mingi muutuse tekitamiseks rakus. 19. Mis on hormoonide peamine ülesanne
Kofaktorid Tihti ei piisa katalüüsi vahendamiseks valgu aminohappejääkide funktsionaalrühmadest ensüümid kasutavad kofaktorite abi Kofaktorid võivad olla · Orgaanilised molekulid · Organometallilised molekulid Koensüümid · Metalliioonid Prosteetiline rühm kovalentselt seotud koensüüm Holoensüüm täielik katalüütiliselt aktiivne valk (koosneb valgulisest osast ehk apoensüümist ja kofaktoritest) Vitamiinid koensüümide metaboolsed eelkäijad · Vitamiinid on heterogeensed bioaktiivsed madalmolekulaarsed eksogeensed orgaanilised ühendid · Imetajad ei ole võimelised ise sünteesima peavad saama toiduga · Iga koensüüm tuleneb mingist vitamiinist Vitamiinid jagunevad veeslahustuvateks ja rasvlahustuvateks Mõningad näited: vitamiin (tähis) - koensüüm Veeslahustuvad: Niatsiin (PP) NAD+, NADP+
või substraatide rühma. Substraat seondub aktiivtsentriga ja tekib ensüüm-substraat kompleks. Enamasti on kompleks pöörduv. Substraat – aine, mille muundumist ensüüm katalüüsib. Ensüümiaktiivsus – ensüümi katalüütilise aktiivsuse mõõt, näitab kui palju substraati ajaühikus suudab teatud kogus ensüümi muundada. Aktiivtsenter – valgu molekuli piirkond, mis võtab katalüüsist otseselt osa. Koensüümid – moodustavad valdava osa kofaktoritest. Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on ensüümi valgulise osaga e apoensüümiga enamasti mittekovalentselt seotud. 16. Ensüümreaktsioonide sõltuvus temperatuurist, pH-st, substraadi kontsentratsioonist. Ensüümreaktsiooni sõltuvus substraadi konts: Hüberpoolsõltuvus, mida väiksem on ES dissotsiatsioonikonstant, seda suurem on antud S sugulus ensüümile. Tavaliselt, mida kõrgem konts. Seda kiiremini kulgeb.
Substraat seondub aktiivtsentriga ja tekib ensüüm-substraat kompleks. Enamasti on kompleks pöörduv. Substraat aine, mille muundumist ensüüm katalüüsib. Ensüümiaktiivsus ensüümi katalüütilise aktiivsuse mõõt, näitab kui palju substraati ajaühikus suudab teatud kogus ensüümi muundada. Aktiivtsenter valgu molekuli piirkond, mis võtab katalüüsist otseselt osa. Koensüümid moodustavad valdava osa kofaktoritest. Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on ensüümi valgulise osaga e apoensüümiga enamasti mittekovalentselt seotud. 16. Ensüümreaktsioonide sõltuvus temperatuurist, pH-st, substraadi kontsentratsioonist. Ensüümreaktsiooni sõltuvus substraadi konts: Hüberpoolsõltuvus, mida väiksem on ES dissotsiatsioonikonstant, seda suurem on antud S sugulus ensüümile. Tavaliselt, mida kõrgem konts. Seda kiiremini kulgeb. Ensüümreaktsiooni sõltuvus temperatuurist:
annaabi.ee 
