Ta toitub erinevatest rohuliikidest põõsastest ja kõrrelistest. Ühe kasuka jaoks läheb vaja 150 tsintsilja nahka. Ta karv on nii tihe, et parasiitidel pole võimalik nahani jõuda. Vombat Vombat on Austriaalias elav taimtoiduline kukkurloom, kes toitub peamiselt kõrrelistest, juurtest, koortest jms. Vombatitel on väga aeglane seedimine kuni 14 päeva. Liigub aeglaselt, aga vaenlase tulekul suudab kiiresti liikuda ning hammustab väga kõvasti. Koduhiir Koduhiire toiduks on mitmesugused taimed, seemned, ja putukad. Majades sööb ta kõike kättesaadavat. Koduhiirel on suur sigivus 8 pesakonda aastas. Koduhiir on inimkaasleja ta on tihedalt seotud inimasutustega. Suvel võib teda leida igalt poolt, kus ta kaevab lihtsate ehiustega urge. Veel huvitavaid fakte Taimtoidulise seedekulgla on palju pikem kui lihasööjatel ning nende kõhtki on suurem. Taimtoiduliste hambad on kohastunud söödava toiduga, nii et
tarbi. 3 Eestis arvatakse kõige kahjulikum näriline olevat rändrott. Ta on kohanenud inimesega kiiresti ja teda hävitatakse igal võimalikul juhul. Tänu oma kiirele kohanemisvõimele on ta vallutanud koduroti endised levikualad, kodurott on muutunud haruldaseks. Ka põldhiirte hävitamine on küllalt tülikas, kuna nende eluviis erineb oluliselt koduhiire omast. Närilised levitavad nakkushaigusi, mis võivad kahjulikud olla nii loomadele kui ka inimestele. Paljudes maailma maades pööratakse närilistega võitlemiseks palju tähelepanu, USAs on sellega seotud umbes 80 erinevat firmat. Suuremat kasvu närilised Suuremad närilised elavad rohkem metsades. Neid ohustavad kiskjad, kärbid, saarmad, rebased, röövlinnud, inimene jt. Ondatraid näiteks kütib inimene väärtusliku karusnaha pärast. Koprad ja ondatrad on poolveelise eluviisiga
või karusnahka ja matsid siis mõnede hauapanustega varustatuld kägarasendis kõrbesse. Haua paljastudes oli näha, et need olid küll kuivanud aga juuksed olid veel heas seisundis, samuti ka nahk. See oli võimalik tänu kuumas liivas kuivamisele ja tänu kõrbetuulele alanud konserveerumisele. Neid muumiaid uurides võis näha isegi säilinud sisikonda, mille järgi võib rekonstrueerida elanike menüü. Üks väike laps, kes leiti, oli viimati, pärast teraviljaputru söönud ära koduhiire. Pärast ajusurma algab lagunemisprotsess inimkehas umbes samaaegselt aju juures ja sisikonnas. Aju laguneb ja voolab välja kuklaaugust kolju alaosas. Koljusse jääb ainult tumepruun, poorne ollus, mis koosneb veresoonte ja ajukelme jäänustest. Seda märgates, hakkasid palsameerijad proovima eemaldada lagunemiskollet aju. Aju eemaldati nina kaudu ja see põhjustas seejuures ninapiirkonnas küllaltki suuri luukahjustusi. Koljud, millelt leiti kahjustusi, olid
tuua kuni 8 pesakonda poegi aastas. Looduses sigib ta vaid suvekuudel, aprillist oktoobrini ja siis on pesakondade arv 2...3. Iga kord sünnitab ta 3...8 poega, kuid on teateid ka 21-liikmelisest järglaskonnast. Hiirepojad on sündides paljad ja väga abitud ning kaaluvad alla 1 g. Nende silmad lähevad lahti 12...15 elupäeval ning selleks ajaks on nad juba ka karvadega kaetud. Poegi toidetakse piimaga umbes 18 päeva ning noored saavad suguküpseks vähem kui 2 kuu vanuselt. Koduhiire elu on täis ohte: inimese seatud lõksud ja kassid. Sellepärast on ka hiirte eluiga lühike - tihti on see vaid 3 kuud, igal juhul mitte üle 2 aasta. Inimene peab koduhiirt peamiselt vaid kahjuriks, kes reostab ja hävitab toidu- ja muid varusid ning levitab mitmeid haigusi. Vaaraosipelgas on ainult 2-2,5 mm pikkune ja väga sale - suurim läbimõõt vaevalt 0,5 mm. Seetõttu saavad nad pugeda väga kitsastesse pragudesse ja avadesse, mingi ruumi
b. Substraadispetsiifilised c. Aktiivtsenter 5 Ensüümi ümbritsev keskkond mõjutab aktiivsust a. pH, ioonid,... b. Inhibiitorid: konkurentsed, mittekonkurentsed c. Aktivaatorid (koensüüümid, ka substraat võib olla aktivaator) Sama funktsiooni ja evolutsioonilise päritoluga ensüümi keemiline koostis erineb organismiti: nt inimese -globuliinist (146 AH) erineb gorilla oma 1, giboni 2, reesusmakaagi 8, koduhiire 27, konna 67 aminohappe osas Nuklehapped: 1 DNA: lämmastikalus+desoksüriboos+fosforhape; pürimidiinid: Cytosiin, Tümiin; puriinid: Adeniin, Guaniin; C-G, T-A 2 RNA: TU 3 ATP, cAMP RAKU EHITUS Looma rakk Taime rakk Päristuumne rakk: sümbiogenees Bakteri rakk Pole membraanseid organelle On ribosoomid On üldjuhul raku kest ja limakapsel (pole kahe membraanilisi organelle, kromosoom on tsütoplasmas
See loob küllaldaselt häid võimalusi suurimetajate (põder, pruunkaru, ilves, metskits jt.) elupaikadeks. Rohukamara ja puhmaste vahel leiavad omale elupaiga mitmed pisiimetajad. Osa neist kaevub maapinnasesse meisterdades endale väiksemaid või suuremaid urgusid (mutt, vesirott). Urus elavad ka mäger ja rebane. Inimtekkelised avamaastikud on soodustanud põld-uruhiire, pisihiire, juttselg- hiire ja kivinugise levikut. Inimasustusega kaasneb otseselt koduhiire ja koduroti levik. Peamiselt koobastes ja puuõõnsustes on omale varjupaiga leidnud mitmed käsitiivaliste liigid (habelendlane, suurkõrv, suur-nahkhiir jt.). Eesti arvukates siseveekogudes kohtame saarmast, ondatrat ja kobrast. Läänemeres elavad hallhüljes ning viigerhüljes. Talvise külmaperioodil talvitub enamik Eesti imetajaid siin. Üksikud liigid - peamiselt käsitiivalised (su635urvidevlane, pargi-nahkhiir jt.) - lahkuvad sel perioodil soojema kliimaga piirkondadesse.
kannab seda altruistlikku mutatsiooni 27. Tooge selgitustega näiteid isekast DNA-st (meiootiline surve, transposoonid). Marian ISEKAD GEENID: geenid, mis moodustavad erandi Mendeli seadustele – heterosügootsed isendid ei tooda võrdsel hulgal kumbagi alleeli kandvaid sugurakke (st toodavad, aga üht alleeli kandvad rakud inaktiveeritakse). Meiootiline surve (meiotic drive) – toodetakse rohkem mõne geeni teatud alleele kandvaid sugurakke. Nt koduhiire (Mus musculus) kromosoom 17 t-haplotüübi suhtes heterosügootsed isased toodavad u 90% t-haplotüüpi kandvaid sperme. t-haplotüüp peaks fikseeruma → ära hoiab see, et t-homosügoodid on steriilsed. Transposoonid – lühikesed genoomsed regioonid, mis võivad genoomis teistesse kohtadesse liikuda. Iseka DNA hulka kuuluvad need, mis teevad endast koopiaid, mis liiguvad mujale, ega kustuta algset koopiat, nt