printsiipide kogum koos õiguste ja kohustustega riigi ja teiste inimeste suhtes, kuusjuures õigluse mõõt pärineb loodusest, st nii maailmast tervikuna kui inimeste enda loomusest. · Ratsionalistliku loomuõiguse- üldiselt valitsevaks saanud ratsionalistlik mõtlemisviis (Uurija võis usaldada ainult oma mõistust, kõiges varem öeldus tuli kahelda) 8. Kodifitseerimis idee- Seisneb õigusnormide vastastikuses kooskõlastamises, vasturöökivuste kõrvaldamises, lünkade täitmises, vajaduse korral ka uute normidega täiendamises, loomuõiguslased olid suurel määral kujundanud ka saksa, prantsuse rahvusliku õiguskeele, andes seega juristidele võimaluse hakkama saada ilma ladina keeleta. Õiguse kodifitseerimisel võibki eristada kahte motiveerivat jõudu:
Kuna kõigi kohustus on ühesugune, siis on samad ka õigused. Need kuuluvad inimesele sünnist saati. W. defineerib väga täpselt, ühelegi sõnale ei tohi olla üle ühe tähenduse. Mõistet ei tohi väljendada rohkem kui ühe sõnaga. Sellest hakkab arenemd Saksamaa erialane keel. W. annab võimaluse saada hakkama ilma ladina keeleta. Loomuõigus annab uue kehtivusaluse Rooma õigusele, see ei kehti oma autoriteedi pärast, vaid selle osad normid vastavad loomuõigusele. Jõutakse kodifitseerimis ideeni. Autoriks Jeremy Bentham. 18. saj kasvab loomuõigus tihedalt kokku valgustusega, jagavad vastastikku sümpaatiat ja võimu. Koodeksid: 1794 Preisi üldine maaõigus ALR 1804 Prantsuse tsiviilkoodeks Code Civil kehtib tänaseni 1810 Prantsuse kriminaalkoodeks (karistusseadustik) Code Penal 1811 Austria tsiviilseadustik ABGB 1683 Danske Lov 1687 Norske Lov 1734 Sveriga Rikes Lag kehtis ka Soomes * eesti keeles on seadustik ja koodeks sünonüümid
annaabi.ee 
