1902 abiellus eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga. Kolisid Kutišnosse Moskva äärelinna. 1906 tuli Marie Eestisse tagasi ja tegutses kirjanikuna. 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses. Kohtus Artur Adsoniga. Adson kogus ta luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. 1924 lahutas Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Kuulus “Siuru”, kus oli rühmituse esimees. Ta kirjutas loodusest ja armastusest. 1944.a põgenes ta Rootsi ja kirjutas koduigatsusest. Tähtsamad kogud ● “Hääl varjust” ● “Rõõm ühest ilusast päevast” ● “Õnnevarjutus” ● “Mu süda laulab” ● Marie Underi luulet on ilmunud vene, saksa, inglise, rootsi, soome, hispaania, prantsuse ja itaalia keeles. ● Ta oli EKL asutajaliige ning mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige. Marie Under suri 25.septembril 1980.a Stockholmis Kasutatud materjal http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=42266&kat=5 https://et.wikipedia
Valge sisserännanu tungib oma loomakarjaga indiaanlaste maadele. Tihti rännati suurte loomakarjadega maal ringi ja otsiti loomadele uusi söödamaid. Taolised rännakud kestsid vahel mitmeid kuid. Suur osa valgetest õnneotsijatest siirdus aga põhja poole ja pühendus kulla otsimisele. Kõigest selles hakati jutustama ka oma lauludes. Tekkis COUNTRY & WESTERN MUUSIKA. See on valgete ameeriklaste muusikastiil, mis rääkis kaugest kodust, armastatud neiust, koduigatsusest, samuti uutest maadest, mida nähti oma loomakarjaga ringi rännates. Oma laule saadeti kitarrimänguga või lauldi neid bändzo (banjo-keelpill, mille kõlakast on keelte poolt kaetud nahaga) saatel. Pillidest kasutati veel ka viiulit ja suupilli, ühesõnaga - saateks sobis iga pill, mis oli nii kerge, et ta reisile kaasa üldse võeti. Iseloomulik oli, et viiulit ei mängitud mitte lõua all hoides, nagu ,,korralikule" pillimehele kohane, vaid pilli uljalt rinna vastas hoides
lõik või lehekülg) juurde poogitud ja see muutis kirjeldatud situatsiooni või tegelase meeldejäävaks. ➔ Mõnes kohas keerukas, raske tabada mõtet või aru saada olukorrast. Teiste lugejate arvamused, isiklik arvamus. “Tegemist on tõeliselt hea, kuid raskesti tabatava kirjandusega, mille sisu muutub lugeja vanusenumbri kasvades, seega tasub raamatut aastate möödudes uuesti üle lugeda.” Märt Roosna “Kõige sügavamõttelisem raamat, mis on koduigatsusest kirjutatud.” Kurt Vonnegut “See on hea raamat, aga ma arvan, et sellel pole sama mõjuvõimu mis tal oli 50 aastat tagasi. Esimene pool raamatust on parem kui teine, mis on segadust tekitav ja arusaamatum.” Kaya, www.goodreads.com Ise soovitan, paneb mõtlema. Tänan kuulamast!
Abiellusid 1873. Kroonlinna kolisid Lydiaga sellepärast, et Eduardile pakuti seal tööd. Lapsed: pojad Hans Voldemar (1874-1878 ) suri leetrite tõttu,Max (1884)oli elamisvõimetu. Tütred Hedwig-Hedda (1876-1941), Anna(1878-1965), Reisis Austriasse ja Saksamaale. Saksamaal olid ta peamiseks huviobjektiks Goethe töödega seotud mälestusmärkide, muuseumide ja teatrite külastamine. Kuna talle ei meeldinud kodust kaugel olla, kirjutas luuletusi koduigatsusest ,,igatsus" Ikka täidad minu mõtte, Igatsetud isamaa! Kas ei elades mul tõtte Tohi soovid sirguda? 1880 Kirjutas näidendi ,,kosjaviinad ehk kuidas tapiku pere laulupidule sai" Nende kodune keel Kroonlinnas oli Saka ja vene. 1882 halvenes järsult Koidula tervis. 11.08.1886 suri ta rinnavähki. Viimane luuletus, mille kirjutas oli ,,enne surma-Eestimaale" Hinges pisarates sulle Pärga püüdsin kududa Hõlmad lahti hoia mulle, hinge ilu-Eestimaa!
aastal evakueeriti Voronezi, jätkas Berri Alver 8. aprillist 1918 õpinguid Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumi humanitaarharus, kus ta esimesi emakeeleõpetajaid oli Villem Grünthal-Ridala, hiljem Eduard Schönberg. Kuigi tütarlapse kirjandid olid silmapaistvad ning ta tegi ka luulekatseid, unistas ta esialgu pigem näitlejakutsest ja õppis klaverimängu. Linnas ei kohanenud Betti hästi. Ta on ise öelnud, et igatses koju tagasi, sest tahtis rahu. Hoolimata koduigatsusest lõpetas Betti Alver gümnaasiumi 1924. aastal. 10.09.1924 immatrikuleeriti Betti Alver Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna eesti filoloogia üliõpilaseks. Õpingutele, eriti eksami sooritamisele, pole ta aga nimetamisväärselt keskendunud. Ainsana on ta mais 1925 edukalt sooritanud ladina keele lektorikursuse eksami. Enesearenduseks luges Betti Alver intensiivselt ning andis sissetulekutu hankimiseks eratunde. 1927. aastast alates koondus Betti
annaabi.ee 
