Piison Pürg e. euroopa piison (Bison bonasus) Ühed ürgsemad loomad imetajate peres, kes on püsinud peaaegu muutumatuna mammutite ja karvaste ninasarvikute aegadest saati. Pürg ehk euroopa piison (Bison bonasus) hävitati loodusest täielikult 20. sajandi alguses. Tehistingimustes oli säilinud siiski veel 56 looma, kellest põlvnevad kõik tänapäeval nii looduses kui tehisoludes elavad pürjad. Selle liigi säilitamine on hea näide loomaaedade edukast liigikaitselisest tegevusest. Algselt asustas pürg ehk euroopa piison (Bison bonasus) suuremat osa Euroopa leht- ja segametsavööndist. Inimasustuse laienedes pürgade levila ahenes. Veel keskajal elasid pürjad koos käesolevaks ajaks välja surnud ürgveiste ehk tarvastega Kesk- ja Ida-Euroopa sügavates metsades. Kesk-Euroopas hävitati pürjad XVIII sajandil. XIX sajandil olid pürgadest järele jäänud vaid kahe alamliigi riismed. Euroopa pürja (B. b. bo...
pühvlid on suuresti kasutatud lihasaaduste pärast, ei ole neid siiski kasutatud ainul sel eesmärgil, enne nüüdset. Kuna varem tehti lihaks peamiselt vanu loomi, ei ole imestada, et pühvli liha peeti nõrga kvaliteediga lihaks. See aga ei pea paika noorloomade liha kohta. Loomad, kelle pidamis- ja söötmistingimused on head, omavad pehmet ning hästi vastuvõetavat liha. Pühvlite lihakeha on rohkem musklilisem ning nende luu- ning rasvasuhe on madalam võrreldes laialdaselt levinud koduveisega. Kuna pühvli liha sisaldab vähem küllastunud rasvaineid, peetakse seda heaks dieedi osaks. Kuna inimarvukus suureneb, on ka suurem nõudlus liha järele. Tänu sellele on hakatud kasutama ka rohkem pühvliliha. Kuna pühvlilihal on head omadused, ei tohiks seda võtta kui nn lihapalli liha, vaid tuleks liigitada kõrgema kvaliteediga lihade hulka, eriti noorloomade lihasaadused. Lisaks on pühvlilihas 10% rohkem mineraalaineid, 67% vähem kolesterooli ning 92% küllastunud rasvu.
annaabi.ee 
