Seda elegantset ja graatsilist, Euroopas laialt levinud imetajat kohtab sagedamini mosaiiksel maastikul, kus metsatukad ja metsaservad vahelduvad põldude ja heinamaadega. Sellises elupaigas on lihtsam leida vaheldusrikast toitu: erinevaid rohttaimi ning puude ja põõsaste oksi, samuti marju ja seeni. Metskits paneb suurt rõhku toidu kvaliteedile, napsates vaid parimaid palu. Mitte kuigi sotsiaalse loomana elavad metskitsed omaette. Kevadel ja suvel kaitstakse oma kodupiirkonda sinna sattuvate liigikaaslaste eest. Sügisel ja talvel pole metskitsed nii kindlalt oma territooriumiga seotud ning moodustuvad väikesed rühmad, kes üheskoos ringi liikudes toitu otsivad. Sarved on ainult sokkudel ning nende suurus ja kuju näitavad soku elujõudu. Samas ei ole sarveharude arv rangelt seotud looma vanusega. Kõige ilusamad ja haruderohkemad sarved on parimas elujõus tugevatel sokkudel. Looma vananedes muutub sarvede kasv ebaühtlasemaks ning sageli väheneb ka harude arv
Alates 14-aastaselt on isik süüvõimeline. Seadused näevad ette, et 16-aastane kodanik, on piisavalt vana, et iseenda eest vastutust kanda, kuid siiski ei või nad sõna sekka öelda valimistel oma kodukoha arengu eest. Hetkel ainsaks võimaluseks on omavalitsuse territooriumil valida noorte volikogu, kelle tegevust peaks vald või linn toetama ja arvesse võtma. Kui noorel oleks sõnaõigust oma kodukoha arengu hüvanguks, siis on suurem tõenäosus noore naasemiseks peale õpinguid kodupiirkonda. Just noorteseas on populaarseks saanud interneti kiire kättesaadavus, tänu millele on nad kursis poliitika ja sellega seounduvaga. Enamik 16-aastaseid noori, kes on põhikooli lõpetanud, on läbinud ka ühiskonna ja/või kodanikuõpetuse tunnid. Tallinna Ülikooli õppejõu Anu Tootsi sõnul on noored teadlikum ja iseseisvam hääletajategrupp, kui madala haridusega eakad inimesed. Tihtipeale võivad olla palju
Sookure uurimisvaldkonda võib pidada kõige pikaajalisemaks, mis kestab tänini. Esimene ülevaade sookure rändest Eestis ilmus 1955. aastal. Töö koostati Eesti loodusuurijate seltsi poolt. Uus ajakäik sookureuuringus tuli 1990. aastal, kui võeti kasutusele värvilised jalarõngad ning 1999. aastal raadiomärgised. 2001- 2003 jälgiti sookurgi satelliidi abil. Sookurg oli Eestis esimene liik, kellele rakendati raadio- ja satelliitmärgised. Nende abil saadi täpsemalt uurida linnu kodupiirkonda ning rännet. Satelliidi abil saadi teada, et meie sookured rändavad peale Lääne- ning Kesk- Euroopa veel Ukrainasse ja Türgisse. Sookurepopulatsiooni struktuuri uurimiseks on käivitatud spetsiaalne uurimiskava, kus lisaks hästi tuntud meetoditele kasutatakse ka uudset sonogrammanalüüsi meetodit, mis võimaldab linde hääle järgi individuaalselt eristada ja seirata, ilma et neid oleks vaja kinni püüda ning traumeerida. [ 4 ] Sookurg on suursugune lind
liikideks määratud linnuliike, kui nende arvukus alal moodustas vähemalt 1% selle liigi arvukusest Eestis või mitte-koloniaalsetelt liikidel vähemalt 20 paari või kui alal on teisi liigile olulisi koondumiskohti, nagu nt. metsise ja rohunepi mängualad. Suuremaid ja terviklikke alasid eelistati väikestele, sest: 1) suurema elupaigalise mitmekesisuse tõttu tagavad need paremini mitmekesiste nõuetega liikide vajadusi; 2) nad katavad täielikumalt suurt nn kodupiirkonda omavate liikide poolt kasutatavat maa-ala; 3) liigi arvukus ala piires on suurem; 4) serva-ala osakaal (serva pikkuse suhe pindalasse) ja seetõttu ka ümbruse mõju alale on väiksem. Suurte linnualade sees esineb enamasti mõningaid linnustikuliselt väheväärtuslikke alasid, mille väljajätmine polnud ala terviklikkust silmas pidades põhjendatud. Liigse väheväärtuslike alade kaashaaramise vältimiseks kasutati alade piiritlemisel ka lahustükke.
ees. Kui mehed liikusid väljaspool oma elupiirkonda jahiretkedel või toitu korjamas, maskeerisid nad ennast, et kurjad jõud neid ära ei tunneks ega söandaks rünnata. Mehed kandsid näole eredavärvilisi maalinguid, püüdes endale seeläbi võimalikult hirmuäratavat ja ähvardavat välimust anda. See sõjamaaling oli meeste eesõigus ja kohustus. Kehamaalinguil oli oma tähendus ka seksuaalsete vajadustega seotud naiste pärast rivaalitsemises. Naised, kes ei liikunud väljaspool oma kodupiirkonda, ei värvinud end üldse. Informatsioon loodusrahvaste kehamaalingutest tugineb umbes 20 000 a eKr pärinevatele haualeidudele. Uusimate uurimuste väitel on esimesed teated dekoratiivsest kosmeetikast pärit ajast 70 000 a eKr Ida Aafrikast (Peter Beaumont, J.C. Vogel). Muinasindia Induse jõe ümbruse metsades teostatud väljakaevamiste käigus on leitud märke sellest, et nii mehed kui naised on end jumestanud juba umbes 5000 aastat tagasi. Pühad tekstid
kujundanud sellest loomast võimeka, kõrge intellekti ning ökoloogiliselt paindliku liigi. Saarmas on väga ettevaatlik ning hea kuulmise ja haistmisega. Nägemine pole tal kõige parem, kuid liikuvaid objekte eristab suure täpsusega. Saarmas on uudishimulik ja väga tähelepanelik loom, mistõttu uurib hoolega kallast, veest välja ulatuvaid kive ja vette langenud puid. Siia jätab ta ka uriini ja erilise lõhnaga limaseid ekskremente ning anaalnäärmete eritist: nõnda tähistab ta oma kodupiirkonda. Tähised paiknevad võimalikult nähtaval kohal. Seevastu poegadega pesakond tegutseb ja teeb oma hädalised toimetused kaldaalustes, kuusesagarate all või varjulisel jõepervel. Sageli võib leida päris veepiirilt poegade mänguplatse ja nende läheduses ka nn. käimlaid (Laanetu, 2007; 2010). Saarmad võivad tegutseda nii päeval kui öösel, siiski on nad sagedamini aktiivsed öösel. Saaarmas ujub tagajäsemete ning saba abil. Sukeldub enamasti 1-2, maksimum 5 minutiks
esimesel tegevusel mõtet, sest neid hävitatakse looduses niikuinii. Siinkohal tulekski võtta abimeetmeid käsitlusele ka kiskjate osas. Lendorava looduslikeks vaenlasteks on nugised ja kakud. Mõned neist võivad lendoravates toituda. Kakulistes on händkakk lendorvale kõige reaalsemaks vaenlaseks, elades temaga tavliselt ühes metsas. Selline oht on siiski väiksemõõtmeline ja lokaalne, ohustades ainulet neid iseneid, kes nugise või kaku kodupiirkonda jäävad (Timm; 2008). Lendoravate ohuks on ka mitmesugused haigused ning parasiidid. Parasiitidest vabanemiseks lendoravad vahetavad varje ja pesapaiku, aga kui pole piisavalt sobivad kohti metsas, siis puudub võimalus parasiitidest vabaneda (Timm; 2008). Kuna lendorav on ööloom ning inimene üldjuhul öösel metsa ei tiku, siis inimese metsas liikumine looma ei häiri. Häiring tuleb kõne alla juhul kui häiriv tegevs toimub pesapuu juures või on seotud selle langetamisega
esimesel tegevusel mõtet, sest neid hävitatakse looduses niikuinii. Siinkohal tulekski võtta abimeetmeid käsitlusele ka kiskjate osas. Lendorava looduslikeks vaenlasteks on nugised ja kakud. Mõned neist võivad lendoravates toituda. Kakulistes on händkakk lendorvale kõige reaalsemaks vaenlaseks, elades temaga tavliselt ühes metsas. Selline oht on siiski väiksemõõtmeline ja lokaalne, ohustades ainulet neid iseneid, kes nugise või kaku kodupiirkonda jäävad (Timm; 2008). Lendoravate ohuks on ka mitmesugused haigused ning parasiidid. Parasiitidest vabanemiseks lendoravad vahetavad varje ja pesapaiku, aga kui pole piisavalt sobivad kohti metsas, siis puudub võimalus parasiitidest vabaneda (Timm; 2008). Kuna lendorav on ööloom ning inimene üldjuhul öösel metsa ei tiku, siis inimese metsas liikumine looma ei häiri. Häiring tuleb kõne alla juhul kui häiriv tegevs toimub pesapuu juures või on seotud selle langetamisega
annaabi.ee 
