(nt omandatud või litsentsiandmebaasid, jadaväljaanded jne) autenditakse tavaliselt IP-aadresside plokkidele. Päringud · Tuleb eeldada, et kõik kordaläinud päringud on esitanud teenindatavad. Päringuid tasuta teenustele (nt elektronkataloog ja raamatukogu veebisait) on võimatu täielikult kontrollida. Kui asutusesisene juurdepääs (tuvastatav IP-aadresside järgi) pärineb eeldatavasti teenindatavatelt, siis kaugkasutamine (nt koduarvutitest) on tavaliselt anonüümne. Ka pole sama puhverserverit kasutavad individuaalsed IP- aadressid tuvastatavad, kuna logifailis registreeritakse ainult puhverserveri IP-aadress. E-kogu kasutamise mõõtmise raskused · Raamatukogu elektroonilise kogu kasutamise mõõtmist mõjutavad paljud asjaolud. Olulisimaks nende seast on infotehnoloogia arhitektuur, mille raamatukogu on kasutusele võtnud ja rakendanud oma paljude elektrooniliste kogude teenuste ja ressursside jaoks
loomulikult osa arvutivõrgust kus on olemas server. Klientarvutit ei tohi segamini ajada tavalise koduarvutiga kus lapsed mängivad arvutimänge, teevad oma koolitöid ja mille abil surfatakse internetis. Koduarvuteid oleks korrektsem nimetada küll personaalarvutiteks, PC-deks. Tööjaamadeks omakorda nimetatakse võimsaid arvutisüsteeme mis ei pruugi küll erineda oma välimuselt tavalistest koduarvutitest kuid on palju võimsamad ja kallimad. Klientarvutid on tavaliselt üksikud arvutivõrgu komponendid mis ei serveeri teistele arvutivõrgu komponentidele oma ressursse, vaid kasutavad serveri poolt pakutavaid lahendusi. Klienid kasutavad printimisteenust, loevad elektronposti, kasutavad keskset dokumendihaldussüsteemi ja ühenduvad internetti kasutades selleks serveri poolt pakutud võrgulahendust. Klientarvutid ei ole