Majanduse elavnedes hakkab tasapisi ka inflatsioon tekkima lähemale euroala keskpankade ühisele eesmärgile, milleks on inflatsiooni hoidmine euroalal keskmiselt veidi alla 2%. Varaostudeni on keskpangad jõudnud seetõttu, et majandusaktiivsusele ning inflatsiooni juhtumiseks tavapäraselt kasutavad intressimäärad on jõudnud nilli lähedale ning nendega pole enam võimalik majandust mõjutada. Valuutakommitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem - Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. Rahabaas tagatud kulla või välisvaluuta varudega. Eesti panga põhiülesanded: - Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises - Osalemine finantsstabiilsuse tagamises - Usaldusväärsete ja hästi toimivate arvestussüsteemide käigushoidmine ja arendamine - Eesti stabiilsuse ja kestliku majandusarengu teostamine jne Rahapoliitika e.monetaarpoliitika • Eesmärk reguleerida raha pakkumist
järelmaks 27. Pangakaardid ettevõtetele - Deebetkaardid- oma raha (MasterCard Business, Business Debit), Krediitkaardid- krediidi suurus oleneb ettevõtte käibest, mitte õigeaegsel tagasimaksmisel intressid(MasterCard Business, ärikliendi krediitkaart, kuldkrediitkaart) Virtuaalkaart (toimib kui krediitkaart, aga oma raha peale kanda) 28. Valuuta otsene ja kaudne kurss - Otsene kurss näitab, mitu ühikut koduvaluutat on vaja ühe ühiku välisvaluuta ostuks. Kaudne kurss näitab, mitu ühikut välisvaluutat on tarvis ühe ühiku koduvaluuta ostmiseks. Praegu Eestis kasutatakse kaudset kurssi, mis on halvem kui krooni ajal. 29. Valuuta hinnanoteering ja mahunoteering Hinnanoteeringu puhul jagatakse valuutade väärtusi. Näiteks euro ja USA dollari puhul võib esitada hinnanoteeringu järgmiselt: EUR /USD =1,44. Mahunoteeringu puhul jagatakse valuutade koguseid. See tähendab, et odavamat valuutat
soovinud järjekordse suure panga pankrotti, otsustatakse panga päästmiseks ühendada ta arengupangaga, kelle seisundit hinnati sel hetkel heaks. Ühendamise käigus selgus, et arengupanga finantsseis osutus veelgi hullemaks, võrreldes Sotsiaalpangaga. VALUUTATURG Valuutaturg on finantsturg, kus üksikisikud, ettevõtted, ning krediidiasutused ostavad ja müüvad valuutat(välisvaluutat). Välisvaluuta vajadus võib tekkida erinevatel põhjustel nagu näiteks : 1)turism, kui tuleb vahetada koduvaluutat 2) kui ettevõte tahab teostada importi 3)kui otsustatakse investeerida välisriiki 4)või tegeltakse spekulatiivsete tehingutega, et kursivahedest teenida. Valuuta vahetamise vajadus võib tekkida ka näiteks eksportival ettevõttel, kes näiteks müüb tooteid Inglismaale ning talle makstakse Inglise naelades ning seejärel võib eksportijal tekkida vajadus naelad eurodeks ümbervahetada. Loomulikult toimuvad valuutatehingud ka pankade vahel ja
keskpangad rakendavad riigi majanduselu, eriti raha ostuj6u ja valuutakursi m6jutamiseks 3l'* Valuutaturg majandussuhete sfäär , kus sooritatakse välisvaluuta ja seda asendavate maksedokumentide ostu-müügi ning vahetustehingud 32. * valuutakurss - ühe valuuta hind teises valuutas , ühe riigi raha kurss teiste riikide rahade suhtes 33. Valuuta otsene ja kaudne noteering Otsene noteering näitab, mitu ühikut koduvaluutat on vaja ühe ühiku välisvaluuta ostuks. Kaudne noteering annab teada, mitu ühikut välisvaluutat on vaja ühe ühiku koduvaluuta ostuks. 34. * Punkt valuutaturul - 0,0001 e 1/10000 rahaühikut 35. Spot -ja forwardkurss Spot e hetkekurss on valuutakurss, millega antud päeval ostetakse ja müüakse valuutat. Tähtajakurss e forward on kurss, millega s6lmitakse ostu/müügitehing tulevikus. 36. * ValuutaarbitraaZ - tähendab valuuta üheaegset ostu ja müüki kasumi saamise eesmärgil. 37
Maailma valuutaturg kujuneb eri riikide pankade korrespondentsisidemete kaudu. 31. valuutakursi mõiste ühe valuuta hind teises valuutas, ühe riigi raha kurss teiste riikide raha suhtes. Selle väljendamiseks võib kasutada otsest või kaudset noteeringut. 32. valuuta kaudne ja otsene noteering Kaudne annab teada, mitu ühikut välisvaluutat on vaja ühe ühiku koduvaluuta ostmiseks. Otsene näitab, mitu ühikut koduvaluutat on vaja ühe ühiku välisvaluuta ostuks. 33. punkti mõiste valuutaturul punktiks nim valuutaturul 0,0001 ehk 1/10000 rahaühikut. 34. spot- ja forward kurss Hetke- e spot-kurss on valuutakurss, millega antud päeval ostetakse ja müüakse valuutat. Tähtajakurss e forward-kurss kurss, millega sõlmitakse ostu/müügitehing tulevikus. 35. valuutaarbitraazi mõiste Arbitraaz tähendab valuuta üheaegset ostu ja müüki kasumi saamise eesmärgil
273 + 500 000 € Valuuta interventsioon Nagu eelpool selgus mõjutab keskpank raha pakkumist vabatehingute diskontomäära ja kohustusliku reservimäära abil. Nim meetodit avaldavad valuutaressurssidele vaid kaudset mõju, otseseks mõjutamiseks kasutab keskpank valuutainterventsiooni. Selle eesmärgiks on valuutakursi hoidmine soovitud tasemel või mingites piirides, milleks keskpank ostab koduvaluuta eest kokku välisvaluutat või välisvaluuta eest koduvaluutat. Majandusteadlaste arvates on valuutainterventsioon kõige mõjusam kui 1. See on valuutaturule üllatus- seetõttu on järjestikuse interventsioonide korral esimene kõige mõjusam 2. Interventsiooni ümber tehakse kõvasti lärmi, varjatud või poolsalajased interventsioonid annavad reeglina hoopis viletsama tulemuse 3. Mitu keskpanka tegutseb koordineeritult Eristada saab 2 liiki valuuta interventsiooni: 1. Neutraliseeritud 2. Neutraliseerimata
30. Valuutaturu mõiste- on majandussuhete sfäär, kus sooritatakse välisvaluuta ja seda asendavate maksedokumentide (tsekid, vekslid, elektroonilised maksekorraldused jms.) ostu-müügi ning vahetustehingud. 31. Valuutakurss- on hind mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma. 32. Valuuta otsene ja kaudne noteering Valuutakurssi väljendamiseks võib kasutada otsest või kaudset noteeringut. 1)Otsene noteering - näitab mitu ühikut koduvaluutat on vaja ühe ühiku välisvaluuta ostuks. 2)Kaudne noteering - annab teada, mitu ühikut välisvaluutat on vaja ühe ühiku koduvaluuta ostmiseks. 33. Punkti mõiste valuutaturul Punktiks nimetatakse valuutaturul 0.0001 ehk 1/10000 rahaühikut. 34. Spot- ja forward- kurss. Igal valuutal on siseturul kujunenud välja keskmine vahetusväärtus, mille ümber hinnad kõiguvad. Seega peaks valuutade vahetuskursi aluseks olema vahetatavate valuutade ostuvõime erinevus. 1)Hetke- e
Neg aspektid-puudub iseseisev rahanduspoliitika,väheneb keskpanga sõltumatus Valuutaliidu moodustamine nendes riikides tegutsevatest keskpankadest(eurosüst-euro,Kesk-ja Lääne Aafrika-frank). Riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast. Valuutakomitee e. sõltumatu emiteerija süsteem-Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. Rahabaas tagatud kulla või välisvaluutavarudega. Ringluses olevat raha hulka võis muuta vaid emiteerija kulla ja välisvaluuta reservide muutmisega. Traditsiooniline kursi fikseerimine ankurvaluuta suhtes. Keskpank seob oma valuuta teise keskpanga valuutaga. Valuutakurss võib kõikuda. RAHAPOLIITIKA 10
vääringus kulla vastu vahetada). Bretton Woods’i süsteem. ’30 loobuti maailmas kullastandardist. 1944. aastal USA’s Bretton Woodsi moodustatud valuutaliidu otsusega võeti kohustus ostma kulda hinnaga 35$ / unts. ’70 oli süsteem oma aja ära elanud ning 1971. augustis loobus USA viimase riigina kulla- valuuta fikseeritud suhtest. Valuutakomitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem – keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. Ringluses olevat raha hulka võis muuta vaid emiteerija kulla ja välisvaluuta reservide muutmisega. 8. Krediitraha Krediitraha on raha, mis põhineb usaldusel. Pangatähed ei ole tagatud väärismetallivaruga. Selle vahetamise kohustust mingiks reaalvaraks keskpangad ei taga. Samas on krediitraha emiteerimise ainuõigus ainult riigi keskpangal või kommertspangad teostavad emissiooni keskpanga antud volituse alusel
11. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest Valuutakursi liigi järgi: Rahvusliku maksevahendi puudumine ehk ametlik või formaalne nn dollariseerimine. Kasutatakse teiseriigi valuutat (paralleelselt oma valuutaga).Riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast. Valuutaliidu moodustamine nendes riikides tegutsevatest keskpankadest. (eurosüsteem euro) Valuutakomitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. Traditsiooniline kursi fikseerimine ankurvaluuta suhtes. Keskpank seob oma valuuta teise keskpanga valuutaga. 12. Valuuta stabiliseerimise põhimeetodid Devalveerimine ehk devalvatsioon valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Revalveerimine rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmine välisvaluutade või kulla suhtes. Nullifitseerimine käibelolevate rahamärkide tunnistamine täiesti väärtusetuteks ja uute
annaabi.ee 
