Text BAKTERHAIGUSED Mattias & Marten Bakterhaiguste põhitõed Baktereid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse patogeenseteks Enamik nest moodustavad mürgiseid aineid ehk toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi Erinevalt viirushaigustest, saab bakterhaigusi ravida antibiootikumidga, abi vältimisel ka vaktsineerimisest Bakteriaalsed haigused on enamasti nakkushaigused Nakatumisviisid Otsene kontakt Piisknakkus (sülg, veri jne) Toidu ja veega Sugulisel teel Siirutajate vahendusel Levimuimad ja tuntuimad haigused Puukborrelioos Puugihammustuse tagajärjel Tunnusteks on ringikujuline lööve hammustuskohalt, palavik, külmavärinad, liigesevalud ning lõpuks närvisüsteemihäired
Bakterirakul pole tuuma, kuid taimerakul ja loomarakul on. Bakterirakul on vibur ja piilid, kuid taimerakul ja loomarakul pole. 12. Kas on võimalik, et Eesti esimesel laulupeol osalenud bakter on elav tänaseni? Põhjenda vastust: Jah see on võimalik, kuna spoor aitab neil kaua elus püsida 13. Defineeri: Patogeensed bakterid:- Bakterid, mis sattudes inimese organismi põhjustavad haigusi Bakteritoksiinid:- Mürkained,kutsuvad esile koekahjustusi Tuumapiirkond:- Bakteriraku tsütoplasma piirkond, kus paikneb rõngaskromosoom Plasmiidid:- Kromosoomivälised DNA molekulid Gaasivakuool:- Valgulise membraaniga põiekesed, mis esinevad mõnede bakterite tsütoplasmas (aitavad vees elavatel organismil pinnale tõusta või laskuda) Spoor-: Kapslid, milles bakter võib säilitada eluvõime aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust ning desinfektsioonivahendeid
Viirused on redutseeritud organismid. Nende pärilikkuseainet, DNA-d või RNA-d, kaitseb valgukiht, mis tavaliselt on moodustunud vaid mõnest erinevast valkaine tüübist. Viiruseid on nii kestatuid adenoviirus kui ka kestaga (nt HIV ja herpesviirused). Nende vastu on ainult antikehad. Bakterid kui patogeenid: Bakterid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse patogeenseteks. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid e. toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Toksiinid on reeglina valgulised. Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused, mille tekitajateks on taimse ja loomse päritoluga tõvestavad mikroorganismid. Mikroobide põhimassi moodustavad saprofüüdid ehk oisklased, mis etendavad meie elus väga tähtsat osa (käärimisprotsessid, lämmastiku ringkäik looduses, roiskumisprotsessid jne.). Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigustekitaja sattuma vastuvõtlikku organismi. Selle teed on erinevad
Metanogeenid sünteesivad metaani sellistest ühenditest nagu h2, c02, äädikhape. Metanogeenste bakterite toimel moodustub metaani. Teatavasti on metaan oluline kasvuhooneefekti põhjustavatest gaasidest. 14. Milles seisneb bakterite roll lämmastikuringes? Bakterid on ainsad organsimid, mis suudvad lämmastkallikana kasutada õhulämmastiku 15. Kuidas mõjutavad patogeensed bakterid organismi? Enamik patogeenseid baktereid moodustub mürgiseid aineid ehk toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. 16. Nimeta üks bakteriaalne haigus? Kuidas see levib ja millised on haiguse sümptomid? Kuidas saab bakteriaalseid haigusi ravida? Tuberkoloos.Levib õhupiisknakkusena. Tuberkuloosi aktiivset vormi põdevatel inimestel on raskekujuline kõha (nad võivad ka verd köhida), valu rinnus, nõrkus, kaalu- ja isukaotus, palavik ning öised higistamishood. Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida ntibiootikumidega,
- Metanogeenste bakterite toimel moodustub metaani. Teatavasti on metaan oluline kasvuhooneefekti põhjustavatest gaasidest. 14. Milles seisneb bakterite roll lämmastikuringes? Bakterid on ainsad organsimid, mis suudvad lämmastkallikana kasutada õhulämmastiku. 15. Kuidas mõjutavad patogeensed bakterid organismi? Enamik patogeenseid baktereid moodustub mürgiseid aineid ehk toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. 16. Nimeta üks bakteriaalne haigus? Kuidas see levib ja millised on haiguse sümptomid? Kuidas saab bakteriaalseid haigusi ravida? Tuberkuloos. - levib õhupiisknakkusena. - tuberkuloosi aktiivset vormi põdevatel inimestel on raskekujuline kõha (nad võivad ka verd köhida), valu rinnus, nõrkus, kaalu- ja isukaotus, palavik ning öised higistamishood. - erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida ntibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest
valemiga CH3OH. Metanool on kergesti lenduv värvitu mürgine tuleohtlik kerge alkoholilõhnaga vedelik. Metanool ise ei ole ohtlik, kuid mürgised on selle lammutamisel organismis tekkivad ained sipelghape ja formaldehüüd, tekitades eluohtliku seisundi. Metanooli lammutavad inimorganismis samad ensüümid, mis nö tavalist alkoholi ehk etanooli, tekib happe liig organismis ehk atsidoos, okk, ajuturse ja muid taastumatuid koekahjustusi. Eluohtlikuks metanooli annuseks loetakse 30-240 ml. Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks ehk joogikõlbmatuks muutmiseks. Metanooli toodetakse peaaegu kõikidel kontinentidel: Aasias, Põhja- ja Lõunaameerikas, Euroopas ja Lähis-Ida riikides. Ülemaailmselt, üle 90 tootmispaigas toodetakse kokku umbes miljardit liitrit. Sellest u. 100 000 tonni kasutatakse iga päev keemias lähteainena või mootorikütusena
f g) Vajalikud bakterid on näiteks jämesooles, kurgus, nahal elavad bakterid g h) Nad on kasulikud kuna aitavad kaasa organismi toimimisele h i) Tõvestavad bakterid (patogeensed) eritavad toksiine (mürgiseid aineid) i j) Need ained on inimesele kahjulikud j 7. Millist kahju tekitavad bakterid inimesele · Mõned bakterid tekitavad bakterhaigusi · Patogeensete bakterite poolt moodustatud toksiinid kutsuvad esile koekahjustusi 8. Millist temperatuuri kasutatakse toiduainete steriilimisel, kuidas mõjutab spoore? Millist temperatuuri kasutatakse toiduainete pastöörimisel, kuidas mõjutab spoore? 9. Kuidas nakatub inimene järgmistesse bakterhaigustesse. a) Tuberkuloosi piisknakkusega b) Düsenteeriasse saastunud joogi ja toiduga c) Teetanusse haava kaudu d) Katku nakatunud loomade kaudu 10. Kuidas aitavad viiruste ja bakterite vastu
2. Sümbiondid taimede, loomade aj seentega. Inimese nahal on 1012 (inimese lõhn). Sooletorus elab enamasti soolekepike (aitab moodustada K-vitamiini). Mügarbakterid. Mügarbakterid elavad liblikõieliste juurtel. Muudavad lämmastiku taimedele kättesaadavaks nitraadiks. Veise maos elavad tselluloosi lagundajad. 3. Patogeenid bakterid mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid e. toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekandjaid. Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Funktsionaalne toit Toidule on lisatud midagi, et see parandaks inimese tervist. Biokeefir, biojogurt lisatud probiootilisi baktereid, mis parandavad seedimist, immuunsussüsteemi. ,,Hellus" sisaldab Eestis patenteeritud Lactobacillus fermentum ME3 mis hävitab düsenteeria, salmonelloosi ja ateroskleroosi.
PÕLETUSHAAVADE PÕHJUSED, DIAGNOOS, ESMAABI JA RAVI Põletus on kudede kahjustus, mis tekib kõrge temperatuuri mõjul kudedele. Põletushaavale sarnaseid koekahjustusi põhjustavad kudede kokkupuude kemikaalidega (söövitus) ja elektrivooluga. Põletuste põhjused: 1 Termilised põletused 2.Elektripõletused 3.Keemilised põletused (söövitused) 4.Kiirguspõletused 1. Termilised põletused 1.1.Tulised vedelikud 1.2.Leek 1.3.Kontaktpõletus 1.1.Põletused tuliste vedelikega · Tuline vesi, tee, kohv, supp · Inhalatsioonivedelikud · Boilerite, torude lõhkemine · Sauna põletus tulise auruga 1.2.Leegipõletused · Tulekahju · Küünlaleek
toimemehhanismiga antibiootikume, mõned neist blokeerivad bakterite genoomi replikatsiooni jm. Bakterid eritavad ka ise antibiootikume, mida saab kasutada vaktsiinidena bakterhaiguste puhul. Bakterite poolt toodetud mürgised jääkained, mida sisaldavad riknenud toiduained, võivad põhjustada seedehäireid. bakterite levimine Bakterid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi, nimetatakse patogeenseteks. Enamik neist moodustavad mürkaineid ehk toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Toksiinid on reeglina valgulised. Selleks, et oleks lihtsam haigestumist vältida, peab teadma, kuidas haigusetekitajad bakterid levivad. bakterite kasutamine toiduainetetööstuses Inimene kasutas baktereid või ja juustu valmistamisel juba ammu enne kui ta midagi teadis selliste organismide olemasolust. Bakterite abil toodetakse enamus piimasaadusi, näiteks hapupiim, keefir ja jogurt, samuti alkoholi, antibiootikume, veiniäädikat jm. orgaanilisi ühendeid.
aktiveerida neid, et nad elimineeriksid ründavad agendid. Kõige olulisemad leukotsüüdid on need mis on võimelised fagotsüteerima, näiteks neutrofiilid ja makrofaagid. Leukotsüüdid seedivad ja tapavad baktereid ja teisi mikroobe ning eemaldavad nekrootilist kude ja võõrkehasid. Leukotsüüdid samuti toodavad kasvufaktoreid mis aitavad koe taastamisel. Kui leukotsüüdid on tugevalt aktiveerunud võivad nad suurendada koekahjustusi ja pikendada põletiku, sest leukotsüütide produkti, mis hävitavad mikroobe ja nekrootilist kude võivad olla need samad mis vigastavad ka normaalset kude. Veresoone endoteel normaalses, mitteaktiveeritud olekus ei seo tsirkuleerivaid rakke ega takista nende läbipääsu. Põletiku korral on endoteel aktiveeritud ja võib siduda leukotsüüte. Leukotsüütide adhesiooni vahendavad leukotsüütide pinnavalgud mida kutsutakse intergriinideks
Kõrge soolsus või suhkru tase. Bakteriaalsed haigused Normaalne mikroflora Taimede, loomade ja inimesega koos elavad bakterid. Takistab organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudele. Aitab kaasa toitainete seedimisele ja imendumisele. Stimuleerib antikehade teket. Bakterid sünteesivad erinevaid vitamiine. Bakterid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse pato geenseteks. Enamk neist moodustavad mürgiseid aineid ehk toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõkestavaid haigus tekitajaid. Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Nakatumine bakterihaigustesse Bakteraalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused. Nakkusviisid: a) Piisknakkus(tuberkuloos) b) Saastunud toidu ja joogiga(salmonelloos) c) Siirutajad(puukborrelioos) d) Otsene kontakt haigusega(pidalitõbi) Bakterite roll looduses 1
võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, esineb aga teisigi mooduseid.Sobiva temperatuuri juures, milleks on enamasti umbes 37° C, võib pooldumine toimuda iga 20 minuti järel. Bakterid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi, nimetatakse patogeenseteks. Enamik neist moodustavad mürkaineid ehk toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Bakteriaalsed haigused on enamasti nakkushaigused. Inimene kasutas baktereid või ja juustu valmistamisel juba ammu enne kui ta midagi teadis selliste organismide olemasolust. Bakterite abil toodetakse enamus piimasaadusi, näiteks hapupiim, keefir ja jogurt, samuti alkoholi, antibiootikume, veiniäädikat jm. orgaanilisi ühendeid. Ka roiskumine, sealhulgas toiduainete riknemine, on bakterite tegevuse tagajärg. Inimene kasutab baktereid veel naha
erinev. Põletus on koekahjustus, mis tekib soojuse või söövitava keemilise aine toimel. Koekahjustuse sügavus oleneb kontakttemperatuurist ja toimeajast. Sügava põletuse võib esile tuua isegi 52 o C temperatuur 20 minutiga. 60-70o C temperatuuriga kohv võib tekitada pindmise põletuse mõne sekundiga. Üle saja kraadise temperatuuriga kontaktkehaga kokkupuutumine kutsub esile sügava põletuse, mis põhjustab tõsiseid koekahjustusi. (Härmä 2007: 166). Põletusi saab liigitada põletushaavade klassifikatsiooni järgi pindmisteks ja sügavateks põletusteks. Pindmiste põletuste hulka kuuluvad erütematoossed põletused (I aste), villilised põletused (II aste) ja osalised dermaalsed põletused (II aste). Sügavaid põletusi nimetatakse dermaalseteks põletusteks (III aste). (Kaha 2010: 22). Samuti rühmitatakse põletusi tekkepõhjuse järgi termilisteks põletusteks, elektripõletusteks ning keemilisteks põletusteks
Normaalne mikrofloora on enamasti kahjutu ja selle koostis sõltub paljudest faktoritest. Normaalne mikrofloora kaitseb organismi haigusetekitajate eest, takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele, stimuleerides antikehade teket. Patogeensed bakterid ja toksiinid Bakterid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse patogeenseteks. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid e. toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Toksiinid on reeglina valgulised. Et mitte haigestuda, peab teadma, kuidas haigusetekitajad bakterid levivad. Haigused ja vaktsiinid Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused, mille tekitajateks on taimse ja loomse päritoluga tõvestavad mikroorganismid. Mikroobide põhimassi moodustavad saprofüüdid ehk oisklased, mis etendavad meie elus väga tähtsat osa (käärimisprotsessid, lämmastiku ringkäik looduses, roiskumisprotsessid jne.)
o Takistab organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele o Aitab kaasa toitainete seedimisele ja imendumisele o Stimuleerib antikehade teket o Bakterid sünteesivad vitamiine, nt B-rühma vitamiiine ja K. o Bakterid, miks inimese organismi tungides põhjustavad haigusi, nimetatakse patogeenideks. o Enamike neist moodustavad mürgiseid aineid e. toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. o Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid o Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaiguseid ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. DIFTEERIA o Levimisviis: piisknakkus o Haigusnähud: tursunud lümfisõlmed, köha, häälekaotus, palavik, neelamisraskused. o Ennetamine: mitmed vaktsineerimised o Ravi: ravitakse antioksiiniga ja antibiootikumidega SALMONELLOOS
Isegi 20% võistlejatest kannatas küsitluse hetkel õlavalude käes. (Danskanen, Tarto, Tõnus) Õlalihaste ülesanne on liigutada ja toetada kätt erinevates liigutustes. Sulgpallis võimendab õlapiirkonna probleeme veel asjaolu, et suurem osa liigutustest toimuvad õlapiirkonnast kõrgemal kiirete ja teravate liigutustena. Õlavigastusi põhjustavad puudulik löögitehnika ja lihaste ebaproportsionaalne areng. Sulgpalluritel esineb tavaliselt ka liigesemoka servade ja liigeseõõnte koekahjustusi Sulgpallis kasutatakse eest võrgulööke sooritades ka abaluu piirkonnas olevaid lihaseid, mitte ainult küünarvarrepööret, kogu õlavart viiakse edasi abaluu piirkonnas olevate lihaste abiga. ( Foto 1) Õlatraumade ärahoidmiseks on sobilikud tasakaalu nõudvad jõuharjutused õlaliigese piirkonnas, rõhk tuleb asetada ka õlavöötmele, kaelalihaste treenimisele. Abivahenditeks sobivad hästi kummist nöörid ja kerged hantlid.
antikehade tekke ja kaitsevad inimest haigusetekitaja eest · Toksiin aine, mida patogeen toodab või omab ja mis häirib normaalset peremeesorganismi metebolismi · Endotoksiin toksiin, mis vabaneb bakteri autolüüsil või lüüsil fagotsüüdis · Eksotoksiin toksiin, mida eritatakse kasvavate rakkude poolt · Superantigeen toksiin, mis aktiveerib immuunsüsteemi väga tugevalt ja see toob kaasa koekahjustusi · Voogamine kollektiivne viburitega liikumine tahkel pinnal · Skotofobotaksis kiire tagasipöördumine pimetsooni kui satutakse valguse kätte Inimesed: · Oparin RUS, 1920.a näitas, et tingimused primitiivsel Maal toetasid keemilisi reaktsioone · Haldan Ingl., 1920.a näitas, et tingimused primitiivsel Maal toetasid keemilisi reaktsioone · Sidney Fox tilgutades savile monomeeride lahust, aurustas selle ja näitas et monomeerid
Parasiidid põhjustasid kehvema toitumisseisuse ja tuhmima sulestiku ning rohkelt leukotsüüte (põletiku näitajad). Seega see nakkus on rohevindile kulukas. Need isendid kes said karotenoide (antioksüdante) lisatoiduna, neil oli parem toitumusstaatus ja madalam oksüdatiivne stress. · Millest võib olla tingitud immuunvastuse kulukus? Võib olla tingitud immuunpatoloogiast - oksüdatiivsest stressist, mis põhjustab koekahjustusi. Haigestumine on energeetiliselt kulukas protsess. Immuunsus võib olla kaasasündinud (mittespetsiifiline, esmane immuunvastus, kulukate tagajärgedega) või omandatud (spetsiifiline; jätkuv immuunvastus). Ülemäärane ja kontrolli alt väljunud immuunvastus võib olla organismile ohtlik (nt allergia, autoimmuunhaigused).
Pasteur pani aluse füsioloogilis-biokeemilisele mikrobioloogiale, tööstusmikrobioloogiale ja meditsiinilisele mikrobioloogiale. 5 Joseph Lister Inglise kirurg. Võttis omaks Pasteuri vaated (haavanakkused). Desinfitseeriv lahus: fenoolilahus. Operatsioonijärgne suremus vähenes kiiresti. Robert Koch Meditsiinilise mikrobioloogia rajaja. Huviobjekt oli siberi katk. Seni arvati, et mitte bakterid ei põhjusta koekahjustusi peremeesorganismis, vaid et kahjustunud koes leitavad bakterid on kudede haigusprotsesside (lagunemise) tagajärg. Võttis kasutusele esimesed söötmed mikroobide kasvatamiseks (keedetud kartulilõigud, zelatiin, agar) KOCHI-HENLE POSTULAADID Tingimused, mis peavad olema täidetud, et tõestada, et just mingi konkreetne haigusetekitaja põhjustab just seda konkreetset haigust. Töötati välja siberi katku tekitajat uurides. 1
Intratsellullarsed mikroobid: fagotsüüdid + TH1, CTL Parasiit-infektsioonid (helmindid): IgE, eosinofiilid, TH2 Printsiip 3 Infektsioonide ja immuunvastuse evolutsioon- nii mikroobid kui peremehed võitlevad oma ellujäämise eest. Infektsioonide tulemus on tasakaal peremehe immuunvastuse ja mikroobide võime vahel seda taluda. Peremehe immuunvastus (eriti viiruste vastane) põhjustab peremehele endale koekahjustusi. 26. Immuunvastus viirushaigustele. Millised faktorid reguleerivad immuunvastust viirushaigustele. Kirjelda gripiviiruse näitel, mis toimub, kui esimesed partiklid sisenevad kurgu limaskesta rakkudesse. Millised tsütokiinid siin osalevad ja millised rakud neid toodavad? IFN-id takistavad viiruse paljunemist. NK- rakud ründavad ja hävitavad nakatunud rakke, kui nende pinnal on vähenenud MHCI hulk. Antikeha tõkestab viiruse sisenemise rakku, soodustab fagotsütoosi ja
BAKTERIAALSED HAIGUSED Normaalne mikrofloora. Taimede, loomade ja inimestega koos elavad bakterid. Takistab organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele. Aitab kaasa toitainete seedimisele ja imendumisele Stimuleerib antikehade teket Bakterid sünteesivad vitamiine. Patogeensed bakterid. Bakterid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid ehk toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Nakatumine bakterhaigustesse Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused. Nakkusviisid: Piisknakkus. Nt difteeria, läkaköha, tuberkoloos Saastunud toidu ja joogiga. Nt salmonelloos, koolera, botulism, düsenteeria Siirutajad. Nt puukborrelioos, Otsene kontakt haigega
Seerumtõve kliinilised nähud on külmavärinad, palavik, lööve, artriit ning mõnikord ka glomerulonefriit. Haiguse puhkemine langeb kokku antikehade kujunemisega võõrseerumis olevate lahustuvate proteiinide vastu; need antikehad moodustavad immuunkomplekse üle kogu keha. Need immuunkompleksid fikseerivad komplemendi ning võivad seostuda ja aktiveerida Fc retseptoreid kandvaid leukotsüüte ja komplemendi retseptoreid; need põhjustavad ulatuslikke koekahjustusi. Arthuse reaktsioon Arthuse reaktsioon esineb inimestel väga harva. Hemorraagiline nekroos ravimi süstekohal, putuka hammustus või nõelamine võib soodustada Arthuse reaktsiooni. Arthuse reaktsiooni limiteeritud vorm võib esineda allergia desensitiseeritud injektsiooni kohal, kui süstitud allergeenid on hakanud genereerima IgG blokeerivaid antikehi. Kuna IgG tase on väga madal, siis kutaanne ning subkutaanne
spontaanselt peatub. Ajutiseks köndi korrastamiseks võib piisata rõhksidemest ja jäseme kõrgemale asetamisest, žgutti on vaja juhul, kui esineb eluohtlik verejooks, mida pole võimalik rõhksidemega peatada, kuid žguti pikaajaline kasutamine (üle 2 tunni) võib tekitada täiendava reperfusioonikahjustuse. Arterite tagasitõmbumise tõttu ei saa neid ka veresooneklemmidega haarata. Klemmide kontrollimatu asetamine toob tihti kaasa täiendavaid koekahjustusi, mis halvimal juhul võivad teha retransplantatsiooni võimatuks. Et lühendada sooja isheemiaaega, transporditakse amputeeritud koeosa retransplantatsioonikotikeses jahutatuna. Retransplantatsioonikotikese puudumisel mähitakse amputeeritud koeosa steriilsesse niiskesse sidemesse või rätikusse ja pannakse puhtasse plastikkotti, mis suletakse veekindlalt. See omakorda pannakse teise plastikkotti, mis täidetakse puhta külma veega
annaabi.ee 
