poolest. (läikivad esemed:lusikad, võtmed!?) Värvuselt põhiliselt hallikas. Tuvitiivad on pealtpoolt hallid, altpoolt sageli heledad. Lind hoiab saba lennu ajal tavaliselt lehvikuna laiali. Tuvi eelistab elupaigana inimasulaid. Sööb teravilja, taimi ja ka jäätmeid Tuvidei karda inimest ning sageli otsivad ise nendega kontakti. Samas aga ei tohiks ettevaatust unustada, on ju tuvid paljude haiguste edasikandjad. Põldvarblane on koduvarblasest veidi väiksem. Erinevalt koduvarblasest on põldvarblase lagipea punapruun ja põsk valkjashall, must laik keskel. Käitumiselt sarnaneb põldvarblane koduvarblasega. Koduvarblane elab üksnes inimasulates, aga ometi ei usalda ta inimest kuigivõrd. Pisikest pöialpoissi on nimetatud ka Euroopa koolibriks. Kaalub ainult 5 - 6,5 g. Üle lagipea käib tal kitsa äärisega kuldkollane triip, tiibadel on kaks valget vööti ja selg on rohekas.
on Eestis paigalind. Eesti mandriosa kultuurmaastikul ja asulates tavaline ,LääneEesti rannikualadel on põldvarblasi harvem näha, läänesaartel väga haruldane. Osa varblasi võtab sügisel ette ulatuslikke asukohavahetusi ja rändeid, jõudes sadade kilomeetrite kaugusele. Põldvarblane on heitliku levikuga, ilmudes äkitsi ja kadudes mõne aasta pärast sellest kohast täielikult. Levik on tihedalt seotud maaviljelusega. Põldvarblane on koduvarblasest pisut väiksem. Isas ja emaslinnud on välimuselt sarnased. Linnu selg on mustapruunitriibuline, tiival kaks valkjat vööti, kollakas päranipuala, pealagi sokolaadipruun, pisut nurgelise musta laiguga valged põsed, noka all must kurgulaik, pruuni pealae ja pruunitriibulise seljasulestiku vahel on peenike valge kaelus. Alapool pisut kollakashall, ilma triipudeta. Põldvarblane ei põlga ära inimasustust. Suurlinnadesse põldvarblane väga ei tiku,
annaabi.ee 
