tulemusi teatud valdkonnas. Metateooria – unikaalne ja stabiilne emotsioonide võrgustik, erineb teise inimese võrgustikust ühikute mustri, ühikutevaheliste seoste tugevuste poolest. CAPS – individuaalseid erinevusi sotsiaalses käitumises põhjustavad 5 tüüpi suht stabiilseid psühholoogilisi protsesse – kodeerimisviisid, ootused ja uskumused, emotsioonid ja afektiivsed, eesmärgid ja väärtused, võimed ja eneseregulatsiooniplaanid. Sotsiaalse investeeringu teooria – isiksuse areng seotud eelkõige vanusega seotud sotsiaalsete rollidega. Intelligentsuse tavateooriad:
MEENUTAMINE EHK REPRODUTSEERIMINE /retrieval/ Mälus olemine (availability) ei tähenda veel meeldetulemist, kuna peab olema avatud juurdepääs (accessibility) materjalile.Meelespidamine sõltub suuresti meeldetuletamist hõlbustavate tunnuste e. meenutamise ajendite (retrieval cues) olemasolust. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip: edukas meenutamine on tõenäolisem juhul, kui kontekst meenutamise ajal langeb kokku kontekstiga meeldejätmisel e. kodeerimisel. Üks põhjus, miks teatud kodeerimisviisid (nt. organiseerimine ja arusaamine) on paremad kui teised (nt mehhaaniline kordamine), seisneb selles, et nad aitavad hilisemal meeldetuletamisel. See seletab ka viimistletud kordamise (elaborative rehearsal) positiivset mõju meelespidamisele (erinevalt mehhaanilisest kordamisest). ·Paljudel juhtudel sõltub mälu eelnevast teadmisest ja kogemusest, mis mõjutavad kodeerimist/omandamist ja hiljem meeldetuletamist selliselt, et
juurdepääs (accessibility) materjalile.Meelespidamine sõltub suuresti meeldetuletamist hõlbustavate tunnuste e. meenutamise ajendite (retrieval cues) olemasolust. 12. Mis on kodeerimise spetsiifilisuse printsiip ja kuidas see mälu abistab? edukas meenutamine on tõenäolisem juhul, kui kontekst meenutamise ajal langeb kokku kontekstiga meeldejätmisel e. kodeerimisel. Üks põhjus, miks teatud kodeerimisviisid (nt. organiseerimine ja arusaamine) on paremad kui teised (nt mehhaaniline kordamine), seisneb selles, et nad aitavad hilisemal meeldetuletamisel. See seletab ka viimistletud kordamise (elaborative rehearsal) positiivset mõju meelespidamisele (erinevalt mehhaanilisest kordamisest). •Paljudel juhtudel sõltub mälu eelnevast teadmisest ja kogemusest, mis mõjutavad kodeerimist/omandamist ja hiljem meeldetuletamist selliselt, et saabuv materjal
sündmuste tajumisel) või seesmistel (oma mõtetel, kujutlustel ja fantaasial). Unustamine Puudulik kodeerimine Unustamise uurimise üks uusi valdkondi on nn pseudounustamine. Pseudounustamise näiteks on nende asjade mitteteadmine, millele pole kunagi tähelepanu pööratud (Näiteks milline lõvi käpp on tõstetud Eesti vapil?). Töötlustasandite mudeli alased uurimused on selgelt osutanud, et mõned kodeerimisviisid on teistest vähem efektiivsed. Kui me ei suuda meenutada seda, mida äsja lugesime, pole see mitte abstraktne ,,halb mälu", vaid väheefektiivne kodeerimine (arvatavasti ebapiisava tähelepanu tõttu). Mälujälje muutused Ebbinghausi töö tulemused oma isikliku mälu uurimisel on jäänud terveks sajandiks kehtima. Hilisemad uuringud on tema unustamiskõvera õigsuse säilitanud. Paljude uurijate arvamuste kohaselt on unustamine seoses mälujälje ehk engrammi muutumisega ajas