tulnud taevakarva riietes vanamees, käskinud pesupesemise pooleli jätta ja pakkunud teist tööd, andes tüdrukule tuletungla, mille too kohe räästasse torganud. Maja põlenud maha ja vanamees kadunud nagu tina tuhka. Kohus arvanud selle 5 vanakuradi sepitsuseks, ning mõistnud teenijale piinarikka surma. Mis mõisast sai? Von Baggehufwudtidelt võõrandatud mõisahoones alustas 1920tel aastatel tegevust kodumajanduskool, millest hiljem kasvas välja Saku tehnikum. Alates 1960. aastast tegutses mõisas Eesti Maaviljeluse Instituut. 2002. aastast tegutseb renoveeritud Saku mõisas puhke- ja seminarikeskus. 6 Kasutatud kirjandus http://www.visitharju.ee/et/saku-mois http://et.wikipedia.org/wiki/Saku_m%C3%B5is http://sakumois.ee/et/moisast/ajalugu http://www.mois.ee/harju/saku.shtml Pilt http://et.wikipedia.org/wiki/Saku_m%C3%B5is
1867, 1873, 1874 ja 1877), mis praeguseks ajaks on likvideeritud. Mõisatööliste elamute juures oli ka esimene külakaev. Majad olid kaetud õlgedega ja iseloomulikuks tunnuseks oli katusel nn kalasaba nurk. 1913. aasta andmetel oli mõisa suuruseks 1696 tiinu, talude all oli 3451 tiinu. Särevere mõisale kuulusid Rikassaare karjamõis, Taikse, Raukla, Mäeküla, Vilita, Enniste ja Põikva küla. 1919. aastal sai Särevere rüütlimõisast riigimõis, kus 1924. aastal asutati kodumajanduskool, sellele lisandus 1939. aastal kontrollassistentide kool. Aastast 1947 asub Särevere tehnikum, mis läbi aegade on muutnud oma nime ja õppimissuundi. Mõisa tänapäevane tegevus ja seisukord Käesoleval ajal töötab Säreveres Türi Tehnika- ja Maamajanduskool, kus õpetatakse Kodumajanduslikke erialasid (õmblemine ja toitlustamine), põllumajandust, autode remonti ja ettevõtlust, ärijuhtimist, hobusekasvatust, karusloomakasvatust. Lõpetajate arv ulatub kuni 5200-ni.
1883 Wilhelm Frommhold Stael von Holstein suri ning pojad jaotasid mõisa omavahel. Vanem poeg August Johann sai enesele Tõstamaa mõisa ja noorem, Reinhold Wilhelm, Vana- ja Uue-Antsla mõisad. Vana-Antsla müüs ta edasi Georg von Ungern-Sternbergile ning asus ise elama Uue-Antslasse. Georg von Ungern-Sternberg oli ka Vana-Antsla viimaseks võõrandamiseeelseks omanikuks. 1921. aastal asus mõisahoones Urvaste kõrgem algkool. 19281943. aastal töötas hoones Vana-Antsla Kodumajanduskool. 1944. aastast eri nimede all tegutsenud põllumajandusharidust andnud kool kannab praegu Vana-Antsla kutsekeskkooli nime. Kool kolis 1991. aastal uude õppehoonesse, härrastemaja jäi lõplikult tühjaks 2004. aastal. Vana-Antsla mõis (saksa k Schloß Anzen) pärineb keskajast. Sajandite jooksul oli mõisal palju omanikke. Keskajal kuulus mõis von Uexküllidele ning oli välja ehitatud vasallilinnusena. Mõisat on esmamainitud 1405. aastal. Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis 1625
saarlased tööd mandril või rändasid välja teistesse riikidesse. Sajandivahetus ja eriti Eesti Vabariigi aeg tõid elavnemist saarte majandusellu:arenes ühistegevus(säästu-ja laenuühingute,tarbijate kooperatiivide asutamine).Kiire areng toimus hariduse ja kultuurivallas:avati palju uusi koole.Kolmekümmnendatel aastatel oli Saare maakonnas 80 algkooli ja üks gümnaasium.Tegutsesid Kuressaare Merekool,Tööstuskool,Köljala Põllumajanduskool ja Karja Kodumajanduskool. Enne II.Maailmasõda oli Saaremaal umbes 10 tuhat talu,kõige olulisem majandusharu oli piimakarjakasvatus.Olulisel kohal oli ka turism(suvitajad),mis oli põhiliselt arenenud Kuressaare linnas,seda tänu kohalikule ravimudale ja kuurortile.Tegutsesid ka kohalikke toorainet töötlevad väikeettevõtted(ehitusmaterjali tootmine jm.) 4 II.Maailmasõja ajal vähenes maakonna rahvaarv umbes 20 000 elaniku võrra.Sõjajärgsel perioodil
saarlased tööd mandril või rändasid välja teistesse riikidesse. Sajandivahetus ja eriti Eesti Vabariigi aeg tõid elavnemist saarte majandusellu:arenes ühistegevus(säästu-ja laenuühingute,tarbijate kooperatiivide asutamine).Kiire areng toimus hariduse ja kultuurivallas:avati palju uusi koole.Kolmekümmnendatel aastatel oli Saare maakonnas 80 algkooli ja üks gümnaasium.Tegutsesid Kuressaare Merekool,Tööstuskool,Köljala Põllumajanduskool ja Karja Kodumajanduskool. Enne II.Maailmasõda oli Saaremaal umbes 10 tuhat talu,kõige olulisem majandusharu oli piimakarjakasvatus.Olulisel kohal oli ka turism(suvitajad),mis oli põhiliselt arenenud Kuressaare linnas,seda tänu kohalikule ravimudale ja kuurortile.Tegutsesid ka kohalikke toorainet töötlevad väikeettevõtted(ehitusmaterjali tootmine jm.) 4 II.Maailmasõja ajal vähenes maakonna rahvaarv umbes 20 000 elaniku võrra.Sõjajärgsel perioodil
aastal, pojapoeg Reinhold (Roman) Johan Woldemar Baron Stackelberg valitses Abjat 1844-1878.Abja mõisas algas talude raharendile viimine 1836. aastal ning nende päriseksmüük 1843. Abja jäi Stackelbergide kätte kuni mõisate võõrandamiseni. 1923. aasta kevadel, kui viimast härrat Charles von Stackelbergi hakati härrastemajast välja tõstma, polnud keegi kohalikest nõus kohtupritstavile appi minema.Võõrandamisjärgselt kolis mõisahoonesse gümnaasium ja 1930. aastal kodumajanduskool, Teise maailmasõja järel aga lastekodu. Lastekodu tarbeks ehitati hoone vanem osa 1950. aastatel kahekorruseliseks. 1990. aastatel tegutses hoones piirivalvekordon. Peahoone vastas paiknev kaunis kaaristuga ait on säilinud, selle paariliseks olnud tall-tõllakuur on aga hävinud. Abjaku küla kivikalmed Pärnu maantee ja Sarja tee vahel asetseb üks vana kalmekoht, mis pärineb 1211.aastast. Esimene eesti arheoloog Jaan Jung uuris seda kalmet, ning tema arvates oli see Läti
Saku mõis Teateid 15. Sajandi teisest poolest, kui mõisasüda veel Kajamaal asus. Praegusele kohale lasid selle 1622.aastal tuua Scharenbergid, 1765-1843 oli valdus Rehbinderite, siis Rudolf von Patkuli ja 1849-1919 Baggehufwudite nimel. Krahv Paul Eduard Rehbinderi omandaja algul 1820. Aastatel püstitatud klassitsistlik mõisahoone kuulub Eestimaa kaunimate hulka ja mõnikord on oletatud, et selle projekteeris kuulus Peterburgi arhitekt Carlo Rossi. Aastail 1924-1948 töötas seal kodumajanduskool ja 2002.aasta kevadeni Saku vallavalitsus. 13 Mõisahoonet ümbritseb suur park. Arvukad kõrvalhooned, mis on tänaseks praktiliselt hävinud, paiknesid nii pargi servades kui ka teisel pool Vääna jõge praeguse õlletehase territooriumil.14 Historitsism Historitsism, mis omakorda jaguneb veel : 11 http://www.mois.ee/stiil/stiil7.shtml 12 http://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsism 13 Ants Hein ,,Eesti mõisad" 14 http://www.mois.ee/harju/saku.shtml 5
2017). Varaklassitsistlik, 2-korruseline krohvitud kiviseinte ja lameda plekk-katusega hoone. Vasakpoolne ots omapäraselt poolümar, sarnanedes Polli härrastemajaga. Paremal ärklikorrusega historitsistlik juurdeehitus. Esifassaad on lihtsa kujundusega, keskosal lame kolmnurkfrontoon segmentkaarse aknaga viiluväljas. Ruumid on anfilaadsed, sisekujundus (sh. väärispuidust uksed, seinatahvlid) pärineb valdavalt 19.s. lõpust (Kultuurimälestiste riiklik register). Mõisas on tegutsenud kodumajanduskool, II maailmasõja järgselt aga lastekodu. Eesti Vabariigi ajal tegutses hoones piirivalvekordon. Kaasajal on mõis eraomanduses. Ajaloolise jaotuse järgi Pärnumaale Halliste kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Viljandimaale Abja valla territooriumile (Eesti mõisaportaal, 2017). Abja-Paluoja postkontor 1929. aastal heimatstiilis ehitatud pangaks, hiljem 1934. aastast aga postkontor. Liigitatud ehitismälestise alla
interneti. 11 http://et.wikipedia.org/wiki/El_Carmen_(t%C3%A4psustus) 12 O. Kirss, Jalutaja teejuht, lk 113 13 http://www.karmel.ee/Leht/index.htm Rakvere saksa gümnaasium Tuleviku 1 on Rakvere saksa gümnaasiumi hoone. Projekti tellis siinne saksa kooliselts arhitekt Ernst Kühnertilt ja 1931 sai maja valmis. Selle aastaarvu leiame rooma numbrites ka hoone lääneotsa astmikfrontoonilt. Pärast sakslaste lahkumist 1939 kolis siia Kehtna Kõrgem Kodumajanduskool, kes oli sunnitud oma senise kodu loovutama N Liidu sõjaväebaasile. Aastast 1940 on maja meditsiini teenistuses. Alates 1998.aastast on hoone arhitektuurimälestisena kaitse all.14 Kaasajal paikneb hoones polikliinik ja apteek. Mälestis on kõrge soklikorrusega kahekordne hoone. Katus on ehitatud puidust toolvärgil, mis on algselt olnud kaetud tsingitud terasplekiga. Endise Saksa Gümnaasiumi õpilaste mälestuste järgi oli hoone ehitusaegne fassaad kaetud
annaabi.ee 
