145. enter into lepingusse astuma 146. party obliged kohustatud osapool 147. freedom of contract lepinguvabadus 148. will of the promisor lubaduse andja tahe 149. manifestation tahteväljendus 150. reasonable expectations mõistlike ootuste teooria 151. fulfil the obligation kohustust täitma 152. terms and content of the contract lepingu tingimused ja sisu 153. door to door contracts koduukselepingud 154. standard contacts tüüplepingud 155. withdraw from the contacts lepingust taganema 156. creation of obligations kohustuste tekitamine 157. uniform definition ühtne määratlus 158. create or change the legal relationship 159. common intention ühine tahe 160. legally bound õiguslikult seotud 161. offeror pakkuja 162. offeree pakkumuse saaja 163. authorised (evidenced) in writing 164
B2C (Business to Consumer) ehk tarbija-ettevõtja vahel sõlmitud leping B2B (Business to Business) ehk lepingud ettevõtjate vahel P2P (Private to Private) ehk lepingud isikute vahel, kes ei ole tarbijad ega ettevõtjad teineteise suhtes VÕS § 1 lg 4: Seadusest võib tuleneda, et lepingule või muule võlasuhtele kohaldatakse erireegleid juhul, kui lepingu või võlasuhte pooleks on tarbija või ettevõtja. 2) Situatsioonispetsiifiline- nt koduukselepingud, tüüptingimustel sõlmitud lepingud, väljaspool majandus- või kutsetegevust sõlmitud lepingud, sidevahendite abil sõlmitud lepingud VÕS § 1 lg 5 järgi on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Aga: VÕS § 144 lg 1: Tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. VÕS § 208 lg 4: Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb
Tüüptingimus võib olla lepingu tingimuseks sõltumata sellest, milline on selle tingimuse ulatus, millisel viisil on tingimus lepingus kajastatud või mis vormis on leping sõlmitud. (4)Tüüptingimustega lepingute sõlmimisele kohaldatakse lepingute sõlmimise üldsätteid, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti. 10. Koduukselepingud ja lepingu sõlmimine sidevahendite abil - Oma iseloomult puudutavad vallasasjade müüki. Enamjaolt müügilepingut. Need on sellised lepingud, kus ettevõtja teeb tarbijale pakkumise vallasasja omandamiseks ja see pakkumine tehakse erandlikes kohtades. Selleks võib-olla tarbija eluruum või töökoht, samuti tänav või ühissõiduk. Põhimõte on see, et taolised pakkumused on üllatavad, tarbija ei
Nt kui välistatakse tarbija õigus mingisuguste vastutuse kohaldamine mingisuguse teenuse osutaja suhtes. Tüüptingimus ei tohi puudutada tarbijakaitse õigusi. Samuti tähtaegade puhul, kui teisel lepingupoolel on äärmiselt lühike tähtaeg omapoolsete nõuete esitamiseks jne. Välistatakse kahju hüvitamise nõue. Nt kui töökohas läheb ära elekter, siis kahjunõude esitamise välistamine loetakse ebamõistlikuks. 13. Koduukselepingud ja lepingu sõlmimine sidevahendite abil. Vallasasja üleandmise või teenuse osutamise leping, mille puhul majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik (pakkuja), teeb tarbijale pakkumuse või ettepaneku asuda läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks: 1) tarbija eluruumis või töökohas või nende vahetus läheduses, välja arvatud juhul, kui tarbija töökoha või eluruumi külastamine pakkumuse või ettepaneku tegemiseks toimus tarbija eelneval selgesõnalisel soovil;
(3) Käesolev peatükk ei reguleeri esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid õigusi ja kohustusi. 12.Tüüptingimustel lepingu sõlmimine Selleks ,et tüüptingimused muutuksid lepinguosaks on vaja kolme tingimuse täitmist: 1. tingimuse kasutaja peab enne lepingu sõlmimist või lepingu sõlmimisel neile selgelt viitama; 2. teisel poolel peab olema võimalus tüüptingimuste sisust teada saada; 3. teine pool peab olema tüüptingimuste kasutamisega nõus. 13.Koduukselepingud ja lepingu sõlmimine sidevahendite abil (1) Väljaspool äriruume sõlmitav leping on leping, mis sõlmitakse: 1) ettevõtja ja tarbija üheaegsel kohalviibimisel kohas, mis ei ole ettevõtja äriruum; 2) ettevõtja äriruumides või sidevahendi abil vahetult pärast seda, kui ettevõtja on tarbija ja ettevõtja üheaegsel kohalviibimisel pöördunud tarbija poole isiklikult ja individuaalselt kohas, mis ei ole ettevõtja äriruumiks, või
kahjustav ja seetõttu tühine (§42 lg 3 p 29,33) b) seadusest tulenev taganemisõigus – seadusest tulenevad taganemisõigused võib jaotada kaheks grupiks. Esimese grupi moodustavad sellised seadusest tulenevad taganemisõigused, mille eesmärk on tagada ühele lepingupoolele pärast lepingu sõlmimist teatav järelemõtlemisaeg, mille jooksul tal on õigus enda lepinguga seotusest vabastada. Nt tarbijalepingud (koduukselepingud §49, sidevahendite abil sõlmitud lepingud §56, tarbijakrediit § 409). Teise grupi moodustavad taganemisõigused, mis kujutavad endast õiguskaitsevahendit lepingu rikkumise korral. Üldsätteks on VÕS § 116, mis sätestab lepingust taganemise õiguse lepingust tuleneva kohustuse olulise rikkumise korral. Tulenevalt VÕS § 116 lg 1 on lepingust tagaenmise kui õiguskaitsevahendi kasutamise eelduseks ka oluline lepingurikkumine Taganemisavaldus