Õiguse sotsioloogia
faasis kui ka seaduste mõjude hindamiseks, ühiskond ei saa ega suuda olemasolevate vahendiyega olla aktiivselt kaasatud
seadusloome väljatöötamise, teostamise ja analüüsiprotsessis kodanikeühenduste või kodanikealgatuste kaudu, seaduste
ettevalmistamise formaalseid õigusnorme täidetakse valikuliselt, paljud otsustajad ei tunne piisavalt mõjude hindamise ega
osalise kaasamise võimalusi ning õigussüsteemis valitseb lisaks ka kaootilisus kodifitseerimatuse näol. Vajalikuks osutub
seadusloome institutsiooni loomine Eesti õigussüsteemi väljakujundamiseks ja arendamiseks. Ühiskonnaarengud ja
muutused ei tohi olla poliitiliste muutuste mõjutada.
Kui riik seadusloome funktsioonis ei järgi ühiskonna kui terviku üldisi huve ja lähtub vaid teatavate huvigruppide
eelistamisest, jääb jutt õigusnormi legitiimsusest vaid hämamiseks. Ühiskonna arenedes muutub nii riigi asend sotsiaalses
süsteemis kui ka tema funktsioon
annaabi.ee 
