Kas eestlastel peaks olema oma eeskujusid või piisab välismaistest?
Balta või praegune Eesti jalgpalli au ja uhkus Ragnar Klavan. Sellest
võib järeldada, et suure töö ja vaevaga on võimalik väga palju
saavutada ning kaugele jõuda. Eestis on praegugi sirgumas väga
palju noori ja andekaid sportlasi, kelle eesmärgid ulatuvad kindlasti
Eestist väljapoole. Mitmed on seda ka juba saavutanud. Tuleb
meelde kohalik spordipoiss Karl-Robert Saluri, kes end Koselt Rio
olümpiale välja murdis. Väikekoha noorte jaoks on kodukandistst
sirgunud kuulsus kindlasti väga motiveeriv. Ikka on vaja kedagi, kes
oleks noortele eeskujuks ja innustaks neid pingutama oma unistuste
saavutamise nimel. Mida lähemalt on eeskuju, seda reaalsem
tundub ka oma unistuste saavutamine.
Eestlaste seas on küll palju inimesi, kelle üle me võime uhked olla,
ent on ka neid, kes välismaailmas meie latti alla tõmbavad.
Euroopas on mitmetes kohtades eestlase stereotüübiks varas või
lihtsalt kaabakas. Samuti on eestlased kuulsad oma