Varvaste vahel on ujunahk. Valge rõngad silmade ja kõrvade vahel. Levik: kogu Euroopa, v.a. osa Briti saartest ja enamus Skandinaavia poolsaarest.Arvukus Eestis: tavaline Toitumine: Üsna liikuvad loomad, kes söövad kõike, millest jõud üle käib (roomajaid, kahepaikseid, pisinärilisi, siile, jäneselisi, kanalisi, putukaid, usse, limuseid). Tähtsaimaks toiduobjektiks on hiired ja kahepaiksed, varakevadel ka raibe. Vähesel määral sööb marju ning toidurohkuse korral kogub varusid. Tuhkur võib korraga murda rohkem saakloomi kui süüa jõuab, seetõttu on kanakasvatajad vahel väga kurjad tuhkru peale. Sigimine; Jooksuaeg on märtsis-aprillis, tiinus kestab ca 1,5 kuud ning pojad sünnivad mais. Pesakonnas on 4-6 poega, kes iseseisvuvad sügiseks, sünnivad maikuus. Suguküpseks saavad aastaselt. Probleemid: Lubatud jahiviisid ja aeg: kastlõksuga, puult või ehitiselt kohe surmava püünisrauaga, samuti varitsus- ja hiilimisjahina ja jahikoeraga 1.okt-28.veeb.
Koprad võtavad uue partneri vaid siis kui vana hukkub. Elatakse koos mitme-aastaste poegade ja erinevate pesakondadega. On väga territoriaalsed loomad - märgistatakse anaalnäärmetega. Karvkatte võidmiseks on tugevalt arenenud rasunäärmed, mis toodavad tugevat kollast tugevalõhnalist kopranõret. Väga hea ehitustegevusega, samuti suudavad sukelduda umb.20 min, sel ajal sulguvad kõrvaavad nahakurruga. Vaenlaseks on suurkiskjad. Poegadele aga saarmas, rebane, tuhkur, naarits, havid, kotkad. PÄHKLINÄPP (Muscardinus avellanarius) - hiiresuurune, roostjaskollane, oranzi seljaga ja heleda kõhualusega loom. Elab leht- ja segametsade servaaladel. Peamiselt taimtoiduline - seemned, viljad, tõrud, marjad, pungad, putukad. Sigib 2 korda aastas, pesas 3-5 poega. Tiinus kuni 25 päeva, imetamine kestab umbes kuu. Põhiliselt öise eluviisiga. Talvitub maa sees külmumispiirist allpool. Talveuni septembrist aprillini.
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.htm) Kasvukoha järgi ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
