rikkuse. Rikkusest hoolis eelmainitud taluperemees, Prillup, väga. Tema pidas vahetuskaupa mõistlikuks, sisse oli vaja rääkida vaid perenaine. Vanasõna ,,Alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama" käib selle teose kohta. Nimelt ei olnud Maril mingisugusti kavatust hakata käima õhtuti mõisa. Lõpuks nii aga juhtus. Prillup polnud lõpptulemusega mitte üks teps rahul ning oli kõigeks valmis, et neiu jääks ikkagi koduperenaiseks talle, emaks lastele. Sellest käis ta rääkimas Kremeri kojas, kus ta pikalt saadeti, kuna ka mõisnik oli ,,aknapesijast" lummatud. Peale heatahtliku talumehe surma juhtus Marigi Kremeri juurest läbi käima, et asju arutada ning teatada enda soovist linna kolida. Sellest kuuldes pakkus habemik muretseda talle korteri linnas ning palju muud, mis kõik neiule vastuvõetamatu oli. Kuigi Kremeri huvi tema
kuna minu arust on see ka nii. Kuna meestel on olnud koguaeg suurem sõnaõigus siis olid vanasti ka enamus üritused just meeste teha ja korraldada. Näiteks Eesti esimesed laulupeos. Kes võisid laulda, need olid mehed. Sama on olnud ka hariduses. Läks väga kaua aega, enne kui tüdrukud said hakata käima koolides, kuna arvati, et hariduse omandamine on mehe töö ja tüdrukud peaksid olema kodus ja õppima emalt koduperenaiseks olemist. Juba pikemat aega tahetakse, et mehed ja naised oleks ühiskonnas võrdsete õigustega ja võib öelda, et samm sammu haaval on see ka toimumas. Siiski on näha, et sinnani on veel pikk tee. Näiteks, naised ei suuda siiski teha seda sama tööd mida mehed, kuid mehed võivad ju alati teha seda tööd mida teevad naised. Samuti on suured vaidlused tänapäeval selle üle, et miks on paljudel naistel kes teevad meestetöid madalamad palgad, kui meestel kes teevad seda tööd
tunduvalt poliitilise mõtlemise. NAISTE ROLLI MUUTUMINE Ajal, mil enamik mehi oli esimeses maailmasõjas sõdimas, said paljud naised paremat palka ja tegid tähtsamat tööd kui seni. Pärast maailmasõda jätkus naiste edukus veelgi enam kui nad mõnel maal esmakordselt võitlesid kätte hääletamisõiguse. Paremad töökohad ja tasuvam teenistus võimaldasid paljudel naistel saavutada esmakordselt oma perekonnas suuremat sõltumatust. Ning nad ei pidanud enam kogu eluks ainult koduperenaiseks ja emaks jääma. See vabadus ilmnes ,,uue" naise näol, kes riietus hulga vabamalt ja lõikas juuksed lühemaks, paistis sel moel endisest kergemeelsem. "Sülelapse-east saati õpetatakse naistele, et ilu on nende ala, meel vormib end keha järgi, uidates ümber oma kuldse puuri ja otsides oma vanglale kaunistusi."-- Mary Wollstonecraft, 1792.a, A Vindication of the Rights of Women Hääletamisõigus Hispaanias jõuti 1.oktoobril 1931
KUIDAS KOGUSID ANDMEID JA MILLISEID VAATLUSVAHENDEID KASUTASID MAADEAVASTAJAD 16 SAJANDIL? Peamine tööriist olli kaart, millelt sai näha, kus midagi on, mis mille kõrval paikneb ja kuidas kuhugi liikuda saab. Kohtade kirjeldamisel kasutati ka selgitavaid tekstecja joonistusi, hiljem fotosid, samuti retkedelt toodud taimi või esemeid. MIS ON OLNUD KAUGSEIRE ARENGU PEAMISEKS TÕUKEJÕUKS? Vaatlusvahendite hüppeline areng 20 sajandil tegi võimalikuks kaugseire tekke ja kiire arengu. Nt lennukitelt maapinna pildistamine kosmosetehnika areng. KUIDAS MUUTUB VAATEVÄLJA ULATUS JA LAHUTUSVÕIME KÕRGEMALE MINNES? Vaatevälja laius suureneb, kuid lahutusvõime väheneb. MIDA TÄHENDAB, ET MAA ORBIIDIL OLEV SENSOR "NÄEB" ROHKEM JA TEISTMOODI KUI INIMSILM? Näiteks läbi soojuskiirgusele tundliku objektiivi näeb ta kehade soojust, läbi infrapunasele kiirgusele tundliku objektiivi aga eristub hästi roheline taimkate. Lisaks suudavad mõned ,,näha" läbi ...
,,Nukumaja" Henrik Ibsen 1.) Kas Nora on vääriline vastane Helmerile? Raamatu alguses paistis Nora ja Helmeri abielu väga idülliline. Nora oli loodud koduperenaiseks, kes väga reaalse elu ning teiste inimestega kokku ei puutunud, ning kellel raha ning kodu asjades väga sõnaõigust polnud. Nora tundus oma eluga rahul olevat ning ka mees hellitas teda ning tundus ka armastavat. Mingil hetkel hakkasid aga raamatus välja tulema ebakõlad. Raamatust tuleb välja, et Helmer kohtleb Norat nagu last. Selle asemel, et Noraga tõsiselt rääkida raha raiskamise tõsidusest, kutsub ta teda lõokeseks ja
enam rasestumisvastaseid vahendeid, – väikelapsi jääb rohkem elama, ei ole vaja nii palju sünnitada; – töö muutub kergemaks, töötingimused paremaks, peres pole vaja enam nii palju töökäsi; – üha enam hakatakse väärtustama materiaalseid rikkusi (suurem elamine, autod) ja vaba aega ning vähem suurt perekonda; – naised hakkavad rohkem väärtustama tööd ja karjääri ja mitte koduperenaiseks olemist. Pikaajaline rahvastikupoliitika - India • Indiast saab kohe maailma näideriik, 2011.a. rahvarohkeim elas seal 1,2 miljardit inimest. • Viimase 10 aastaga suurenes rahvaarv 181,5 mln inimese võrra. Võrdluseks: ainuüksi poisse vanuses 0-4 on ligi 67 miljonit, so rohkem kui Prantsusmaal elanikke. • Sündimus ja suremus on langenud, kuid rahvaarv kasvab.
Toetub Sartre'le inimese mina ei saa ära määrata, inimene ise valib seda. Muidu on naine seotud ebatõelise olemusega, naised on tehtud võõraks oma tõelisest olemusest. Samas ,,Käsitlus naisest on ainult käsitlus, mida saab muuta.'' Kuigi ajaloos selline seisukoht, ei tähenda see, et peaks nii olema käsitlusust saab muuta. Algab peale nii, et teadvustame neid müüte ja seeläbi saab neist vananeda. ,,Naiseks ei sünnita, vaid saadakse.'' naiseks kui koduperenaiseks. Samuti läheb Beauvoir läheb ka emarolli kallale ning ütleb, et ka see allutab naist. Samas ei seo ainult emaroll, vaid kogu bioloogiline instrument, mille abil naine emaks saab. ,,Liik on juba naise orjastanud.'' Beauvoir ütleb, et ka naise enda keha on tema vastu (päevad, raseduse ajal hormoonid möllavad, sünnitus jube jne). Naise ja mehe kehad seega erinevad naise keha on naise jaoks võõras, aga mees kontrollib oma keha (pole rasedust jne)
Nad reageerivad negatiivselt, kui neid üllatatakse. Nad tervitavad meelsamini võõrast last või lühikasvulist täiskasvanut, näiteks kääbust, kui võõrast pikka täiskasvanut. Hooldaja Tänapäeval töötavad paljud emad ja arenenud riikides töötavate emade osakaal tõuseb (võrreldes varasema traditsionaalse koduperenaiseks olemise eelistamisega). Varem hoolitseti töötava ema lapse eest kodus, tänapäeval viibib ka USAs 55% lapsi kodunt väljas (isegi mõned 3nädalased!). USAs on päevakodud kõige kiiremini kasvav vorm lapse eest hoolitsemisel. Erilist tähelepanu on pööratud lapse kiindumustüübi tekkele juhul, kui tema eest ei kanna hoolt ema. Mõju sõltub tegurite arvust,