Eestis sai sportlik ujumine alguse 1910. aastal, kui Pirital korraldati esimesed ujumisvõistlused 50m ja 300m distantsil. Võrreldes ammuste aegadega on tänapäeva ujumine tunduvalt muutunud. Järjest rohem otsitakse tulemuste parandamisel abi tehniliste vahendite ja treeningmeetodika täiustamisest. Tänasel päeval on tulemuste parandamisel suur roll spordimeditsiini ja teaduse uusimatel saavutustel. Ujumises eristakse 6 peamist ujumisstiili; koeraujumist; küliliujumist; liblikujumist; seliliujumist; rinnuliujumist ja vabaujumist. Ujumine mõjub organisimile igati positiivselt, aitab olla terve ja heas kehalises vormis kõrge eani. Ujumine on treening kogu organismile, kuna koormus langeb kõigile olulistele lihasrühmadele, see sobib kõigile vanuserühmadele. Spodiala on suurepärane treeningmeetod, sest aitab kaloreid põletada ning annab lihastele piisavalt koormust. Lisaks on ujumise puhul eriti positiivne, et spordialal esineb harva
2. Selili vee all libisedes võid hakata vallatlema: kätelseis ja kukerpall on juba keerulisemad. Kui tundub, et ninna läheb vett, puhu ninast õhku välja. 3. Kergeim viis sukelduda on painutades ülakeha vee alla nii nagu liigendnuga. Jalgade raskus annab hea algkiiruse. Pinnale tullakse lühemat teed pidi. 180 6. UJUTAKSE "KOERA" Kui oskad sukelduda, on sul kerge õppida "koera" ujumist. Õpi selgeks jalgade töö, siis käte töö ja hingamine ning lõpuks kõik koos. Lõbusat "koeraujumist"! 1. Liiguta puusadest sirgeid jalgu vaheldumisi madalas vees. Põlved painduvad vähe. Vesi ei pritsi, sest ainult kannad "lõhuvad" veepinda. Uju, käed põhjas. 2. Käte töö on ka vahelduv. Harjuta paigal seistes. Kühvelda vett kätega vaheldumisi. Võta veest kinni (tunneta vett), käi põhjas. 3. Ühenda libisemisega jalgade töö. Ühenda libisemisega käte töö. Hinga sisse ülalt- poolt veepinda ja hinga välja vette. See ongi "koeraujumine". 7. HÜPATAKSE
annaabi.ee 
