perifeeritud kiip mis originaalis loodi Intel 8085 mikroprotsessori jaoks, samas kuulub sinna ka hulgaliselt taolisi kiipe, tuntud kui MCS-85 Familyna. See kiip oli hiljem kasutusel ka Intel 8086-l ja tema järeltulijatel. See hiljem klooniti paljude tootjate poolt. On tehtud CIP40 ja PLCC 44 nõelkapseldatud versioonid. 8255 kasutatakse laialdaselt ka mitte ainult paljude mikroarvuti/mikrokontrollerite süsteemides eriti Z-80 baasil, koduarvutitel nagu SV-382 ja kõikidel MSX-del, kui ka tuntumatel emaplaatidel (rohkem tuntud BM-PC, Pc/XT, PC/jr, jne ) ja kloonidel, koos paljude koduehitatud avutitel nagu N8VEM Intel 8251A 8251A on programeeritav järjestiksüsteemide poolse kiibiga mis on mõeldud sünkroonse ja asüknroonse andmesideme jaoks. See toetab seriaal andmeedastust ja see on pakitud 28 pin DIP. Kokkuvõtteks · 8080 oli 8-bitine protsessor · Register säilitas 8-bitise mahuga informatsiooni
Zuckerberg Thefacebook, mis hilem muutus Facebook; piltide jagamise koht Flickr, Gmail, Ubuntu, Firefox 2005 Google maps, youtube, eBay ostab Skype, Microsoftilt XBOX360 Ecki xComputer Käsusüsteem sarnaneb väga esimeste päris- mikroprotsesoritega. Lihtsama arusaadavuse tõttu kasutab kahebaidiseid mälupesi (16 bitti), mitte ühebaidiseid, nagu harilik arvuti. Mälu on 1024 pesa (1 K), seega 2 Kbaiti. Aadressi jaoks kasutusel 10 bitti. Esimestel koduarvutitel oli ka 4-16 Kbaiti (umbes sama hulk mälu) Olulist: protsessori sees on väike hulk spetsiaal-mälupesi (registrid) Tehteid saab teha ainult nende registrite vahel. Ei ole näiteks võimalik liita otse kahte mälus olevat arvu: enne tuleb nad registritesse kopeerida, siis seal liita, siis tulemusregistrist (nn akumulaator) mäll kirjutada. Koha, kust mälust loetakse/kirjutatakse näitab ADDR register. Koha, kust lugeda järgmine käsk, näitab PC (program counter) register
Kaugtöö mõningad eelised: väiksem või olematu sõiduaeg, paremad võimalused keskenduda segamatult ühele tööülesandele, paindlik tööaeg, ettevõtte vähendatud tööruumivajadus. Kaugtöö mõningad puudused: inimestevaheliste kontaktide puudumine, nõrgem tähelepanu meeskonnatööle. Kaugtöö (Telecommuting). Kodus töötamine andmeside vahendusel. Jack Nilles'i poolt 1970-ndate algul loodud termin geograafiliselt hajutatud büroo kirjeldamiseks, kus töötajad töötavad oma koduarvutitel ja edastavad andmeid ja dokumente keskbüroose üle telefoniliinide. Peamine argument kaugtöö kasuks on see, et nii väheneb liiklusvahenditest põhjustatud keskkonna saastamine. Peale selle on paljude inimeste produktiivsus kodustöötamisel kõrgem, kuigi pole puudust ka vastupidistest näidetest. Täht-tähelises tõlkes tähendab "commuting" edasi-tagasi (tööle ja koju) sõitmist ning eesliide "tele" tuleb sõnast "telephone", nii et termini
Guarded 1-bitine mälukiip - Ekstra lüliti kiibi sisse või väljalülimiseks. RAM - Random-access memory Ecki xComputer Arvuti põhiosade (protsessor + mälu) simulatsioon väikese Java programmiga. Käsusüsteem sarnaneb väga esimeste päris-mikroprotsesoritega Lihtsama arusaadavuse tõttu kasutab kahebaidiseid mälupesi (16 bitti), mitte ühebaidiseid, nagu harilik arvuti. Mälu on 1024 pesa (1 K), seega 2 Kbaiti. Aadressi jaoks kasutusel 10 bitti. Esimestel koduarvutitel oli ka 4-16 Kbaiti (umbes sama hulk mälu) Olulist: protsessori sees on väike hulk spetsiaal-mälupesi (registrid) Tehteid saab teha ainult nende registrite vahel. Ei ole näiteks võimalik liita otse kahte mälus olevat arvu: enne tuleb nad registritesse kopeerida, siis seal liita, siis tulemusregistrist (nn akumulaator) mäll kirjutada. Koha, kust mälust loetakse/kirjutatakse näitab ADDR register.
annaabi.ee 
