TÖÖKESKONNA BIOLOOGILISED OHUTEGURID Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid, viirused, seened, koevedelikud, endoparasiidid, bakterid, hallitusseente spoorid jne. Bioloogiliste ohutegurite hulka kuuluvad ka inimesed, linnud, loomad, taimed jne Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada nakkushaigusi, mürgistusi, allergiat. Bioloogilised ohutegurid liigitatakse nende ohtlikkuse järgi (ohukriteeriumiks on inimese tervise kahjustumise tõsidusest). Ohtlikkuse järgi jaotatakse bioloogilised ohutegurid nelja rühma- esimene ohurühm on kõige vähem ohtlik ja nelja kõige ohtlikum
Ohtlike kemikaalidega töötamise aja lühendamine. Ohlike kemikaalide koguste vähendamine töökohal. Isiklikud kaitsevahendid ( respiraatorid). Operatsioon teostamine tömbekapis (keemiline puhastus) . Liimipressde kohale tömbekappide paigaldamine . Viia operatsioonid, mis põhjustavad kahjulike aurude/ gaaside tekkimist teise ruumi või eraldada üksteisest. Paigaldada kohtventilatsioon. Bioloogiliste ohutegurite hulka loetakse mikroorganismid, viirused, seened, rakukultuurid, koevedelikud, enoparasiidid, inimesed, loomad organismis elutsev mikrofloora,bakterite ja hallitusseente spoorid ja muud bioloogiliselt aktiivsed ained. Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada nakkushaigusi, mürgitusi ,allergiat. Tegevusvaldkonnad : 1)toiduaninetööstus 2)põllumajanduse ettevõttetes ja metsatöödes 3)töö mille ajal puututakse kokku loomadega 4)töö tervishoiuasutuses 5)töö hooldekodus 6)töö laboris 7) teadustöö 8) töö jäätmekäitlus kohas 9 ) töö reoveepuhastis .
VALGED VERELIBLED- Hemofiilia - mehed haigestuvad aga naised jvad terveks aga vivad oma lastele seda edasi kanda. Hemofiilia on prilik haigus algab juba lapse eas, kestvate verejooksudena, see on vere hbimatus. Sellistel puhkudel kasutatakse vereplasma lekandmist. Sageli tekkivad verevalumid naha alla, lihastesse ning kluste vahele liigestesse. Kessoontbi - inimesed kes ttavad krgenenud atmosfri tingimustes on ohustatud kessoontve tekkimisega. Nendes tingimustes kllastub veri ja koevedelikud suurenenud hulka hapnikuga ja lmmastikuga. Sukelduja puhul peab tusma pinnale aeglaselt, et rhk alaneks pikkamda. Kui rhk alaneb kiiresti hakkab lmmastik erituma mullidena, mju on kesknrvi ssteemile ja esinevad selja- ja peaaju kahjustused, te tunnete suurt valu jsemetes ja htlaselt tekkib unisus. Esinevate smptomite puhul, tuleb haigenendu viia krge rhu tingimustesse ehk rekompressiooni. ##ISIKSUSE TEST## 1.jah - E 2.jah - N 3.ei 4.ei 5.jah 6.ei 7.ei 8.ei 9.jah - N 10.jah - E 11.ei 12.jah 13
tasakaalustada madalama osmolaarsusega rakkudes asuv vesi, mis liigub rakkudest koevedelikku tekib dehüdreeritud seisund Vee joomisel lahjeneb esmalt veri, milles asuv lahusti (vesi) liigub koevedelikku, mis omakorda lahjeneb ja suunab osa veest rakku kuni üldise tasakaalu saavutamiseni Nn. "veemürgitus" (vt. hüponatreemia): Osmolaarsuse mõju rakule Isotoonilises keskkonnas on raku plasma ja koevedelikud sarnase osmolaarsusega termodünaamiliselt stabiilne (vaba energia hulk minimaalne) Muutes rakkude vahele jäävas koevedelikus lahustunud osakeste hulka mõjutatakse vee liikumist läbi rakumembraani - vaba energia hulk suureneb ja olukord destabiliseerub Kui koevedelik on kõrgema osmolaarsusega väljub rakkudest lahustina toimivat vett (n. higistamisega vee kaotuse tõttu) ja rakk kahaneb Kui koevedelik on ,,lahjem" (n. vee joomise tulemusel) tungib vesi rakku rakk pundub
MAKSAHAIGUSED: · Maksapõletik, ehk A-hepatiit. Maksapõletiku korral satub sapp verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks. · Maksatsirroos ehk maksa sidekoestumine. Alkoholi ja keemiliste toidulisandite liigsel tarbimisel võivad maksarakud hukkuda. VEEBILANSS JA JÄÄKAINETEST VABANEMINE · Vesi moodustab u 70% inimese kaalust. 2/3 sellest paikneb rakkudes ja 1/3 väljaspool rakke koevedelikud, vereplasmas ja lümfis. · Vee hulka stabiilsena hoidmise, anorgaaniliste ioonide hulga reguleerimise ja verest jääkainete eemaldamine on neerude ülesanne. VAATA ÕPIK LK 138 · Jääkainete eemaldamisest võtavad osa ka kopsud ja nahk. TERMOREGULATSIOON · Termoregulatsiooni (keskus hüpotaalamus) tõttu püsib kehatemperatuur üldjuhul kindlas vahemikus, hoolimata sellest, missugused on välisolud.
olevad rakud, mis produtseerivad meessuguhormoone (androgeene progesteroon, testosteroon), mis reguleerivad mehe sekundaarsete sugutunnuste arengut, käitumist (agressiivsust), sperma toomist. Munasari kuulub naise suguelundite hulka, hormonaalselt väga aktiivne, toodab naissuguhormoone (östrogeene, gestageene), mis reguleerivad naise seksuaalsfääri kõiki aspekte sekundaarsetest sugutunnustest raseduse ja sünnituseni. VERI JA VEREPÕHISED KOEVEDELIKUD Veri on üks sidekoe liik, mis koosneb eri tüüpi rakkudest e vormelementidest ja vedelast rakuvaheainest plasmast. Veri on punase värvusega, veest raskem ja viskoossem. Normaalselt on vere temperatuur 38 kraadi. Veri moodustab 8% kehakaalust. Vere ülesanded: · Transport toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse.
annaabi.ee 
