Vabariik põhineb sotsiaalmajanduslikul võrdusel ja eeldab kodanikuvoorust. Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest Sõprus on privaatsfääri suhe Ühiskond (majandus) toetub omakasule Riik toetub nii omakasule kui ka loomulikule sotsiaalsusele Robespierre Tõeline vabadus eeldab, et võim oleks rahva käes, esindamine ei ole võimalik. Selleks, et vabariik oleks võimalik, on vaja kodanikuvoorust. Kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ning kodanikureligiooni (riigi kontrolli inimese üle). Napoleoni imperiaalne ideoloogia Vallutus+missioon Napoleoni "heatahtlik" impeerium. Tsiviliseeriv missioon. Prantsuse rahvas kui 1. kõigi rahvaste seas ning eeskujuks teistele. Euroopa taasühendamise idee, kava luua Euroopa ühtne pere, ühtsete seaduste, printsiipide, tunnete ja huvidega. Meritokraatia Meritokraatlik au põhineb heategevusel ning silmapaistvatel ametisaavutustel.
maale. Riik sanktsioneerib olemasoleva ebavõrdsuse, mistõttu positiivne õigus on selges vastasseisus loomuõigusega. Ühiskondlik lepe ● Väljapääsuks on ühiskondlik leping – igaüks loobub oma loomulikest õigustest üldise tahte kasuks, et saada need tagasi kodanikuõigustena. Üldisele tahtele allumine ei vähenda üksikisiku vabadust, sest see sisaldab ka viimast. ● Ühtsuse saavutamiseks on vajalik kombestiku, avaliku arvamuse ja kodanikureligiooni kujundamine, millest rahvas osa võtab. ● Ühtse tahte kujundamiseks on soovitav keelustada riigis kõikvõimalikud parteilised ühendused riigis, sest need segavad ühtse tahte äratundmist. Seega eetiline käitumine on osa võtta ja alluda leppedemokraatiale või lahkuda riigist.
Robespierre'i "vooruse vabariik". Prantsuse Revolutsiooni alguses domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast, kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes, hakkas domineerima radikaalsem jakobiinlik suund, mis rakendas Rousseau ning vabariiklaste ideid. Robespierre: Tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes, esindamine ei ole võimalik. Selleks, et vabariik oleks võimalik, on vaja kodanikuvoorust. Kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ning kodanikureligiooni (riigi kontrolli inimese üle). RIIK 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused. Keskaegne : Individuaalsed sidemed. Feodaalne suhtlus. Killustumus. Palju territooriume erinevate õiguskorraldustega ja poliitilise süsteemiga. Dualism. Keisri võim illusoorne, paavsti võim reaalsem. Uusaegne : Suveräänsus. 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini). Partikularism, kodanliku riigi mõne osa püüdlus saavutada võimalikult
vabariigid eeldavad kodanikuvooruste olemasolu Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Pr. Rev. alguses domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast al.1792 hakkas domineerima jakobiinlik, Rousseau ja teiste vabariiklaste ideid rakendav suund Robespierre tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes esindamine ei ole võimalik vabariigi jaoks on vaja kodanikuvoorust kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ja kodanikureligiooni(riigi kontrolli inimese üle) 1) pikem machiavelli ja itaalia humanistide klassikalise voorusekäsitluse võrdlus vms 2) locke'i vabadusekäsitus ja selle järelmid 3) aquino thomase õiglase sõja 3 kriteeriumit 4) shaftesbury vastus hobbesile õnne kohta 5) augustinuse kaks armastust hobbesi õnn, pikemalt rousseau ühiskondlikust inimesest, itaalia humanistide keisri moraali teema, ja siis mingid vabaduse,võrdsus,vendlus küsimused
Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Prantsuse Revolutsiooni alguses domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast, kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes, hakkas domineerima radikaalsem jakobiinlik suund, mis rakendas Rousseau ning vabariiklaste ideid. Robespierre: Tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes, esindamine ei ole võimalik. Selleks, et vabariik oleks võimalik, on vaja kodanikuvoorust. Kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ning kodanikureligiooni (riigi kontrolli inimese üle). Riik 1.Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik oli killustatud, põhines individuaalsetel sidemetel ja sellest tuleneval hierarhial, konglomeraatlikud (riigisiseselt territoriaalselt erinevad õigus ja poliitilised süsteemid), dualism vastastikused õigused ja kohustuse, võim jagunenud kuningate ja seisuste esinduskogude vahel. Kogu maailma poliitiline süsteem pidi olema korraldatud Universalism
sotsiaalmajanduslikul võrdsusel, eeldab kodanikuvoorust. 8. Vabadus Prantsuse revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Revolutsiooni alguses liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast, alates 1792 jakobiinlik suund (Rousseau ja vabariiklaste ideed). Robespierre ,,vooruse vabariik": vabadus eeldab, et võim on rahva käes ja edasiandmine on võimatu; vabariigi võimalikkus = kodanikuvoorus; kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ja kodanikureligiooni. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest 9 Platon: õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge korrast ja harmooniast; hing koosneb kolmest osast: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa, mis peavad täitma oma funktsioone ega tohi segada teiste osade tegevust. Vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest (armastusest); õnn peegeldub ka subjektiivses naudingutundes, on
kolm osa. Esiteks nõuab ta, et iga kodanik peaks omaks võtma ühe või teise usundi, sest see "paneb teda oma kohust armastama". Teiseks tuleks sallida usundite mitmekesisust kuid ainult nende oma, mis ise tunnistavad sallivuse põhimõtet. Vastasel juhul on mõned kodanikud sunnitud saama vaenlasteks, mis on vastuolus ühiskondliku rahu ideega. Lõpuks, mis on kõige iseloomulikum, lisaks isiklikule moraalile peaks iga inimene võtma omaks kodanikureligiooni. See peaks sisaldama komponente, mis "pole just otseselt ... usulised dogmad, vaid ... ühiskondlikud tundmused, ilma milleta inimene ei saa olla hea kodanik ega ustav alam" ( Ühiskondlik leping, IV raamat, 8. ptk., lk 307). Kokkuvõtteks: kui Rousseau süsteem eksisteeriks, võiks see üpris tõenäoliselt rahuldada neid kahte tingimust, mida nõudsime Condorcet' argumendi kehtimiseks. Tingimused seisnesid selles, et inimesed peavad
Alates 1792. aastast kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes hakkas domineerima radikaalsem jakobiinlik suund, mis rakendas Rosseau ning teiste vabariiklaste ideid. Kõige radikaalsemaks vabariigi ideoloogiks oli Robespierre. Tema unistuseks oli luua antiiksel eeskujul „Vooruse vabariik“. Ta väitis, et tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes. Vabariigi võimalikkuseks on vajalik kodanikuvoorus ja kodanikuvoorus eeldab tegelikkut võrdsust ning kodanikureligiooni (riigipoolset jõulist kasvatamist; asendaks kirikut).
Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Prantsuse Revolutsiooni alguses domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast, kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes, hakkas domineerima radikaalsem jakobiinlik suund, mis rakendas Rousseau ning vabariiklaste ideid. Robespierre: Tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes, esindamine ei ole võimalik. Selleks, et vabariik oleks võimalik, on vaja kodanikuvoorust. Kodanikuvoorus eeldab võrdsustumist ning kodanikureligiooni (riigi kontrolli inimeste üle). 9 ÕNN 1) Platon ja Aristoteles õnne olemusest Õnn on teatud sorti tegutsemisvõime, aktiivne, mitte passiivne. Platon: õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge korrast ja harmooniast. Õnn peegeldub ka subjektiivsetes naudingutes. On meelelised ja vaimsed naudingud, viimased on tugevamad ja kestvamad, puhtad (segamata valust).
Rousseau järgi ühiskondliku lepingu osapooleks ühel pool vabad ja sõltumatud üksikisikud ja teisel poolt nende endi üldine tahe, nende endi ühendus [Luts 1997, lk 97]. Üldisele tahtele allumine ei vähenda üksisiku vabadust, sest üldises tahtes sisaldub ka tema enese tahe. Kodanik allub kõikidele üldisele tahtele otsustele. Vähemus näitab aga üksnes enese piiratus üldise tahte äratundmisel. Üldise tahtena mõistis Rousseau nimelt kodanike ühtsust. Ta leidis, et kodanikureligiooni kindlaksmääramine on riigi ehk suveräänse rahva asi ja kõigil kodanikel tuleb sellega ühineda. Kes leidis, et talle ei 10 sobi sellise religiooniga ühinemine, võis sellest riigist lahkuda [Luts 1997, lk 98]. Suverääni võim on absoluutne. Piirang oli üks kõikide võrdsust seaduste üle. Rousseau käsitles inimest loomu poolest heana. Uusaja loomuõiguslik filosoofiale omased momendid: 1
8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Prantsuse revolutsiooni alguses domineerisid liberaalse ideed konstitutsioonilisest monariast. Alates 1792, kui majandus käis alla, hakkas domineerima jakobiinlik suund, mis rakendas Rousseau jt vabariiklaste ideid. Robespierre'i "Vooruse vabariik" Tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes, isegi esindamine ei ole võimalik. Vajalik on kodanikuvoorust. Kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ning kodanikureligiooni (riigi kontrolli inimese üle). 1
Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Prantsuse revolutsiooni ajal domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes hakkas domineerima radikaalsem jakobiinlik suund, mis rakendas Rosseau ning vabariiklaste ideid. Robespierre: Tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes, esindamine ei ole võimalik. Selleks, et oleks vabariik, on vaja kodanikuvoorust, mis eeldab võrdsustamist ning kodanikureligiooni(riigi kontrolli inimese üle). 13
Robespierre'i "vooruse vabariik". Prantsuse Revolutsiooni alguses domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast, kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes, hakkas domineerima radikaalsem jakobiinlik suund, mis rakendas Rousseau ning vabariiklaste ideid. Robespierre: Tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes, esindamine ei ole võimalik. Selleks, et vabariik oleks võimalik, on vaja kodanikuvoorust. Kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ning kodanikureligiooni (riigi kontrolli inimese üle). ÕNN 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest. Õnn on teatud sorti tegutsemisvõime, aktiivne, mitte passiivne. Voorus on õnne paratamatu tingimus. Kas ta on aga selle piisav tingimus? Platon: õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge korrast ja harmooniast. Hing koosneb kolmest osast: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Aristoteles: Õnn on "hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna" tähendab
2) Alates 1792. aastast, kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes, hakkas domineerima jakobiinlik suund, mis rakendas Rousseau ning vabariiklaste ideid. Robespierre'i Rousseau'lik ,,Vooruse vabariik" : Tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes, esindamine ei ole võimalik Selleks, et vabariik oleks võimalik, on vaja kodanikuvoorust Kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ning kodanikureligiooni (riigi kontrolli inimese üle) 28
o põhinevad sotsiaal-majanduslikul võrdsusel o ning eeldavad kodanikuvoorust · Ükski neist eeldustest pole täidetud 8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Vooruse vabariik · Tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes, esindamine ei ole võimalik · Selleks, et vabariik oleks võimalik, on vaja kodanikuvoorust · Kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ning kodanikureligiooni (riigi kontrolli inimese üle) 31
8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Prantsuse revolutsiooni algul (al. 1789): liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast: jakobiinlik suund, mis rakendas Rousseau' jt vabariiklaste ideid. Inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon - sedastas kõikide inimeste võrdsust. Robespierre: Tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes. Vabariik vajab kodanikuvoorust. Kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ning kodanikureligiooni. Unstuseks antiiksetel eeskujudel ,,vooruste vabariik". Vooruste jaoks vajalik inimete tegelik võrdsus ja riigipoolne kasvatamine (riigipoone kontroll inimeste üle, vabariiklik ideoloogia kiriku asemel) Vabakslastud orja mütsike - vabaduse sümbol revolutsiooni ajal, vendlus - ühendatud käed medaljonil, võrdsus - lood. 1 Katsed tuua antiikaegset vabadust uusaega - terror. Võimalik konstitutsionaalse
Ükski neist eeldustest pole täidetud Prantsuse revolutsiooni ideede faasid Prantsuse revolutsiooni algul (al. 1789): liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast Alates 1792. aastast: jakobiinlik suund, mis rakendas Rousseau’ jt vabariiklaste ideid Robespierre’i (1758-1794) “Vooruse vabariik” 1793-1794 Tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes Vabariik vajab kodanikuvoorust Kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ning kodanikureligiooni Vabaduse sümbol Pr. rev. ajal – vabakslastud orja mütsike Vendluse sümbol – ühendatud käed Agathon: paljud teod saavad teoks tänu abivahenditele - sõbrad, raha, esmalt ülistada Erose omadusi, siis temalt saadudu ande. riigivõim. täieliku õnneseisundi rikub see, kui mõned
Alates 1792. aastast kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes hakkas domineerima radikaalsem jakobiinlik suund, mis rakendas Rosseau ning teiste vabariiklaste ideid. Kõige radikaalsemaks vabariigi ideoloogiks oli Robespierre. Tema unistuseks oli luua antiiksel eeskujul ,,Vooruse vabariik". Ta väitis, et tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes. Vabariigi võimalikkuseks on vajalik kodanikuvoorus ja kodanikuvoorus eeldab tegelikkut võrdsust ning kodanikureligiooni (riigipoolset jõulist kasvatamist; asendaks kirikut). 2
Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Prantsuse revolutsiooni ajal domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilise monarhiaga võrreldes. 1792 kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes hakkas domineerima radikaalsem jakobiinlik suund, mis rakendas Rosseau ja vabariiklaste ideid. Robespierre: tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes, rahva esindamine pole aga võimalik. Vabariigi tekkeks on vaja kodanikuvoorust. Kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ning kodanikureligiooni (riik kontrollib inimesi). Kohustuslik kirjandus: · Machiavelli, ,,Valitseja", 15-19.ptk (http://www.hot.ee/maclap/principe/indice.html) Hea oleks olla helde, kui seda kasutataks vooruslikult ära. Valitsejana on heldus kahjulik, sest seda kasutatakse ära, aga teel valitsejaks on hea, kui valitsejat peetakse heldeks. Lihtsam on leppida ihnuskoi mainega. Valitseja peaks tahtma, et teda peetaks halastavaks, mitte julmaks, samas tuleb halastamisega ettevaatlikult ümber käia, et
konstitutsioonilisest monarhiast · Alates 1792. aastast, kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes, hakkas domineerima radikaalne jakobiinlik suund, mis rakendas Rousseau ning teiste vabariiklaste ideid Robespierre'i (17581794) "Vooruse vabariik" · Tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes, esindamine ei ole võimalik · Selleks, et vabariik oleks võimalik, on vaja kodanikuvoorust · Kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ning kodanikureligiooni (riigi kontrolli inimese üle ideoloogilises mõttes, mitte kristlik, vaid vabariiklik ideoloogia, mis asendab kirikut) Vabadus ja võrdsus · Nii vabariiklik kui ka liberaalne vabadusekäsitus on põhialuselt egalitaarsed, võrdsusel põhinevad: · vaidlustavad sünnipärased staatuse erinevused inimeste vahel (ei ole sünnipärast aristokraatiat ega kuningavõimu jumala armust) · Sotsiaal-majandusliku võrdsuse küsimuses erinevad
annaabi.ee 
