Samal aastal "Periheel" (päikese kaugeim punkt), "Ingi raamat" leinaluule. 1948 "Mare Baltikum" uus sõjajärgne ajaluule. 1950 USAs "Linnutee". 9. oktoobril 1949 on juba seal, tunneb end üksi, ei kohane. Eluline-loominguline kriis. 1950 60. juubel, 3. aprill 1951 suri New Yorgi haiglas. Põrm tuhastatud, kuskil välismaal. Esimene teada tema surma kohta tuli tema enda tahtel kaks nädalat hiljem. Tema puhul peab kindlasti arvestusel mainima kodumaaluule ("Langes lund, langes verist lund", "Ärge tapke inimest", kõlksuvad on "Kodumaalaul", "Ole tervitet, tervitet"), armastusluule "Käoorvik", filosoofilised luuletused "Kõnelused Issandaga". Lisaks veel tema omaeneselik luulekeel "Sireli", kohati välie, ähmastab, n-lõpuline seesütleb, tud- kesksõna tet-vorm, palju kordusi. · Wilde'i elu ja looming, ,,Dorian Gray portree" Wilde (1854-1900) oli iiri kirjanik. Oscat Wilde'i peamiseks õpetajaks oli tema ema, tänu
Isamaa luulet ilumat kogus "Talihari" (E Vabadussõja võitlused ja tunded , "Meie aeg" ).Kogu "Maarjamaa laulud" ,1927 ( patriootiliste tunnete heitlus, "Tõmbetuul", tähelepanuväärne on luuletaja emotsionaalne ,väga isiklik suhe kodumaaga. 1930ndatel lahendas Visnapuu oma kõhklused positiivselt rahvusliku kodumaakujutuse kasuks (nagu varem "Kodumaa laulus"), aga jäi eelnevale alla , oli üheülbalisem , viimistlemata. Kodumaaluule omandas uuesti isikupära ja veenvuse paguluses.Rasketes tingimustes avaldas ta terve rea luulekogusid, märkimisväärseim "Esivanemate haud"(1946), "Ad astra", "Periheel.Ingi raamat". Armastus, üksindus ja kaotatud kodumaa insipreerisid Visnapuud sõnastama oma tundeid tihedas ja sisendusjõulisus värsis. ( "Mul on sinu pärast nii kitas") mõned luulekogud- "Amores"(1917), "Käoorvik"(1920) , "Hõbedased kuljused"(1920), "Talihari" (1920) ,
annaabi.ee 
