puuokstele, veetaimede veepealsetele osadele või muudesse taolistesse kohtadesse tardunult. Lennuaeg langeb kiilidel soojale perioodile kevade lõpust sügiseni. Meie tingimustes talvel kiilivalmikuid ei esine kiilid talvituvad meil vastsete või munadena. Täiskasvanud kiilid liiguvad laialdaselt ringi, lennates sinna, kus on palju saagiks sobivaid putukaid. Tavaliselt kütivad nad saaki niitude, veekogude jms putukarohkete alade kohal, kuid pole harv ka juhus, kui nad koduaedadesse satuvad. Kui seal on nende jaoks sobivad tingimused paljunemiseks, võibki koduaia tiigist leida kiilivastseid. NÕUDMISED ELUPAIGALE Enamik kiililiike on paljunemiseks sobiva veekogu valikul väga nõudlikud. Nad vajavad varjumisvõimalusi, päikespaistelisi alasid, puhast vett, veest välja ulatuvaid taimi nagu hundinuiad vms ja sobivaid jahialasid. Seega nõuab oma aiatiiki kiilide paljunema meelitamine veidi vaevanägemist. Enamik kiililiike ei ela reostatud veekogudes
Õied kreemikasvalged, suured umbes 3 cm läbimõõdus, lõhnavad, püstistes kobarates Liigi eritunnused: külmakindel. Väga lõhnavad õied. Kasvukoha nõuded: kasvavad edukalt ka poolvarjus, kuid rikkalikku õitsemist soodustab kasvamine täispäikeses. Ebajasmiinid lepivad igasuguse aiamullaga. Nad taluvad saastunud õhku, tolmu ja lühiajalist liigniiskust või kuivust. Kasutamine haljastuses: istutatakse üksiktaimena, rühmana ja vabakujulise hekina. Sobivad nii koduaedadesse kui ka linnade ja asulate suurhaljastusse. Kasutatud kirjandus: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_ebajasmiin.html http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/304 http://eluaias.blogspot.com/2011/06/vihmasajud-kestavad.html 3.8 Põõsasmaran (Potentilla) Konkreetne liik: harilik põõsasmaran (Potentilla fruticosa) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: rohkesti harunev põõsas. Lehed: paaritusulgjad liitlehed
Lehed: rohelised. Õied või õisikud: valged õied. Õitseb juunis mais. Liigi eritunnused: külmakindel. Väga lõhnavad õied. Kasvukoha nõuded: kasvavad edukalt ka poolvarjus, kuid rikkalikku õitsemist soodustab kasvamine täispäikeses. Ebajasmiinid lepivad igasuguse aiamullaga. Nad taluvad saastunud õhku, tolmu ja lühiajalist liigniiskust või kuivust. Kasutamine haljastuses: istutatakse üksiktaimena, rühmana ja vabakujulise hekina. Sobivad nii koduaedadesse kui ka linnade ja asulate suurhaljastusse. Joonis 79. Harilik ebajasmiin (http://www.arbolesyarbustos.com/index.php?id=40&lang=en) Joonis 80. Harilik ebajasmiin Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=62&art=37. 24.09.2013. Hortes. Harilik ebajasmiin. Kättesaadav http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/lehtpuud- ja-poosad/harilik-ebajasmiin. 24.09.2013. 3.8 Põõsasmaran (Potentilla)
Sobivateks kohtadeks on kiviktaimlad, kiviklibu või kooremultsiga kaetud alad, nõlvad või kallakud. Kirju kadakas (vanemas kirjanduses tuntud ka soomuskadakana) ning tema sordid pakuvad oma sinaka või hallika okastikuga huvitavat kontrasti rohelise või kollase okastikuga okaspõõsastele, lilledele või õitsvatele põõsastele. Et kirju kadakas on siiski veidi külmaõrn ning nõuab karmimatel talvedel katmist, võiks teda soovitada eelkõige koduaedadesse. Virgiinia kadaka levik on alles alanud (varem esines üksnes kollektsiooniaedades). Senised katsetused lubavad pidada teda väga perspektiivseks, rohkete dekoratiivsete sortidega, külmakindlaks ja vastupidavaks liigiks. Võra on väga sale ja püstjas, mis hiljem kujuneb silinderjaks. See võimaldab kompositsioonides saada ühtlaseid vertikaaljooni. Mõned autorid samastavad kaljukadaka (J. scopulorum) ja virgiinia kadaka üheks liigiks J. virginiana.
Vanakreeka mütoloogiline taim TALIHALI Gaultheira Mullastik- liivast Niiskus- Valgus- taluvad varju Haljastusväärtus- kasvatada aedades, okaspuudevahele jne Puu võra- Lehed- vahelduvad, saagjate servadega, lihtlehed Õied- kellukjad, üksikult või kobaras Viljad- ebamari(lihakas kupar) Meenutavad pohla EERIKA Erica Mullastik- lubjarikas Niiskus- armastavad õhuniiskust Valgus- Haljastusväärtus- sobib kiviktaimlatesse, okaspuude kollektsioonidesse, koduaedadesse jne Puu võra- Lehed- okkakujulised, vastakud või männasena Õied- väikesed, kellukjad, pööristes või kobarates Viljad- paljuseemneline kupar KÜÜVITS Andromeda Mullastik- niisket Niiskus- kasvavad soodes ja soometsades Valgus- Haljastusväärtus- kasutatakse turbaaedade pinnakatttetaimena Puu võra- Lehed- väikesed, vahelduvad, allakäänatud servadega Õied- viietised, valged või roosad Viljad- kupar, paljude väikeste seemnetega MÜRGINE INIMESTELE KUI KA LOOMADELE
• Eesti oludesse eriti sobivad on aretusseeriad Flower Carpet, Rigo Rosen ja Meidiland • Tallinna Botaanikaaia ja Rosmakori andmetel on nad seni olnud Eestis vastupidavad • Väga populaarsed on viimasel ajal antiikse õievormi tugeva lõhna ja kõrge kasvuga uued antiikroosid • Nende aretusallikaks on vanad Victoria aegsed aedroosid • Kahjuks sobivad nad ainult koduaeda, sest nõuavad oskuslikku hooldamist ja talvist katmist ning haiguste vastast pritsimist • Koduaedadesse jäävad ka edaspidi aukohale rikkalikult õitsvad ilusate tervete lehtedega floribundroosid Roosi liikide ja sordirühmade iseloomustus • Koera-kibuvits (Rosa canina), põõsas 2-3m kõrge, rippuvate okstega. Ogad kõverad- haakjad. Õied roosad kuni valkjasroosad, tõrsik karvadeta läbimõõduga 1,5-2 cm. Levinud pookealus kultuursortidele • Harilik kibuvits (orjavits) R. Afzeliana kuni 2 m kõrgune põõsas, oksad paljude ogadega, õied roosad, kasutatakse
Taime kõrgus ja läbimõõt: 8 m kõrge, 7 m lai Taime välislaadi kirjeldus: Ovaalse võraga põõsas või madal puu Lehed: Rohelised, sügisel kollased kuni pronksjaspruunid Õied või õisikud: heleroosad Õitsemine: mai-juuni Liigi eritunnused: viljad valged ja püsivad kaua puul, kuna linnud ei taha neid Kasvukoha nõuded: mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab päikselist kasvukohta Kasutamine haljastuses: sobib kõikjale koduaedadesse, haljasaladele ja linnahaljastusse. Haruldasemaid liike ja sorte istutatakse soolopuudena, levinumaid ka rühmadena ja alleedena Joonis 104. Kasmiiri pihlakas (http://www.treesdirect.co.uk/shop/ornamentals/sorbus- cashmiriana) 108 Joonis 105. Kasmiiri pihlakas 109
Hea hekitaim, kuna astlad 1cm pikad on 94 inimestel ja loomadel tülikas hekki läbida. Viirpuud taluvad tugevat tagasilõikust ja kärpimist. Looduslikke liike kasvatatakse põhiliselt pügatavate või vabakujuliste kõrgete hekkidena haljasaladel ja koduaedades. Üheemakasest viirpuust võib vabalt kujundada ka aiabonsai! Täidisõielisi kauneid viirpuusorte istutatakse põhiliselt efektitaimena tuulevarjulistesse koduaedadesse. Hooldus Viirpuud vajavad rikkalikuks õitsemiseks päiksepaistelist kasvukohta, aga kasvavad edukalt ka poolvarjulisel kohal. Üheemakane viirpuu eelistab parasniiskeid viljakaid muldi. Puudulik külmakindlus Pärast 20 kasvuaastat tuleb viirpuuhekki noorendada. Üheemakase viirpuu suured lehed saavad heki pügamisel tahes tahtmata kannatada, nad närtsivad ja nii näeb hekk jupp aega üsna nadi välja. Üheemakalise viirpuu lehed on pisemad, nad saavad kääride läbi vähem lõigutud
sadamist! Kuldvihmade seemned on mürgised, kui neid süüa (Hansaplant). Eestis peavad kuldvihmad kasvama soojas, päikeselises ja tuulte eest varjatud kohas. Nad eelistavad parasniisket lubjarikast mulda. Väga külmadel talvedel, kui õhutemperatuur langeb -30 ja sellest madalamale, tuleks nooremaid kuldvihmataimi katta (Hansaplant). Paljuneb hästi vegetatiivselt (Hariduskeskus). Kuldvihmad sobivad eelkõige koduaedadesse üksiku efektitaimena. Tema istutamisel tuleb arvestada piisava avarusega, sest kunagi kasvab puuke mitme meetri laiuseks (Hansaplant). Puit on kõva, hästi poleeritav, kasutatakse nikerdamiseks. Laialdaselt levinud haljastuses, talub hästi saastunud õhku (Hariduskeskus). Kõrgus 3-7m. Kõrge põõsas või madal, sageli mitmetüveline laiuva võraga puu. Koor on sile, tumehall, vanas eas vaoline. Noored võrsed hallikasrohelised, karvased. Pungad
annaabi.ee 
