lugeda). Vana retseptsioon oli edutu (Barbarossa & corpus iuris civilis). Uue laine tõid saksa juristid, kes olid Itaalias õppinud F. Accursio (glossa magna), postglossaatorite Bartoluse ja Balduse järgi. 1495. aastal loodi Riigikohus Saksamaal, see lähtud rooma õigusest ja kanoonilisest õigusest. Saksa tavad asendusid rooma õigusega. Kuulsaim kodifikatsioon retseptsiooniajast: Constitutio Criminalis Carolina – rooma ja saksa kriminaalõigus ja kriminaalprotsessiõigus (16 saj). Kodifikatsioonide ajastu algul hakkasid just Põhjamaade monarhid juriidilist maastikku ühtlustama ja oma positsioone kindlustama. 17. sajandil loodi Danske ja Norske lov (Kristian V), 18. sajandil Sveriges Rikes Lag (Karl XI). Kodifikatsioon algas ka Prantsusmaal, kuid lõpetati Napoleoni ajal. Baieris ilmus Codex Maximilianeus Bavaricus civilis 18 saj. Preisi riikide üldine maaõigus Allgemeines Landrecht für die königlichen Preussischen Staaten 1794 – valgustusaja tõeline mälestusmärk
kirjutamisviisi" ja ,,naiselikku esteetikat" vastuabinõuna fallokraatlikule lineaarsele mõtlemisele. Sedalaadi püüdlused rajaneksid siiski täpselt traditsioonilistel patriarhaalsetel, täpsemini androtsentrilistel paradigmadel ning dihhotoomial ,,naiselik"/,,mehelik" ning viiksid lõpuks välja naiseliku kirjutamise ja naiseliku esteetika instrumentaliseerimisele. Nad jõuaksid täpselt sellesse punkti, millele naised tegelikult tahtsid vastu töötada -- soolis-spetsiifiliste normide ja kodifikatsioonide püstitamisele. Niisiis ei ole võimalik patriarhaalset esteetikat ja kogu kultuuritraditsiooni niisama lihtsalt üle parda heita, sest see tähendaks lõppude lõpuks mehelikkusehulluse väljavahetamist naiselikkusehullusega. 2.1.Tänapäeval ei eeldata, et naised ilmuksid avalikkuse ette, kehale näitamiseks välja pandud terve kuninglik lunaraha. Kuid on nõutav, et nad näeksid välja kallid, moekad, hoolitsetud ja mitte üle ühe korra ühes ja samas kleidis
jurisprudentsi rajajateks. Keskajal arenes hoogsalt õigusteaduse teine haru kirikuõigus. Ilmaliku õiguse juriste kutsuti legistideks ja kirikuõigusega tegelevaid jurisite kanonistideks. Humanistlikust suunast arenes välja loodusõiguse õpetus. Selle uuema aja isaks oli Grotius. Loodusõiguslik õpetus avas tee eraõiguslikele kodifikatsioonidele. XIX saj alguses tekkis Saksamaal vastuliikumine kodifitseerimisele. Savigny astus otsustavalt välja eraõiguslike kodifikatsioonide ja seaduse tekste kommenteeriva õigusteaduse vastu. Tema jaoks elab õigus nn rahvavaimus, kust seda tuleb leida. Temaga seoses tekkinud suunda nim ajalooliseks koolkonnaks. Ajalooline kk sünnitas erinevuste tekke romaani ja germaani õiguse perekonna vahel. Mõistetele ja süsteemile erilise tähelepanu pööramine tähendab seda ,et oli tekkinud mõistejurisprudents ja õigusteaduslik positivism. Õiguse sotsioloogia rajajaks peetake Ehrlichit.
Surmanuhtluse vorm oli ainult poomine. Võis kohaldada ainult seaduses ettenähtud juhtudel. Olid ettenähtud protseduurid (12 tundi pidi rippuma rahvale näitamiseks, siis tuli pidulikkuseta matta). Vangistus, sunnitöö, ihunuhtlus, häbipost. 23 17. Preisimaa õigus. Preisimaa kuningas Friedrich II andis 1746 aastal juhiseid üldiseks seaduse reformiks ja töö seaduste kodifikatsioonide kallal lõppes alles 1794, kui kinnitati Preisimaa seadustekogu (ALR). Põhiosas oli see seadustekogu loomuõiguse ja valgustusliikumise ühine looming. Eesmärgiks olu saavutada kindel ühiskonnaideaal, mis vastab heaoluriigile. Leiti, et see on võimalik, kui troonil on valgustatud despoot, tänu kellel on võimalik reformid läbi viia. Selle isiku võim ulatus kõikjale, mis puudutas eraisiku elu. Kui keskajal kuulus võim kirikule, siis nüüdseks oli kõik muutunud
1900 1. jaanuar seadustik jõustus. Nimeks sai ta Bürgerliches Gesetzbuch (BGB), Saksamaa tsiviilseadustik. See oli kirjutatud väga raskepäraselt, peaaegu ainult juristidele arusaadavas keeles. 1907 Sveitsi tsiviilseadustik, Schweizerisches Zivilgesetzbuch (ZGB). Sõnastuselt lihtsam ja selgem kui BGB ning polnud sama raskepärane ja detailsustesse pürgiv kui BGB. ZGB-l oli peaaegu täielikult ühe teadlase Eugen Huberi (1849 1923) käekiri. Suur Prantsuse revolutsioon. Kodifikatsioonide aeg - õiguse uuendamine. Viia õigus vastavusse ajastu nõuetega. 1) poliitilised nõuded 2) loomuõiguslik alus 3) trükitehnika areng- seaduste viimine adressaatideni. Preisi Üldine Maaõigus 1794.a. Ammendav seadus - mis ei vaja täiendamist ega tõlgendamist. Sätete detailne põhjalikkus. Üle 19000 paragrahvi. Seadus ulatus siduma ka valitsejaid. Tõlgendaja - kohtunik. Puudub üheõiguslikkus seaduse ees. Inimest käsitleti seisuse kohaselt.
annaabi.ee 
