II at.kp.eKr.) Kiviaja hiliseim järk; algas savinõude ja lõppes metallide tarvitusele tulekuga. Lähis-Ida ja Kagu-Euroopa n-i alguseks loetakse viljelevate majandusharude tekkimist, seetõttu eristatakse neil aladel ka nn. keraamikaeelset n-i. Ees- ja Kesk-Aasias ning Vahemeremail algas n. u. VII-VI a.-tuh., Kesk- ja Põhja-Euroopas u. V-IV a.-tuh. e.m.a., äärmises põhjas hiljem. N. lõppes VI-III a.-tuh., Põhja- ja Kirde-Euroopas II a.-tuh. e.m.a. N-i isellomustab maaviljeluse ja koduloomapidamise areng, millega kaasnes rahvastiku kasv ja hajumine tihedalt asustatud paikkondadest. Kasutati lihvitud kiviriistu, alustati kivipuurimist. Arenes ehitustehnika: rajati savi- ja palkehitisi, veekogudele vaiehitisi, osa asulaid kindlustati. Põhja-Euroopasse sealh. Eestisse levis viljelusmajandus alles hilisn-s (venekirveste kultuur) ega suutnud siinseis ebasoodsais tingimustes kohe valitsevaks saada. Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks
kasutamine. Samuti ilmusid uued täiustatumad tööriistad. Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis. Hakatakse valmistama kangast riided ja vooliti mõningaid väikseid loomade, lindude, madude inimeste kujukesi, mida kasutati ehetena. Üpris palju on leitud sellest ajastust savinõusid, ehteid (hauapanused), ja tööriistu (nuge, naaskleid, lihvimiskive ja vähem ka puure). Neoliitikumi iseloomustab maaviljeluse ja koduloomapidamise areng, millega kaasnes rahvastiku kasv ja hajumine tihedalt asustatud paikkondadest. Kasutati lihvitud kiviriistu, alustati kivipuurimist. Arenes ehitustehnika: rajati savi- ja palkehitisi, veekogudele vaiehitisi, osa asulaid kindlustati. Põhja-Euroopasse sealh. Eestisse levis viljelusmajandus alles hilisn-s (venekirveste kultuur) ega suutnud siinseis ebasoodsais tingimustes kohe valitsevaks saada.
annaabi.ee 
