Üks laul kullamaalt Friedrich Reinhold Kreutzwald Oh Eestimaa, kus leiba ja vett. Kui lindusid näen lendavat, siis soovin tiibu ka, mis mind siit koju kannaksid, ja tõttaks minema; ja igapäev pean mõtlema: mind tühi vale pett'! Ja ikka uuest kaebama: Oh Eestimaa! Oh Eestimaa, kus leiba ja vett. Küll olen targaks saanud, mind häda õpetand; küll olen haletanud, ei nuttu lõpetand! Siin laialisel lagedal ei paku tuttav kätt, ma olen üksi taeva all. Oh Eestimaa! Mu kodumaa, kus oled sa? Anna Haava Mu kodumaa, kus oled sa? oh millal saan sind näha ma! Siin eksin, rändan, üksik lind... Mu tiivad, kandke koju mind! Mu kodumaa ei ole siin, kus surm ja kaduvus ja piin, kus nagu vari õnn ja hüüd, kus igaühel palju süüd. Mu kodumaa Marie Heiberg Ma palju armast pean jätma ja palju kannatama ka, kuid suurem minu murelastest küll oled sina, kodumaa! Mu tume tee ja raske rada ja murdev minu elu-töö; ei kuma koit, ei helgi eha, maad matab piiramata öö
SININE - taevas MUST - muld VALGE - puhtus 16 rukkilill Sümboliseerib leiba ja tööd. 17 suitsupääsuke Sümboliseerib maakodu ja loodust. 18 räim-салака 19 ilves 20 paekivi-плитняк 21 tamm-дуб 22 „Kalevipoeg“ 23 Pane lünka sobiv sõna. 1.Eestimaa on minu ... kodumaa 2.Eestimaa on järvede-, .... metsade-, laulumaa 3.Eesti pealinn onTallinn ... „Kalevipoeg“ 4.Eesti Vabariigi president on ... paekivi T.H.Ilves suitsupääsuke 5.Eestis on15... maakonda. ilves 6.Narva asub Ida-Viru ............maakonnas. Toomas Hendrik 7
Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, kust vanataat käe kõrvas mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata. ,,Laps, oota,´´kostis ta, ,,see aeg on kiir küll tulema!´´ Aeg tuli. Maa ja mere peal silm mõnda seletas - ei pool nii armas polnud seal kui külatänavas! 2 Kandke koju mu tervised! Carl Robert Jakobson-Linnutaja Oh mu ilus isamaja, oh mu kallis kodumaa, ohkan teie õhku taga, vaene võõrsil hingata. Tevatuuled, armuhuuled, kndke koju mu tervised! Kallis kodu Karl Eduard Sööt Kus su kaunil kingurinnal kasvab kasemetsake, seal on minu kiigekohta, seal mu kodu kullane. Ei seal vaevata küll kaldu viljasaaki salvesse, ei seal tundmata küll ole leinahääled minule. Aga siiski, oh kui kallis,
olulised tükikesed elust võiksid mul tõepoolest 30-lt olemas olla, vaid väikeste mööndustega. Tänapäeval ei ole enam raske omada suurt maja või kallist autot tuleb kas ise õppida ja töötada või selleks keegi mõjuvõimsam enda kõrvale hankida. Reaalsusesse tagasi tulles, näen ma enda eluteed kuni kolmekümnseseks saamiseni järgnevalt: ma lõpetan kooli, töötan veidi aega ja kogun raha, et Eestist ära minna. Ära ei taha ma minna selleks, et jätta kodumaa kus see ja teine ning minna ,,uut ja paremat" elu hankima. Absoluutselt mitte! Rutiinseks saanud elu vajab lihtsalt vaheldust. Olles välismaal, kusagil soojas kohas, ma asuksin esmalt tööle ja kõik ülejäänu peaks juba loomulikku teed minema. Sõbrad, tuttavad, uued sidemed, paremad töökohad, hullemad teod jne. Kui minu tee peakski ristuma mõne latiinomehega, kellega ma end hästi tunnen ja pereelu meie mõlema jaoks sobiv on, siis teist korda ma enda käest seda küsida ei laseks.
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 Eesti muld ja eesti süda...............................................................................................................3 Elu armastan sind........................................................................................................................3 Ei meelest läe mul iial.................................................................................................................4 Et oleks rahu ja veidi päikest......................................................................................................4 Hulkuri valss...............................................................................................................................5 Hüvasti, Maria.............................................................................................................................6 Jaanipäev.......
Õnnelik perekond-kas alkohol mõjutab seda? Minu nimi on Gerly. Ma olen kasvanud tavalises perekonnas, kus õhtuti laua taga istudes päevasündmusi arutati. Vahel ema ja isa vaidlesid, aga nii on paljudes perekondades. Ma usun, et alkohol sai mu sõbraks siis, kui isa läks pere pangalaenude tõttu Soome tööle ja ema jäi üksi koju noortemate lastega tegelema. Seetõttu jäin ma üksi ja tähelepanuta. Hilja õhtul istusin ma teleri ees ja lihtsalt vahtisin seda, ilma mingisuguse mõtteta. Ühtäkki tundsin, et ma ei suuda enam niimoodi edasi elada, kui perekond mulle enam absoluutselt tähelepanu ei pööra. Kõik algaski justkui lihtsalt, eimillestki... Esimene kord varastasin ma baarikapist pudeli likööri, mida enne magama jäämist veega lahjendatult jõin. Mulle meeldis tunne kuidas kõik maailma mured ununesid. Asi läks aga nii kaugele, et ühel hommikul ei ärganud ma ka ema valju hüüdmise ja raputamise peale. Ema kutsus kohale kiirabi, kes t
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Olen tihti mõelnud, kuidas mul on vedanud, et sündisin Eestis ning olen just Eesti kodanik. Ma ei kujutaks ennast ette mõne teise riigi kodanikuna, kus elu ja kultuur on täiesti teistsugune. Eesti Vabariik on mu kodumaa ja nii se ka jääb. Siin elasid minu vanemad ja vanavanemad ning siia jäävad elama tulevikus ka ehk minu lapsed ja lapselapsed. Kuid mida siiski tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? See on väga mõtlema panev küsimus ning leian, et see tähendab mulle väga palju. Leian, et Eesti kodanikuks olemisel on palju rohkem positiivseid külgi, kui negatiivseid. Kuna olen Eesti kodanik, on mul õigus selle riigi territooriumil elada. Paljude riikidega võrreldes, on mu kodumaa kui paradiis
Koidula sõnad luulest ,,Jälle isamaal". Koidula kodumaaline luule on sügavamalt pühendunud Eestimaa ,,hoidmisele südame lähedal", samuti ka looduse veetluse esiletoomisele. Eestimaalt lahkumine tõi Koidulale piinava tunde südames, mis väljendub tema luules. Luules väljendub südantlõhestav soov naasta kallile kodumaale. See tunne areneb pideva hooga ajal, kui naine viibis võõral maal. Juhan Liiv kaasab tihti isamaalisse luulesse peale kodumaa ka väliseid teemasid. ,,Ma neidu armastasin" on Juhan Liiv võrrelnud neiu armastust isamaaga, kus mõlemail ,,polnudki midagi kosta, vist vaikisid lootuseta". Nendes ridades andis Liiv vähe lootust oma armastusele, olles otsesõnaliselt pettunud oma isamaaski. Kurbus ja meeleheitlikkust leiab Liivi luules veelgi: ,, Jätke mind, jätke mind, / ei mul rahu leia rind, / olen õnnetuse-lind, / isamaa, pean kalliks sind. / ... / olen õnnetuse lind. / ... / ei mul rahu leia rind!" Siin peab Liiv
Kõik kommentaarid