Esimese radikaali tegi kindlaks Gay-Lussac ja Thenard 1810 uurides sinihapet ja tsüaniide. Nad avastasid, et ÂCN rühm käitub analoogselt halogeeni aatomiga, st on nn pseudohalogeen ehk ditsüaan (CN) 2 . Liebig töötas pikemat aega GISSENI Ülikoolis keemiaprofessorina, rajas kaasaegse keemialabori ja arendas välja tugeva laboratoorse õppetöö. Tal oli palju õpilasi ja ta rajas tugeva keemiakoolkonna Saksamaal . Ta tegeles biokeemiaga, uuris koevedelikke, verd, uriini. Tegi kindlaks, et kehasoojus jaÂenergia saadakse toitainete süsivesikute ja rasvade oksüdeerumisel vabaneva energia arvel. Arvas, et seedimine on puhtalt keemiline, mitte eluga seotud protsess, diskuteeris selle üle Pasteu´iga. Tegeles agrokeemiaga; tegi kindlaks, et mullad kaotavad viljakuse mineraalainete Na, K, Ca, P ühendite sisalduse vähenemisel. Soovitas esimesena kasutada MINERAALVÄETISI. N-
Esimese radikaali tegi kindlaks Gay-Lussac ja Thenard 1810 uurides sinihapet ja tsüaniide. Nad avastasid, et ÂCN rühm käitub analoogselt halogeeni aatomiga, st on nn pseudohalogeen ehk ditsüaan (CN) 2 . Liebig töötas pikemat aega GISSENI Ülikoolis keemiaprofessorina, rajas kaasaegse keemialabori ja arendas välja tugeva laboratoorse õppetöö. Tal oli palju õpilasi ja ta rajas tugeva keemiakoolkonna Saksamaal . Ta tegeles biokeemiaga, uuris koevedelikke, verd, uriini. Tegi kindlaks, et kehasoojus jaÂenergia saadakse toitainete süsivesikute ja rasvade oksüdeerumisel vabaneva energia arvel. Arvas, et seedimine on puhtalt keemiline, mitte eluga seotud protsess, diskuteeris selle üle Pasteu´iga. Tegeles agrokeemiaga; tegi kindlaks, et mullad kaotavad viljakuse mineraalainete Na, K, Ca, P ühendite sisalduse vähenemisel. Soovitas esimesena kasutada MINERAALVÄETISI. N-
2. Veri, vere hulk, koostis, ülesanded Veri on vedel sidekude, mida on organismis ~4-5 l. Koosneb paljudes komponentides, milledest ~55% on vere vedel osa (vereplasma) ning ülejäänud moodustavad vererakud, millest omakorda 45% on punaverelibled. Vere koostis on väga stabiilne, kõigub vaid kindlates piirides. Verel on oluline transpordifuktsioon (nt hapniku transport, vitamiinide, hormoonide jne). Hoiab miljööd  vere koostist hoitakse stabiilsena ning seetõttu saab omakorda koevedelikke stabiilsena hoida. Kaitse-funktsioon: vere hüübimine, immunoloogiline kaitse, 3. Vere plasma, koostis, ülesanded Vereplasma on vere vedel osa, kollaka värvusega ning koosneb veest, erinevatest valkudest (antikehad, hormoonid, transpordimolekulid), toitainetest (suhkrud, rasvad, aminohapped). Transpordi ülesanne ning tänu peamisele koostisosale veele on suure soojusmahtuvusega ning hoiab keha tem-i. 4
2. Veri, vere hulk, koostis, ülesanded Veri on vedel sidekude, mida on organismis ~4-5 l. Koosneb paljudes komponentides, milledest ~55% on vere vedel osa (vereplasma) ning ülejäänud moodustavad vererakud, millest omakorda 45% on punaverelibled. Vere koostis on väga stabiilne, kõigub vaid kindlates piirides. Verel on oluline transpordifuktsioon (nt hapniku transport, vitamiinide, hormoonide jne). Hoiab miljööd  vere koostist hoitakse stabiilsena ning seetõttu saab omakorda koevedelikke stabiilsena hoida. Kaitse-funktsioon: vere hüübimine, immunoloogiline kaitse, 3. Vere plasma, koostis, ülesanded Vereplasma on vere vedel osa, kollaka värvusega ning koosneb veest, erinevatest valkudest (antikehad, hormoonid, transpordimolekulid), toitainetest (suhkrud, rasvad, aminohapped). Transpordi ülesanne ning tänu peamisele koostisosale veele on suure soojusmahtuvusega ning hoiab keha tem-i. 4. Vere füüsikalis-keemilised omadused (osmootne rõhk, onkootne