Põhirõhk on siiski aedade ja aiakultuuri tutvustamisel ja propageerimisel. Toimuvad aianduslikud teemapäevad/ infotunnid, kus saab nõu ja õpetust oma ala parimatelt kõige kohta, mis üht rohenäppu võiks huvitada ja tutvustatakse uusi ideid kodukaunistamiseks ning aiakujundamiseks. Peale selle toimuvad kontserdid ning lasteüritused. Festivali sihtgrupiks on inimene, kes hoolib ümbritsevast loodusest ja rohelisest taimest ning keda huvitab kodukaunistamine ja aiakujundamine. Tallinna lillefestivalil kujundatakse kokku igal aastal 31 erinevat ,,Tähevärav'' skulptor teemaaeda. 2009 aastal eksponeeriti ideekavandeid 15. maist Eesti Toomas kuni 6. juunini Vene kultuurikeskuses. Kõik ideekavandeid Altnurme olid 2010 ja 2011 aastatel festivali toimumise ajal eksponeeritud Kodulinna Majas.
Riik oli majandussüsteeme kontrollima asunud, mis tähendas suurt rõhku tööstuse arendamisele ja põllumajandusele. Inimesed ei olnud küll rahul madalate palkade ja kõrgete maksudega, kuid 1930ndate lõpuks oli tööpuudus riigist kadunud, mis tõestas süsteemi toimimist. Ajastu algusest peale hakati sügavalt ülistama Eesti riiki ja kõiki sellega seotud sümboleid. Läbi viidi mitmeid üleriigilisi kampaaniaid, näiteks sinimustvalge lipu ja värvide levitamine, kodukaunistamine ning nimede eestistamine, mis sai inimeste hulgas väga populaarseks. Rahvas oli oma riigi üle uhke. Vaikiv ajastu lõppes 1939. aastal Molotov-Ribbentropi Pakti allakirjutamisega, mis tõstis Balti riigid taas Venemaa huviorbiiti. Käesoleval ajastul tehtud otsuseid on palju nii maha tehtud kui kiidetud. Siiski on ajaloo seisukohalt raske öelda, kas tegu oli kasulike otsustega, sest keegi ei suuda ennustada, mis oleks Eestist teisiti käitumisel saanud
rahva vaimuhaigusega, mistõttu oli vaja poliitilisi õigusi piirata, kuid kas see oli ka tegelikult nii või mõtles Päts selle välja vaid riigi/enda kasu tõttu? 1934 aasta lõpul jätkus demokraatia lämmutamine. Piirati inimeste sõnavabadust ja allutati opositsioonilised ajalehed valitsuse kontrollile. Õige pea laienes kontroll ka teiste alualadele, kontrolli teostas Riiklik Propaganda Talitus, kuid see asutus viis läbi ka mitmeid üleriigilise kampaaniaid, mis olid näiteks kodukaunistamine, nimede eestistamine, sinimustvalge lipu lehvitamine jne. Selline käitumine ei olnud üldsegi enam vana toreda demokraatilise Eesti Vabariigi moodi, vaid rahval vabadus kahanes ning võim põhimõtteliselt liikus ainult riigivanema ja valituse kätte. See kõik aga ei kestnud igavesti. Ebaseaduslikult haaratud võimu legaliseerimiseks kutsus valitsus 1937. aastal kokku ebademokraatlikult valitud rahvuskogu, mis Pätsi juhiste järgi koostas uue põhiseaduse
1934 aasta detsembris ilmus määrus, millega asuti määrama ajakirjanduse sõnavabadust. Suleti Maaleht ja Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. Ametiühingute, noorsooliikumisetele, omavalitsustele, kõrgkoolidele jmsjõudis sama kontroll. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitlus. Hakkasid toimuma mitmed üleriigilised kampaaniad, näiteks nimede eestistamine, kodukaunistamine, sinimustvalge lipu levitamine. See oli veel üks suur muudatus selle poole, et demokraatia taheti asendada. 1935 aasta märtsis keelustati kõigi erakondade tegevus. Ainus legaalne partei oli Pätsi toetuseks loodud Isamaliit. Isamaliit kujunes valitsuse tahet elluviivaks tsentraliseeritud ainuparteiks. Avalikud tegevused olid võimatud, nii tekkis vapsidel mõte riigijuhid kukutada ning 8. Detsembril 1935 pidi toimuma relvastatud riigipööre
- Loodi kahekojaline parlament: 80 liikmeline Riigivolikogu ja 40 liikmeline Riiginõukogu. Aprillis 1938. - K. Päts sai esimeseks riigijuhiks. Jaan Tõnisson- 30. aastatel üks keskseid tegelasi opositsioonis Mis tõendab, et 1934. aastal oli tegemist diktatuuriga? - Riiklik Propaganda Talitus, mis tegeles valitsuse poliitika kajastamise, rahvuslike kampaaniate korraldamise ja tsensuuriga; Kampaaniad: võõrapäraste nimede eestistamine, kodukaunistamine, rahvuslippude soetamine - Kutsekojad - Itaalia eeskujul loodud ühendused, mis koondasid ühe eluala esindajaid ja vahendasid nende soove ja mõtteid valitsusele - Isamaaliit - valitsuse poliitiline ja kultuuriline abiorganisatsioon 1917-1918- EESTI ISESEISVUSE SÜND 1918-1934- DEMOKRAATLIK EESTI 1929-1933- SISEPOLIITILINE KRIIS
vapside organisatsioon id suleti. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. 7. 1935 keelati erakonnad. Neid asendas ainupartei, mis oli rahvusühtsuse ideel põhinev Isamaaliit. Vaikivast olekust sai terve ajajärk, mida on hakatud nimetama vaikivaks ajastuks. Kehtestati tsensuur, võeti Tõnissoni käest ära ,,Postimees", moodustati riiklik propagandatalitus, algatati mitmeid õhutavaid kampaaniaid (nimede eestistamine, kodukaunistamine jm.). Asuti looma üleriigilisi kutsealaseid korporatsioone, nn kutsekodasid, millel oli kaugeid ühisjooni keskaegsete gildidega, kuid samuti Itaalia vastavate organisatsioonidega. 1935 Vapside juhtkond arreteeriti öisel koosolekul, kus olevat arutatud sõjaväelise riigipöörde plaani. Üle saja inimese mõisteti vangi. Avaliklusele edastati aga infot, et vapside populaarsus kadus. Opositsioonide keskusteks kujunes Tartu
saadeta laiali)= parlament "vaikivas olekus" - 1935 kevadel keelustatakse pol. erakondade tegevus - loodi Isamaliit (valitsuse suunatav ainupartei) - kutsekodade loomine - tsensuur - asutati Riiklik Propaganda Talitus: andis ajakirjandusele "õiget" infot, tegeles rahvusterviklikuse õhutamisega (nimede eestistamine, kodukaunistamine jmt.) - riigi kontroll ametiühingute, omavalitsuste jm. Üle 1935.A. LÕPUKS OLI DEMOKRAATLIK KORD ASENDUNUD AUTORITAARSE DIKTATUURIGA Opositsioon: - Asunike Koondise ja Rahvusliku Keskerakonna liikmed, pahempoolsed sotsid - Vabadussõjalased alates 1935 suvest- detsembrini, kui toimus vapside liikumise likvideerimine - keskus Tartu (liberaalne intelligents)
Einbund määrati siseministriks ning peaministri asetäitjaks. -Valimised lükati edasi ning senised valimistoimingud tühistati. *Riigikogu ei kutsutud enam kokku, ent ei saadetud ka laiali vaid n-ö ''vaikiv ajastu'', hakati sisse tooma autoritaarset valitsuskorda. *Erakondade keelustamine-nende asemele Isamaaliit, millest kujunes ainupartei. *Loodi kutsekodasi, millegi taheti ära hoida streike. *Trükitoodete tsensuur *Kampaaniad: nimede eestistamine(halvakõlalised, saksa-vene pärased), kodukaunistamine,rahvuslippude soetamine. *Riiklik Propaganda Talitus, et kiita ennast. 1935 a. -Demokraatlik kord oli asendunud autoritaarse diktatuuriga. 9. „Juhitava demokraatia“ periood -1938 a Päts Eesti Vabariigi esimene president, nimetas uue valitsuse eesotsa K.Eenpalu *Lõppes üleminekujärk uuele korrale *Põhiseaduslik kord taastus *Riik väljus poliitilisest kriisist *Valimisõigus al. 22 aastaselt -Eestis oli välja kujunenud isikuvõimu režiim e. juhtiv demokraatia
Riigikogu valitsust kritiseerida, lõpetati selle tegevus ja saadikutel ei lubatud enam kokku tulla (parlament seati nn vaikivasse olekusse). 1934.a. lõpul järgnesid uued sammud demokraatia lämmatamisel: piirati sõnavabadust ja allutati opositsioonilised ajalehed valitsuse kontrollile. Õige pea laienes kontroll ka teistele elualadele, kontrolli teostas Riiklik Propaganda Talitus. Muu hulgas viis see asutus läbi mitmeid üleriigilisi kampaaniaid, nt kodukaunistamine, nimede eestistamine, sinimustvalge lipu levitamine jne. Märtsis 1935 keelustati kõikide erakondade tegevus, ainuparteiks kujunes Isamaaliit. Valitsus võitles jõuliselt opositsiooniga, sulgedes nende ajalehti ja saates poliitilisi vastaseid sundpagendusse. Pärast vapside arreteerimist 1935.a. detsembrisse planeeritud relvastatud riigipöörde ettevamistamise eest jäi opositsiooni peamiseks keskuseks Tartu (peamiselt ülikooli ümber koondunud intelligendid eesotsas Jaan Tõnissoniga).
enam kokku tulla (parlament seati nn vaikivasse olekusse). 1934.a. lõpul järgnesid uued sammud demokraatia lämmatamisel: piirati sõnavabadust ja allutati opositsioonilised ajalehed valitsuse kontrollile. Õige pea laienes kontroll ka teistele elualadele, kontrolli teostas Riiklik Propaganda Talitus. Muu hulgas viis see asutus läbi mitmeid üleriigilisi kampaaniaid, nt kodukaunistamine, nimede eestistamine, sinimustvalge lipu levitamine jne. Märtsis 1935 keelustati kõikide erakondade tegevus, ainuparteiks kujunes Isamaaliit. Valitsus võitles jõuliselt opositsiooniga, sulgedes nende ajalehti ja saates poliitilisi vastaseid sundpagendusse. Pärast vapside arreteerimist 1935.a. detsembrisse planeeritud relvastatud riigipöörde ettevamistamise eest jäi opositsiooni peamiseks keskuseks Tartu (peamiselt ülikooli ümber koondunud intelligendid eesotsas Jaan Tõnissoniga).
,,vaikivasse olekusse". · Isamaaliit valitsuse poliitiline ja kultuuriline abiorganisatsioon. · Itaalia eeskujul hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama ühe eluala esindajaid ja vahendama nende soove ning mõtteid valitsusele. · Riiklik Propaganda Talitus jagas ajakirjanikele sobilikku informatsiooni ning tegeles nn. rahvusteriiklikkuse õhutamisega. · Kampaanid: võõrpäraste nimede eestistamine, kodukaunistamine, rahvuslippude soetamine. · 1. jaanuaril 1938. aastal jõustunud uus põhiseadus vastas K. Pätsi soovidele. · Eesti Vabariigi riigipeaks president, kes valitakse otsestel valimistel kuueks aastaks. · Riigikogu muudeti kahekojaliseks. o Riigivolikogu 80 rahva poolt valitud saadikut. o Riiginõukogu 40-liikmeline kutsekodade pooolt. Osa kuulusid sellesse ameti poolest ja osa määrati presidendi poolt.
1) rahvas oli sunnitud vaikima (st. Riigikogu ei tegutsenud) 2) vaikisid loovinimesed, haritlased (kirjanikud, kunstnikud jne.), kellest enamik ei kiitnud Pätsi diktatuuri heaks Nendel aastatel (1934-38) kujunes Eestis autoritaarne diktatuur. Seda iseloomustas: · keelati kõik erakonnad (1935), loodi võimule kuulekas ainupartei Isamaaliit · kehtis tsensuur · loodi Riiklik Propaganda Talitus, mis viis läbi erinevaid kampaaniaid perekonnanimede eestistamine, kodukaunistamine, rahvariiete kandmine jne. · loodi kutsekojad (sarnaselt Itaalia korporatsioonidele) Opositsiooni ehk vastasrinda Pätsile juhtis Jaan Tõnisson (ja ajaleht "Postimees"). Opositsiooni keskuseks oli Tartu. 1937. aastal valiti ja tuli kokku Rahvuskogu, mis koostas uue (arvult kolmanda) Eesti Vabariigi põhiseaduse. See jõustus 1. jaanuaril 1938. Selle kohaselt: · riigipeaks oli president · Riigikogu muutus kahekojaliseks (80-liikmeline Riigivolikogu ja 40-liikmeline
Vaikivasse olekusse jäid ka erakonnad, kuni nad 1935. Aastal hoopiski ära keelati. Neid seati asendama ainupartei, rahvusühtsuse ideel põhinev Isamaaliit. Vaikivast olekust sai terve ajajärk, mida hiljem on hakatud nimetama vaikivaks ajastuks. Kehtestati tsensuur, võeti Tõnissoni käest ära ,,Postimees", moodustati riiklik propagandatalitus, algatati mitmeid rahvustundeid õhutavaid kampaaniaid (nimede eestistamine, kodukaunistamine jm.). Asuti looma üleriigilisi kutsealaseid korporatsioone, nn. Kutsekodasid, millel oli kaugeid ühisjooni keskaegsete gildidega, kuid samuti Itaalia vastavate organisatsioonidega. Paljud Pätsi ja Eenpalu reformid olid kahtlemata demokraatiavastatsed ja autoritaarsed, kuid see ei tähenda, et neid peaks ilma mingite mööndusteta taunima. Sest nagu öeldud: tänaseid arusaamu demokraatiast ei saa peale suruda 1930ndatee aastatele
esineb juba XVII sajandi alguse revisjonides. Enne raudtee ehitamist paiknes siin lähedal Tartu-Riia maantee ääres Uderna postijaam, kõrts ja mõned talud. Maad kuulusid Uderna, Meeri ja Konguta mõisale. Arbi järve ligidusse laskis Meeri mõisnik O.Seydlitz püstitada XIX sajandi lõpus üksteist suvilat. 1. juunil 1923 kinnitati Elvale alevi õigused. Alevivalitsus asus energiliselt korraldama alevi elu ja planeerimist, hoogustus ehitustegevus ja kodukaunistamine. Elva köitis suvitajaid järjest rohkem, eriti tartlasi. 1927. a alustas sõite Tartu-Elva vahel mootorvagun. Kaks aastat hiljem valmis Verevi järvele suurepärane ujula ja rannahoone. Juba 1934. aastal tunnistati Elva ja Nuti (praegune Peedu linnaosa) puhkeasulaks. 1937. a registreeriti suvitajaid kaheteistkümnest välisriigist, lisaks rohkelt supelsaksu omalt maalt.[1] ( Verevi järv 1958) 2.1Muistend
sammud demokraatliku riigikorra asendamiseks autoritaarse režiimiga. Uued ettevõtmised ühiskonna tasalülitamiseks ei lasknud end kaua oodata. Dets 1934 määrus, mis piiras ajakirjanduse sõnavabadust. Veidi hiljem otsesed jõuvõtted: opositsiooniline Maaleht suleti ja Postimees allutatu valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. Ajakirjanduse kontroll laienes ka teistele elulaadidele. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitlus. Mõjutamiseks kampaaniad: nimede eestistamine, kodukaunistamine, sinimustvalge lipu lehvimine jms. Märts 1935 keelustati kõigi erakondade tegevus , uued hindud- isamaaliit ja kutsekojad. Isamaaliit- valitsuse tahet elluviiv tsentraliseeritud ainupartei. Kutsekojad- erinevad elualade esindajad, pidid mobiliseerima oma liikmeskonda valitsuse sihtide saavutamiseks. Valitsus astus jõulisi samme opositsiooni lämmatamiseks ja muud takistused. 8 dets 1935 valmistuti relvastatud riigipöördeks, kui jõuti ennem arreteerida vabadussõjalased
Või: Anna, sinu hea sõbranna! Õige vastus on, et naisteajakiri peab olema kui sõbranna, kellega luuakse lähedane suhe. Toimetajad teevad seda lugejaga läbi oma juhtkirjade. Toimetajad ja lugejad nagu üks kogukond. Naisteajakirjad Naistele on palju erinevaid ajakirju, sellepärast toon välja nende erinevad tüübid mõndade nidetega: · Töö ja pereelu jagamine (toimetulek Eesti Naine) · Kodukesksed (koduloomine, kodukaunistamine Pere ja kodu, Kodukiri) · elustiiliajakirjad (tarbimine, karjäär Stiil, Avenüü, Cosmopolitan) On jaotatud ka pere ning kodu-ajakirjad: · Staatuseajakirjad (pruutidele, rasedatele, feministidele, kaalujälgijate New Woman, Ms, Pulmad) · Elustiili-ajakirjad (Cosmopolitan, Bazaar, Buduaar) Meedia ja mehed Kui mõeldakse "meesteajakiri", mõtlevad paljud "porno". Aga tegelikult on
Päts põhjendas seda vs mässukavaga ja seetõttu valitsus oli sunnitud kärpima rahva poliitilisi õigusi. Peaministri asetäitjaks ja siseministriks määrati Karl Einbund- kolmas oluline võtmefiguur Eesti poliitikas. 02.10.1934 seati parlament nn vaikivasse olekusse. Varsti hakati piirama ajakirjanduse sõnavabadust ja kontrolliti ka teisi elualasid. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. Üleriigilised kampaaniad: nimede eestistamine, kodukaunistamine, sinimustvalge lipu lehvitamine. 1935 märts keelustati erakondade tegevus ja nende asemele Isamaaliit ja kutsekojad. Valitsus asus opositsiooni lämmatama saates teele takistusi. Vs sees levis mõte, et vägivaldsel teel võimu haaranud riigijuhid tuleb ka vägivaldselt kukutada. 08.12.1935 valmistati relvastatud riigipöördeks, kuid enne seda arreteeriti kõik juhtivad vs ning mõisteti vangi. Rahvale öeldi, et nad kaotasid populaarsuse.
demokraatliku riigikorra asendamiseks autoritaarse reziimiga *Detsembris 1934 ilmus määrus, millega asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust ning veidi hiljem rakendati ka otseseid jõuvõtteid: opositsiooniline Maaleht suleti ja Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile *Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus *Propagandatalitus viis ellu mitmed üleriigilised kampaaniad: nimede eestistamine, kodukaunistamine, sinimustvalge lipu levitamine jm *Märtsis 1935 keelustati kõigi erakondade tegevus ning nende asemel asutati valitsuse toetajaskonda koondavad uuetüübilised ühingud Isamaaliit ja kutsekojad *Isamaaliit, mida esitleti üldkultuurilise apoliitilise ühinguna, kujunes valitsuse tahet elluviivaks tsentraliseeritud ainuparteiks *Kutsekojad, mis ühendasid teatud elualade esindajaid(arstid, õpetajad, kaluridjt), pidid mobiliseerima oma liikmeskonna valitsuse sihtide saavutamiseks
vapside organisatsioon id suleti. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. 7. 1935 keelati erakonnad. Neid asendas ainupartei, mis oli rahvusühtsuse ideel põhinev Isamaaliit. Vaikivast olekust sai terve ajajärk, mida on hakatud nimetama vaikivaks ajastuks. Kehtestati tsensuur, võeti Tõnissoni käest ära ,,Postimees", moodustati riiklik propagandatalitus, algatati mitmeid õhutavaid kampaaniaid (nimede eestistamine, kodukaunistamine jm.). Asuti looma üleriigilisi kutsealaseid korporatsioone, nn kutsekodasid, millel oli kaugeid ühisjooni keskaegsete gildidega, kuid samuti Itaalia vastavate organisatsioonidega. 1935 Vapside juhtkond arreteeriti öisel koosolekul, kus olevat arutatud sõjaväelise riigipöörde plaani. Üle saja inimese mõisteti vangi. Avaliklusele edastati aga infot, et vapside populaarsus kadus. Opositsioonide keskusteks kujunes Tartu. Opositsioonilise ,,Tartu vaimu" üheks
- haridusküsimused - põllumajandusküsimused - teede- ja ehitusküsimused Linnad ja alevid: - haridus (koolid, lastekodud, -aiad, mitmesugused abirahad ja toetused) - hoolekanne - tervishoid (haiglad ja apteegid) - heakord (tänavate ja teede korrashoid, tänavavalgustus) - teede- ja elamuehitus - mitmesugused sotsiaalsed ülesanded - munitsipaalettevõtlus 1934: jahiseadus (jahipiirkondade registreerimine ja jahitunnistuste väljaandmine) 1934: uus riigi hangete seadus - kodukaunistamine aktsioon - kohalik ehitustegevus (1939. a ehitusseadus) - toitlustamine ja korteriolud - loomataudide vastane võitlus - elukalliduse vastu võitlemine KOVi rahandus- raske olukord. KOV-d said tulusid kolme liiki allikatest: 1) iseseisvad tulud (iseseisvad maksud, tulud KOV-de ettevõtetelt); 2) teatud osa riigi maksudest; 3) toetused riigikassalt 1929-33. a majanduskriis: KOV tulubaasi drastiline vähenemine
Valimised lükkusid edasi. Aastaks 1935 oli juba autoritaarne režiim Eestis, Päts juhtis ainuisikuliselt. Riigikogu jäi „vaikivasse olekusse“, ei saadetud laiali, aga ei töötanud ka. Oli ainupartei Isamaaliit, teised parteid keelustati 1935. Tekkis ajakirjanduse tsensuur ja kontroll ametite ja elualade üle. Seadusi andis välja Päts dekreetidena. Loodi Riikliku Propaganda Talitus – sealt tulid üleriiklikud kampaaniad (perekonnanimede eestistamine, kodukaunistamine, rahvuslippude soetamine, laulupidude korraldamine, vabadussõja monumentide püstitamine). Rahvas üldiselt ei nurisenud, kuna majandus elavnes ja elujärg läks paremaks ning seda seostati Pätsi juhtimisega ning ta populaarsus kasvas sel hetkel. Oli olemas ka opositsioon, kus olid poliitikud ja haritlased, kuid nad ei saanud ajakirjanduse tsensuuri tõttu kuigivõrd kuuldavaks end teha. Opositsiooni eesotsas oli Jaan Tõnisson, teised näiteks Ants Piip, Juhan Kukk, Jaan Teemant
Ühiskonna tasalülitamine: riigivanema dekreediandlus 5. III 1935 – poliitiliste erakondade keelamine Isamaaliidu asutamine dekreet trükitoodete kohta korporatiivne ühiskond Riiklik Propagandatalitus: tutvustada valitsuse tegevust aidata kaasa rahvuslik-riiklikule ülesehitustööle ja rahvusterviklikkusele riiklikud suurüritused: nimede eestistamine (200 000), Eesti lipu kampaania, kodukaunistamine IX 1935 – vapside põhiseaduse eelnõu 7. XII 1935 – vapside arreteerimine 1936 – vapside kohtuprotsess (10, 15 või 20 aastat sunnitööd)-oli suhteliselt sümboolne ja vabastati peatselt. Sep.1935-vapside poolt rahvaalgatusena põhiseaduse eelnõu algatamine: põhjundati kaitseseisukorda ja siis ei või rahvaalgatust olla: soov muuta just PÕHISEADUSES- KAITSESEINUKORD AINULT SÕJA AJAL Dets
Need olid erakondade aseained. Ülesandeks: valitsuse toetajaskonna organiseerimine, rahva kasvatamine uue riikluse vaimus, kl. võitluse ilmingute likvideerimine, vastaval kutsealal tegutsevate inimeste soovide vahendamine ning seltskonna eliidi koondamine. 17 kutsekoda. Sõnavabaduse piiramine tsensuur, ajalehtede tegevuse peatamine (Tõnisson tagandati Postimehe toimetaja kohalt), ka nii kirjandus, kunst, teater Teostajaks Riiklik Propaganda Talitus. Kampaaniad: eestistamine, kodukaunistamine, rahvuslipu, eesti keele, rahvariiete ja kommete tähtsustamine. Massiivne propaganda. Tartlaste iseteadvuse piiramine, ülikooli autonoomia kärpimine. Tallinna Tehnikaülikooli loomine ja Riigikohtu üleviimine Tallinnasse. Dekreediõiguse kasutamine riigivanema piiramatu dekreediõigus. Riigivanema dekreediõigus edasilükkamata riikliku vajaduse korral. Seejuures Riigivanemale antud dekreediõiguses ei piirata Riigivanema õigust anda dekreete ka Riigikogu istungjärkude ajal
Need olid erakondade aseained. Ülesandeks: valitsuse toetajaskonna organiseerimine, rahva kasvatamine uue riikluse vaimus, kl. võitluse ilmingute likvideerimine, vastaval kutsealal tegutsevate inimeste soovide vahendamine ning seltskonna eliidi koondamine. 17 kutsekoda. Sõnavabaduse piiramine – tsensuur, ajalehtede tegevuse peatamine (Tõnisson tagandati Postimehe toimetaja kohalt), ka nii kirjandus, kunst, teater Teostajaks Riiklik Propaganda Talitus. Kampaaniad: eestistamine, kodukaunistamine, rahvuslipu, eesti keele, rahvariiete ja kommete tähtsustamine. Massiivne propaganda. Tartlaste iseteadvuse piiramine, ülikooli autonoomia kärpimine. Tallinna Tehnikaülikooli loomine ja Riigikohtu üleviimine Tallinnasse. Dekreediõiguse kasutamine –riigivanema piiramatu dekreediõigus. Riigivanema dekreediõigus edasilükkamata riikliku vajaduse korral. Seejuures Riigivanemale antud dekreediõiguses ei piirata Riigivanema õigust anda dekreete ka Riigikogu istungjärkude ajal
See tähendas suurt muutust argielus. Lääne-Euroopas oli eluruumide ülerahvastuse probleem kuid 30-datel Eestis see probleem leevenes, tekkis väike korterite varu. Nn tallinna majad ehitati tihtipeale just töölistele, kuid nende jaoks olid tihtipeale üür liiga kõrge, mille tõttu elati vanades tingimustes edasi. Hakati tegelema ka kodukaunistamisega. Propageeriti kodu lihtsust, praktilisust, mugavust, samas pidi kodu olema ka puhas ja korralik. Kodukaunistamine väljenduski neis tingimustes. Säilis palju vanamoelist, tihti kasutati vana mööblit edasi. Linlik ja saksa stiilis mööbel oli ideaaliks. Tigudiivanid, tualettlauad, puhvetikapid, raamaturiiulid, kaheinimesevoodid, raadio asjad mis hakkasid tasapisi kodudes levima, kuigi esialgu vaid jõukates majapidamistes. Jõukates majades olid juba olemas ka elekter, eraldi vannituba, tualett. Maale jõudsid kõik need uuendused palju hiljem.
· Käivitati puhastustöö riigiametites. · Vallandati nii vabadussõjalasi kui ka teisi isehakanud riigijuhtidele vastumeelseid inimesi. · Vaikiv olek saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. Tasalülitamine · Ajakirjanduse sõnavabaduse piiramine. Mitmed ajalehed suleti ja Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. · Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitlus. · Üleriigilised kampaaniad: nimede eestistamine, kodukaunistamine, sinimustvalge lipu levitamine jm · Isamaaliit, mida esitleti üldkultuurilise apoliitilise ühinguna, kujunes valitsuse tahet elluviivaks tsentraliseeritud ainuparteiks. · Opositsiooni lämmatamine veeretades vastasrinna teele kõikvõimalikke takistusi · 8.detsembriks 1935 valmistati ette relvastatud riigipööre, kuid vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõjalased. · Autoritaarse reziimi vastase võitluse sünonüümiks kujunes nn Tartu vaim.
Mõiste `rahvatants' viitab külaühiskonnale, `seltskonnatants' aga peenemat sorti inimestele, kellelt uusi tantse õpiti.Vanemad seltskonnatantsud on paaristantsud, kontratantsud ja kadrillid. Paljud paaristantsud (polka, valss) on tänapäevalgi üldtuntud. 1920.30. aastail algas vanemate rahvatantsude uusesitamine laval. 1919. aastal asutati Ülemaaline Eesti NoorsooÜhendus, mille rohkete tegevusalade (koorilaul, karskus jm) seas oli ka omakultuur: taarausk, kodukaunistamine, rahvatants jm. Tolle aja rahvatantsuliikumise juht oli Anna Raudkats. Anna Raudkats asus Eestis rahvatantse taaselustama, et need ei jääks ainult kirjeldusteks arhiiviriiulitel. Tema käsitluse kohaselt saab eestlane ennast väljendada just omi tantse tantsides. Anna Raudkatsi seades on saanud väga tuntuks "Tuljak". Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus korraldas 1926. aastal eesti omakultuuri õhtu, mille toimet (harrastus)rahvatantsu arengule saab
19. sajandi teine pool tõi väga olulisi muudatusi Eesti küla elulaadi. Kodukäsitöö kõrval muutusid järjest arvestatavamaks maakäsitöölised ja kodutööndus. Kiire linnastumine, arenev kaubandus ja ostukaupadena levivad vabrikutooted tõid endaga kaasa talumiljöö teisenemise, sajandeid kestnud traditsioonide hääbumise ja paljudest senistest tõekspidamistest loobumise. Eluruumide laienemisega kambritesse tekib uus motivatsioon loometööks kodukaunistamine. Nii hakatakse valmistama rohkesti täiesti uue otstarbe ja väljanägemisega käsitöötekstiile. Puutööd Feodalismiaegse Eesti maakäsitöö on olnud väga mitmekihiline. Esmalt tuleb nimetada ka kahte täiesti eripalgelist tarbijat: mõisa- ja talumajapidamist. Talumajapidamises kui väikemajandis püüti teha kõik vajalikud tööriistad, tarbeesemed, lihtsam mööbel, liiklusvahendid ja ehitised oma jõududega. Meie talupojakultuuri võib nimetada ka puukultuuriks
arutati üle probleemide, mis puudutavad põllumajandust. Ajaleht "Kava" hakkas tegema propagandat uute kodade kohta. K. Pätsi eesmärk oli ühiskonna organiseerimine kodade järgi. Asutati inseneri koda, rohuteadlaste koda ja meditsiini koda. Sõnavabaduse piiramine Tsensuur, ajalehtede tegevuse peatamine (Tõnisson tagandati Postimehe toimetaja kohalt), ka nii kirjandus, kunst, teater Teostajaks Riiklik Propaganda Talitus. Kampaaniad: eestistamine, kodukaunistamine, rahvuslipu, eesti keele, rahvariiete ja kommete tähtsustamine. Massiivne propaganda. Tartlaste iseteadvuse piiramine, ülikooli autonoomia kärpimine. Tallinna Tehnikaülikooli loomine ja Riigikohtu üleviimine Tallinnasse. Kuulutati välja Eestistamise aktsioon, moodustati nimede eestistamise komisjon. Samuti moodustati neid ka kõikides valdades ja maakondades, juhtimine läks kohalike tegelaste kätte
Rahva liitmine ühiste eesmärkide nimel. Nimede eestistamine. Üleskutsed nimede eestistamiseks põrkus rahva ükskõiksusele. 35 aasta alguses muudeti nimede muutmise kord lihtsamaks. Kõikides maakondades loodi nimede eestistamise bürood, loobuti ka riigilõivust. Propagandatalitus hakkas rõhutama, et eestlastel peab ikka eesti nimi olema. 35-40 a vahetati välja ca 210 000 võõrapärast perekonnanime. Järgmise suurkampaania korras kuulutati välja kodukaunistamine. Linnad ja majad olid üsna räämas. Enamik talumaju lihtsalt palkehitused. Visuaalne pilt ei olnud kuigi ligitõmbav. Kampaanialikkus. Pahatihti muutus see protsentide tagaajamiseks, vallad, maakonnad, linnad hakkasid omavahel võistlema. Nii ulatusliku kampaania korraldamiseks oli aga maj vahendeid liiga vähe. Kampaaniaid oli veel: nt eesti lipud igale majale, rahvariiete ja rahvatavade propageerimine. Kuna tegemist kampaanialikkusega, siis seda ei saa heaks kiita.
sõnumeil Riigivanema, kaitsevägede ülemjuhataja ja üldse valitsuse tegevuse kohta peavad olema koostatud võimalikult jaatavas vormis". 1935 allutati RPT otseselt peaministrile. RPT materjalid tuli ajalehtedel avaldada muutmata kujul ilma kommentaarideta. Teiselaadne oli RPT töö rahvusterviklikkuse arendamisel: korraldati riigi- ja omavalitsusjuhtide kohtumisi, teatripäevi, Eesti Mänge, emadepäevi, vabariigi aastapäevi. Toimis mitu rahvuslikku sihtprogrammi: kodukaunistamine, lipu temaatika, rahvarõivad, rahvakunst, ka nimede eestistamine, millega oldi küll juba varem alustatud. RPT tegevusest annab ülevaate Andrus Roolahe raamat "Nii see oli". Autor märkis, et Pätsil oli propagandajuhtidega pahatihti ka lahkarvamusi, sest viimased olid tolerantsed seal, kus see Pätsi arust lubamatu oli. Roolaht kirjeldas vahejuhtumit peaminister Eenpalu pressikonverentsil seoses kaitseseisukorra pikendamisega 1938.a septembris. Tavaliselt tasakaalukas Eenpalu
Linnad ja alevid: - haridus (koolid, lastekodud, -aiad, mitmesugused abirahad ja toetused) - hoolekanne - tervishoid (haiglad ja apteegid) - heakord (tänavate ja teede korrashoid, tänavavalgustus) - teede- ja elamuehitus - mitmesugused sotsiaalsed ülesanded - munitsipaalettevõtlus 1934: jahiseadus (jahipiirkondade registreerimine ja jahitunnistuste väljaandmine) 1934: uus riigi hangete seadus - kodukaunistamine aktsioon - kohalik ehitustegevus (1939. a ehitusseadus) - toitlustamine ja korteriolud - loomataudide vastane võitlus 1 - elukalliduse vastu võitlemine KOV oli omanik, talle kuulus teatud kinnis- ja vallasvara, varalised õigused ja kohustused. Tal oli õigus omandada ja võõrandada
annaabi.ee 
