- inimeste lootus, et ehk läheb paremaks Valge Laev - Metsavennad. Jäid relvade poolest tugevasti alla, kuid olid moraalselt tugevad. - Kooliposte vastuhakud - Palju arreteeriti ja pandi vangi. - Eesti raamatute hävitamine põletamine, määrimine, ära rikkumine. - Kolhoosid. · 1950 teine pool ja 60-ndad. Sulaaeg Eestis - Olukord hakkas normaliseeruma. - Inimestel rohkem vabadusi. - Eesti kirjanikud said teoseid avaldada. - Said võimaluseks kontaktid väliseestlaste ja kodueestlaste vahel. - avati Helsingi-Tallinna laevaliiklus. - Eesti oli üks väheseid piirkondi, kuhu lubati välismaalasi sisse. - Eesti kaudu jäeti välismaailmale NSV Liidust hea mulje. - Pöörati tähelepanu inimeste igapäevaelule (elukoht, riided, tarbekaubad) - Sulaajal kaob ära illusioon, et Eesti võib vabaks saada. - inimesed astusid Kommunistlikusse Parteisse. - Eestil oli majanduses iseotsustamis võimalus. · 1970 ja 80-ndate esimene pool Stagnatsiooni periood
Anne, kellel just poolakeelne laul enda arvates iseäranis hästi õnnestus, oli nördinud, et talle ei antud peapreemiat. 1978. aastal lõpetas Anne Tallinna Polütehnilise Instituudi, aga peale laulmise pole ta elus midagi teinud. Ja vähemalt esialgu põrutab lauljatar täiskäigul edasi: venelased armastavad teda hullupööra ja eestlaste armastus on viimastel aastatel uuesti lõkkele läinud. Kui talle vahepeal heidetigi Moskva-meelsust ette, siis nüüd hakkab Kremli-paranoia ka kodueestlaste hulgas taanduma ja professionaalsus pääseb võidule. Moskvas käib Anne iga paari nädala tagant, vahel ka sagedamini. Annab kontserte, esineb teleshowdes ja isegi ühes telesarjas, kus mängib põhimõtteliselt iseennast: noore, staariks pürgiva laulja ema sõbrannat. Ööbimiskoht on lauljannal varnast võtta, sest Moskvas asuva Eesti suursaatkonna peakonsul on Anne tütar Kerli Veski (27).
Eesti Kesknõukogu. Pagulasühiskonna sisepoliitilise tähtsaks koostisosaks olid Välis- Eesti ajalehed. Välis-Eesti ühiskonna elu oli aktiivne, mis väljendus skaudiliikumises, isetegevusringides, üliõpilasseltsides ja korporatsioonide tegevuses. 1972.aastal toimusid esimesed ülemaailmsed eestlaste päevad (ESTO) Torontos. Olulise kultuurikeskusena tegutseb mitmes riigis Eesti maja. Kodu- ja Välis-Eesti suhted Sõjajärgse külma sõja ajal olid pagulaste ja kodueestlaste kontaktid minimaalsed ning juhuslikud. 1950.aastel hakkasid kontaktis Kodu-Eestiga äärmiselt ettevaatlikult taastuma. Tegemist oli isiklike kontaktidega (kirjavahetused, üksikud käigud kodumaale). 1959.aastast avanes pagulastel käia Eestis turistina, kuid selleks oli vaja NSV Liidu saatkonnast viisat taotleda. 1960.aastatel muutusid isiklike suhete kõrval järjest olulisemaks kultuurikontaktid. Olulist rolli omasid ka teaduslikud
Välis-Eesti ühiskonna kultuurielu oli aktiivne. Saksamaal organiseeriti koos lätlaste ja leedulastega Balti Ülikool ja Bonnis Balti Instituut. 1972. aastal toimusid esimesed ülemaailmsed eestlaste päevad (ESTO) Torontos. Olulise kultuurikeskusena tegutseb mitmel pool Eesti Maja. Omaette väliskultuuriliseks fenomeniks on olnud väliseesti kirjandus. Kokkuvõttes kindlustas Välis-Eesti pagulasühiskond rahvuskultuuri kestmise ja edasiarendamise välismaal. Pagulaste ja kodueestlaste kontaktid sõjajärgse külma sõja ajal olid minimaalsed ning juhuslikud. Suhted Kodu-Eestiga hakkasid äärmiselt ettevaatlikult taastuma. Tegemist oli isiklike kontaktidega, mis piirdusid kirjavahetuse ja üksikute külaskäikudega kodumaale. 1959. aastal avanes pagulaste võimalus Eestit külastada turistidena. Selleks aga oli vaja viisa taotleda. Aasta-aastalt kasvas külastavate 12 pagulaste arv. 1960
Eestis algab üleminek kohustuslikule keskharidusele -------------------------------------------------------------------------------- 1971 Lääne-Berliini kokkulepe (USA, NL, Suurbritannia ja Prantsusmaa) -------------------------------------------------------------------------------- 1972 SDV ja SLV suhete leping SRP-1 Moskvas sõlmitakse NL ja USA suhete aluste kokkulepped Vietnamiseerimine USA-s Torontos toimuvad esimesed ülemaailmsed Eesti päevad (kodueestlaste osavõtt pole võimalik) -------------------------------------------------------------------------------- 1973 Algasid läbirääkimised relvastuse ja relvajõudude vähendamise üle Kesk-Euroopas, Viinis SDV ja SLV võeti vastu ÜRO-sse Pariisi rahuleping (Vietnami sõja lõpp) Brezhnevi visiit Washingtoni Euroopas julgeoleku ja koostöönõupidamise algus (Helsingi protsess) esimene EÜ lainemise voor: liituvad Suurbritannia, Iirimaa ja Taani
Eesti Vabariigi annekteerimist NSV Liidu poolt. Jätkus ka aktiivne kultuurielu. Saksamaal koostati Balti Ülikool(1945-1949) ja Bonnis Balti Instituut. 1972. aastal toimusid esimesed ülemaailmsed eestlaste päevad(ESTO) Torontos. Olulise kultuurikeskusena toimub mitmes riigis Eesti Maja. Koostati ka skaudiliikumisi ja isetegevusringe. xxxvii. Kodu- ja Välis-Eesti suhted Pagulaste ja kodueestlaste kontakt peale sõda oli minimaalne ning juhuslik. Eesti NSV oli raudse eesriide taga, mis hakkas kerkima alles pärast J. Stalini surma aastal 1953. 1950. aastatel hakkasid kontaktid Kodu-Eestiga vaikselt ja ettevaatlikult taastuma. Tegemist oli isiklike kontaktidega, mis antud olukorras tähendasid kirjavahetust ja üksikuid külaskäike kodumaale. Eestist välja ei lastud aga kedagi. 1959. aastast avanes pagulastel võimalus turistidena Eestit külastada. Selleks oli neil vaja taotleda viisa
*Kultuuritegevus jätkus kõigest hoolimata. Saksamaal organiseeriti lätlaste ja leedulastega Hamburgis Balti Ülikool ja Bonnis Balti Instituut. Põgenikelaagrites algas kirjandus-, teatri- ja kunstitegevus. Toimusid skaudiliikumised, isetegevusringid, üliõpilasseltside ja korporatsioonide tegevus. *1972 toimusid esimesed ülemaailmsed eestlaste päevad (ESTO) Torontos. Kultuurikeskustena tegutsesid mitmes riigis Eesti Majad. *Pagulaste ja kodueestlaste suhted sõjajärgse ,,külma sõja" ajal olid minimaalsed. 50ndatel hakkasid suhted tasapisi kerkima, kirjavahetuse ja külaskäikudega kodumaale. *60ndatel muutusid järjest olulisemaks kultuurialased kontaktid, mida kasutas ära NSVL juhtkond, lootes näidata maailmale valitseva reziimi liberaalsust. Prooviti väliseestlasi kodumaale tagasi meelitada, seda propagandat suunas 1960 loodud Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Komitee (VEKSA).
pagulasvalitsusele Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu, mille toetajad Rootsis asutasid omakorda Rootsi Eestlaste Esinduse. Pagulasühiskonna sisepoliitilise elu tähtsaks koostisosaks olid Välis-Eesti ajalehed. Välis-Eesti ühiskonna kultuurielu oli aktiivne. 1972. aastal toimusid esimesed ülemaailmsed eestlaste päevad(ESTO) Torontos. Olulise kultuurikeskusena tegutseb mitmes riigis Eesti Maja. Omaette väliskultuuriliseks fenomeniks on olnud väliseesti kirjandus. Pagulaste ja kodueestlaste kontaktid sõjajärgse külma sõja ajal olid minimaalsed ning juhuslikud. 1950. aastatel hakkasid kontaktid Kodu-Eestiga äärmiselt ettevaatlikult taastuma. Tegemist oli isiklike kontaktidega. 1960. aastatel muutusid isiklike suhete kõrval järjest olulisemaks kultuurkontaktid.Propagandat suunas Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Komitee(VEKSA). Oluline roll oli teaduslikel kontaktidel. Eestlaste massiline väljarändamine Venemaale sai alguse ülemöödunud sajandi keskel
annaabi.ee 
