Hingede aeg pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, see võis pahandada hingi. Kõikjal esines veel teatud vaime ja haldjaid, kes asustasid vett, maad, metsa ja ka kõdu. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. Mõned haldjad elasid isegi talus või selle vahetus läheduses. Veel möödunud sajandil oli mitmel pool Pärnu- ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas Tönn, setudel seisis viljasalves Peko. Viimane toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel. Koduhaldjaga tuli hästi läbi saada ja seetõttu ohverdati igast tootest (vili, vill, jook jne) veidike ka talle. Konkreetsetest jumalatest nimetatakse Henriku Liivimaa kroonikas vaid Tarapithat. Sageli arvatakse, et tema nimi oli tegelikult Taara, aga kroonik ei saanud sellest täpselt aru ja pani kirja sõja- ja palve-hüüu ,,Taara, avita". Henriku järgi oli Taara eelkõige saarlaste jumal, aga tuntud ka Virumaal, kus ta olevat sündinud. Vaimud, haldjad ja jumalad - nendega oli vaja hästi läbi saada
Hingede aeg pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, see võis pahandada hingi. Kõikjal esines veel teatud vaime ja haldjaid, kes asustasid vett, maad, metsa ja ka kõdu. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. Mõned haldjad elasid isegi talus või selle vahetus läheduses. Veel möödunud sajandil oli mitmel pool Pärnu- ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas Tönn, setudel seisis viljasalves Peko. Viimane toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel. Koduhaldjaga tuli hästi läbi saada ja seetõttu ohverdati igast tootest (vili, vill, jook jne) veidike ka talle. Konkreetsetest jumalatest nimetatakse Henriku Liivimaa kroonikas vaid Tarapithat. Sageli arvatakse, et tema nimi oli tegelikult Taara, aga kroonik ei saanud sellest täpselt aru ja pani kirja sõja- ja palve-hüüu ,,Taara, avita". Henriku järgi oli Taara eelkõige saarlaste jumal, aga tuntud ka Virumaal, kus ta olevat sündinud. Vaimud, haldjad ja jumalad - nendega oli vaja hästi läbi saada
annaabi.ee 
