M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
põhjusel: miss Watson oleks vihastunud ja pahandunud Jimi alatuse ja tänamatuse üle ja
selle üle, et ta tema juurest oli ära läinud; ja oleks ta otsekohe jälle lõunasse ära müünud
-- ja kui mitte, siis igaüks ikkagi loomulikult põlgab ja vihkab tänamatut neegrit: seda
oleks Jimile alatasa tunda antud ja ta oleks end tundnud alatuna ja häbituna. Ja mõelda
veel mind! Igal pool oleks kohe teatud, et Huck Finn aitas neegri vabadusse, ja kui ma
oleksin veel kedagi kodulinnainimestest näinud, siis oleksin pidanud häbi pärast maha
heitma ja nende saapaid lakkuma. Nii need asjad lähevad: inimene teeb midagi alatut, aga
tagajärgi ta ei taha kända. Arvab, et see pole patt, nii kaua kui seda saab varjata. Just
nii oli lugu minuga. Mida enam selle kallal juurdlesin, seda enam mind südametunnistus
piinas, ja seda patusemana ja alatumana tundsin end. Lõpuks mõistsin äkki, et saatuse käsi