· 269 eKr roomlased valmistavad ja lasevad käibele hõbemündid · 765 pKr saab Inglismaal hõbepenn peamiseks mündiks · 812 paberraha kasutuselevõtt Hiinas seoses vase puudujäägiga müntide vermimisel · (Bailey, G., Law, F. Raha ajalugu) · 970 võeti Hiinas paberraha iseseisva rahana kasutusele · 1156 Konstantinoopolis esimene teadaolev valuutavahetus: 115 Genua naela 460 bezoti vastu · 1483 esimesed paberrahad Euroopas nn kodurahana (Tohv, A. Eesti Vabariigi paberraha 1919-1940+1991-2008) Raha tekkimise eeldused: · motiiv raha tekkimiseks; · ressursid raha kasutuselevõtuks; · ressursid raha valmistamiseks. Raha kasutuselevõtt: aitas vahetuses säästa rohkem aega, kui kulus raha valmistamiseks võideti aega tarbimiseks mõeldud hüviste loomiseks raha valmistati üks kord, aga tarbiti mitmeid kordi, pikema aja jooksul
ilmingud on toimunud juba keskajas. Järgnevas peatükis antakse põgus ülevaade Eesti alternatiivrahade ajaloole ning Eestis paberikujul levivale neljale tuntumale alternatiivrahale. Peatüki lõpus esitatakse autori poolne hinnang, milliseid võiksid olla Eesti alternatiivrahade tuleviku perspektiivid. 2.1 Ajalugu Eestis on keskajast peale levinud nn kodurahad, mis kujutasid endast ametliku rahaga samal ajal käibel olnud piiratud kasutusulatusega alternatiivrahasid. Kodurahana levis näiteks veskiraha, mille kodanik sai jahvatusmaksu tasumise eest linnakassast ning mille ettenäitamisel võis linna veskis vilja jahvatada. Uuesti tulid kodurahad kasutusele 19. sajandi lõpul koos tööstuse arenguga ning hakkasid levima nn. vabrikurahad, mida vabrikutöölised said kasutada oma vabriku territooriumil, vabrikuga seotud kaupmeeste juures ning linnakassades ja -seltsides. Raha väljastati kas palgana või lisatasuna hea töö eest
annaabi.ee 
