Transplantatsiooniimmuunsus Siirdamine ehk transplantatsioon on elavalt inimeselt või surnud isikult elundi või loe eemaldamine ja selle raviotstarbeline ülekanne teisele isikule retsipiendile. Organism reageerib immuunreaktsiooniga igale elusrakule ja ainele, mis sisaldab geneetiliselt võõrast informatsiooni. See on aluseks transplantatsiooniimmuunsusele: kui doonor ja retsipient erinevad kasvõi ühe geeni osas, mis kontrollib koeantigeenide sünteesi, tekib retsipiendil immuunsusreaktsioon transplantaadi vastu ja viimane hukkub (toimub äratõuke- ehk hülgamisreaktsioon). Olenevalt geneetilisest erinevusest, võrreldes retsipiendiga, jaotatakse transplantaadid: 1) autogeenne transplantaat ühe ja sama indiviidi kude kantakse keha ühest piirkonnast teise. Siin puudub võõrinformatsioon ja ei kutsu esile äratõuke reaktsiooni; 2) isogeenne transplantaat sarnane eelmisele
Tsübriid- tsütoloogiline hübriid, terminit kasutatakse somaatiliste hübriidide puhul Hübridioomid- vere kasvajarakkude ( müeloomide) ja lümfotsüütide somaatilisest liitumisest saadud hübriidrakud; kasutatakse monoklonalsete antikehade tootmisel 78. Residentsusgeneetika, immuunogeneetika · Resistentsusgeneetika uurib ( haigus) resistentsususe sõltuvust pärilikest teguritest taimedel · Immuunogeneetika- uurib immuunsuse sõltuvust pärilikest teguritest, eri indiviidide koeantigeenide erinevust ja kudede sobimatuse põhjusi Immunogeneetiliste uurimiste alguseks peetakse aastat 1900, mil K. Landsteiner Terminit immunogeneetika tähistab teadust, mis kasutab immunoloogia meetodeid isendite geneetiliste iseärasuste määramiseks. imuunsuse geneetika e. teadusharu, mis uurib immuunsust tingivate faktorite geneetikat. 79. Resistentsus ja immuunsus taimedel Immuunsus on organismi võime neutraliseerida organismile võõraid, kõrgmolekulaarseid, peamiselt valgulisi ühendeid
annaabi.ee 
